Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Klassiõpetaja eriala Marju Konrad TÖÖ PROBLEEMSELT KÄITUVATE ÕPILASTEGA RAKENDADES BIHEIVIORISTLIKKE ÕPPIMISE SEADUSPÄRASUSI Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kõik tasustamisel rajanevad õpilaste distsiplineerimise metoodikad toetuvad biheivioristlikele õppimise seaduspärasustele, eelkõige operantse tingituse põhitõele, mis tähendab vajadust reageerida keskkonnale kindlal viisil. Selle ajendiks on organismi alateadlik vajadus vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000) Referaat an...
Kasutatud materjalid 1. Jürisson, A. 2011a. Via Baltica väljaehitamine puudutab otse 1222 maaomanikku. Pärnu Postimees 30.03.2011 2. Jürisson, A. 2011b Paikusel said Pärnu suure ümbersõidu variandid vaieldud. Pärnu Postimees 19.11.2011. 3. Maanteeamet, http://www.mnt.ee/index.php?id=11195 (25.11.2013) 4. Planeerimisseadus, RT I 2002, 99, 579 5. Pärnu Maavalitsus, http://parnu.maavalitsus.ee/et/pohimaantee-nr-4-e67-tallinn-parnu- ikla-via-baltica-trassi-asukoha-tapsustamine-km-92-0-170-0 (25.11.2013) 6. Pärnu maavanema 01.10.2012.a korraldus nr 529 ,,Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 - 170,0" kehtestamine" 7. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering ,,Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0", Pärnu 2012 http://parnu
Pärnu Ülejõe Gümnaasium OÜ Rekkaparadiis Äriplaan Koostas: Ronald Bertil Sang Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2012 Sisukord 1.Kokkuvõte 1.1. Ettevõtte põhiandmed ......................................................................................................... 3 1.3. Äriidee..................................................................................................................................3 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated............................................................................. 3 2.1. Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus..................................................................................3 2.2. Kliendid.....................................................................
Pärnu Minu elukohaks on Pärnu linn. Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes. Pärnu asub Edela-Eestis. Pärnu asub Pärnu maakonnas ning on maakonna keskuseks. Pärnust väiksemateks linnadeks maakonnas on veel Kilingi-Nõmme ning Sindi. Pärnu asub Eesti pealinnast umbes 130kilomeetri kaugusel ning Pärnu ongi Eesti maakonnakeskuseks. Pärnu asub Pärnu lahe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, mis saab alguse Roosna- Allikust. Pärnu asub parasvöötmelises kliimas. Aasta keskmine temperatuur on 4.4-6.6 kraadi. Pärnu kliima on pehmem kui sisemaal mida mõjutab rannikuäär. Pärnu jääb Lääne-Eesti suure madaliku piirkonda. Pärnu madaliku maapinna kõrgus ületab harva paarikümmet meetrit. Rannaniidud ja luited on iseloomulikud Pärnu asukoha pinnavormid. Pärnut läbib Via Baltica mis Euroopa tähtsusega maantee. Pärnus on tähtsal kohal ka Pärnu sadam, kus toimub kauba transport laevadega. ...
Tallinna Transpordikool Logistik Õpilane Maanteetransport Referaat Juhendaja : Õpetaja Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Veovahendid...................................................................................................................3 Eelised ja puudused........................................................................................................4 Transpordi arengukava...........................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDUS Keili Lutschan MAATURISM Referaat Pärnu 2012 SISUKORD Maaturism 3 Maria Talu 3 Lepanina Hotell 4 Riida Turismitalu 5 Kasutatud kirjandus 6 Maaturism Maaturism on väljaspool linnakeskonda, see tähendab maakeskonnas.Maaturismi olulisteks komponentideks on maaeluline vorm ja sisu.Maaturism hõlmab loodus-ja taluturismi.Maaturismi alla kuuluvad puhkekülad,kodumajutus,puhkemaja,hostel,külalistemaja,motell ja hotelli. Maaturismi ettevõtetes on igal inimesel ning lastega peredel hea puhata ja veeta aega.Hea on pidada konveretse ja seminare. Maria Talu Maria talu asub Pärnumaal 32 km kaugusel Pärnust möö...
RAIL BALTIC Projektist tutvustus: Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. Rail Baltic on üks lähiaastate suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse. Trass tagab liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Läti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse. Rongiliikluse arendamine on oluline prioriteet nii Euroopas kui meil. Tänapäevane raudtee on keskkonnasõbralik ning üks stabiilsemaid ja ohutumaid liikumisviise, mis annab ka suure panuse rohelise transpordi ja energiasäästlikku reisimisvõimalusse. Rail Baltic on kolme Balti riiki ühendav rahvusvaheline projekt, lisaks on kaasatud partneritena Soome ja Poola. Projekti teostamiseks on vajalik ühisettevõtte loomine ning rahastuse saamine Euroopa Liidult. Rail Balticu projekti juhivad laiapõhjaline juh...
