Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu...
EESTI KORTERIÜHISTUTE LIIT Korteriühistu juhi 160-õppetunnise koolituse lõputöö Renoveerimistööde läbiviimise korraldus korteriühistus Papiniidu 35 Ilona Gluhhova PÄRNU 2006 SISUKORD Sissejuhatus 3 1.Majast 4 2.Korteriühistu juhtimine 5 1 3.Renoveerimistööd 6 3.1Elekter 6 3.2Vesi 7 3.3Küttesüsteem 8 3.4Kolme aasta jooksul tehtud tööd 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus
1. 2. 3. E 1 0 10 T 2 5 9 K 3 10 8 N 4 15 7 R 5 20 6 L 6 5 P 7 4 8 3 9 2 10 1 13. 14. 15. 2 5 18.veebr 4 4 19.veebr 6 3 20.veebr 8 2 21.veebr 10 1 22.veebr 12 0 23.veebr 14 -1 24.veebr 16 -2 25.veebr 18 -3 26.veebr 20 -4 27.veebr -5 28.veebr 1.märts 2.märts 3.märts 4.märts 5.märts 6.märt
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest.............................................
EESTI ENERGIA AS HANKEDOKUMENDID EESTI ENERGIA KAEVANDUSED AS-i NARVA KARJÄÄRI TÖÖTAJATE VEOTEENUSE TELLIMINE Hanke nr 1189 TALLINN 2013 SISUKORD 1.Hanke nimetus ja hankelepingu eseme lühikirjeldus................................................ 3 2.Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ja nõutavad dokumendid............................. 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise ja vormistamise juhised........................................... 4 4. Läbirääkimised........................................................................................................ 5 5.Pakkumuste hindamine............................................................................................ 5 6 Muud tingimused................................................................................................. 5 7 Hankedokumentide lisad..........................................................................
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid": 1) Osalejate motiivid, t
1. TEKST. TEADUSTEKST Teksti mõiste Tekst on kasutusel olev keel, mille ülesandeks on vahendada sõnumit. Teksti omadused sõltuvad järgmistest asjaoludest: a) kus see kasutusel on (raadios, ajalehes, teadusartiklis, sõpradevahelisel suhtlemisel); b) kes seda kasutab (poliitik, diskor, luuletaja, kohtunik); c) milleks seda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, midagi teada saada või kedagi midagi tegema panna). Teksti pikkus pole piiratud. Lühimad tekstid on näiteks tänavasildid või ühesõnalised hüüatused Appi! või Seis! Pikemad tekstid on näiteks raamatud ja muud teosed. Tekstil on oma terviktähendus. Autor kasutab keelt oma eesmärkide saavutamiseks, valides sõnu, lausestruktuure ja teksti retoorilisi süsteeme. Teksti koostamine on eesmärgipärane keelekasutus. Keeleliste valikute tegemisel lähtutakse teksti eesmärgist ja funktsioonist. Tekstiliigid On raske rääkida mingist tekstist, ilma et me seda kuidagi liigitaksime. I
1. TEKST. TEADUSTEKST Teksti mõiste Tekst on kasutusel olev keel, mille ülesandeks on vahendada sõnumit. Teksti omadused sõltuvad järgmistest asjaoludest: a) kus see kasutusel on (raadios, ajalehes, teadusartiklis, sõpradevahelisel suhtlemisel); b) kes seda kasutab (poliitik, diskor, luuletaja, kohtunik); c) milleks seda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, midagi teada saada või kedagi midagi tegema panna). Teksti pikkus pole piiratud. Lühimad tekstid on näiteks tänavasildid või ühesõnalised hüüatused Appi! või Seis! Pikemad tekstid on näiteks raamatud ja muud teosed. Tekstil on oma terviktähendus. Autor kasutab keelt oma eesmärkide saavutamiseks, valides sõnu, lausestruktuure ja teksti retoorilisi süsteeme. Teksti koostamine on eesmärgipärane keelekasutus. Keeleliste valikute tegemisel lähtutakse teksti eesmärgist ja funktsioonist. Tekstiliigid On raske rääkida mingist tekstist, ilma et me seda kuidagi liigitaksime. I
Kõik kommentaarid