Meretransport Meretransport on üks odavamaid transpordiliike. Merelaevadega saab korraga edasi toimetada suuri veosekoguseid. Mereteede "ehitamine" ei maksa midagi, küll aga nende hooldamine (süvendamine, märgistamine) ja sadamate ehitus. Väikese veomahu ja lühikese vahemaa korral on aja ja rahakulu veoste kogunemist oodates, neid ladustades ja laadides aga väga kõrge. Eestis on meretransport hästi arenenud. Siin on palju häid sadamakohti, mis ei külmu ka talvekuudel ja seetõttu on merevedusid võimalik teha aasta läbi. Eesti meretranspordil on võrdlemisi pikad traditsioonid, mis jätkusid ka Nõukogude okupatsiooni oludes. Mitmeid sadamaid kasutaski pikka aega okupatsiooniarmee, osad lasti lihtsalt laguneda. Samal ajal rajati uus ja võrdlemisi moodne sadam Muugale ja küllaltki korralik laevastik. Peale taasiseseisvumist suutis mereveondus enda kanda võtta järsult kasvanud veod ja reisiliikluse Soome, Rootsi ja Lääne Euroopa rii...
SISSEJUHATUS Transpordisüsteemi esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele (sh vähenenud liikumisvõimega inimestele) ja ettevõtetele juurdepääs nende igapäevategevuseks vajalikele objektidele. Seega on efektiivne transpordisüsteem majandus- ja sotsiaalarengu üheks oluliseks eeltingimuseks. Efektiivne transpordisüsteem tähendab korrasolevaid ja rahvusvahelistele normidele vastavaid teid, ummikuteta ja ohutut liikluskorraldust, kiireid ja efektiivseid transpordivahendeid, tarbijasõbralikku ühistranspordikorraldust, turvalist liikluskeskkonda kergliiklusele, kaasaegsete logistikateenuste rakendamist, minimaalseid tolliformaalsuseid, koostalitlust välisriikidega, efektiivset ja õiglast seadusandlust ning maksupoliitikat, info kiiret liikumist ja paljut muud. Teisalt eeldab majanduse efektiivne toimimine mitte transpordi kui eraldi majandussektori kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist igal tasandil, seal hulgas asjatu trans...
JÄTKUSUUTLIK ARENDUS Tunnitöö 1)1972.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning kasutada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ja survegruppidega. Tavainimesed muutusid aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist. 2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti kes...
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU Referaat Koostaja: Joseph Saliste 142677TABB Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................ 3 1. RAIL BALTICU AJALUGU................................................................................................................................ 4 2. MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT........................................................................ 5 2.1 KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU TRASS RAJADA? ..................................................... 6 2.2 KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT? ........
x Gümnaasium 12. b klass x OÜ VAARIKU TURISMITALU Äriplaan Juhendaja: x x 2008 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.............................................................................................................................................5 1.1. Ettevõtte põhiandmed.....................................................................................................................5 1.2. Ettevõtte taustaandmed..................................................................................................................5 1.3. Äriidee............................................................................................................................................5 2. T...
TURISMI PLANEERIMINE
Kernu valla turismi-ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi 3. kursuse üliõpilased Grete Jakobson
TARTU ÜLIKOOL VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS NING SELLE ERIPÄRAD PÄRNUMAAL Referaat SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Väikeettevõtlus Eestis 4 1.1 Väikeettevõtluse printsiibid 4 1.2 Väikeettevõtluse olukord Eestis 5 2. Ettevõtluse eripärad Pärnumaal 7 2.1 Ettevõtluse olukord Pärnumaal 7 2.2 Ettevõtluse tulevikuvõimalused Pärnumaal 9 2.3 Ettevõtluse tulevik Pärnumaal tuginedes ettevõtluskeskkonna SWOT- analüüsile 11 Kokkuvõte 16 Viidatud allikad 17 ...
Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%. Rapla maakonna soolis-vanuselist struktuuri iseloomustab kooliealiste ja eelkooliealiste suhteliselt suur osakaal. Alla 20-aastaseid on 25,2% (Eesti keskmine 22,5%). Tööealisi (15- 64) on maakonnas 67,8% Eesti 68,...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majan...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
annaabi.ee 
