kihelkonna raamat, Eesti järvestiku raamatut, Eesti NSV nimestiku raamatut ja pildite tegemiseks kasutan kaamerat. Holstre järv! Holstres, põhja pool koolimaja paiknev 2,9 ha suurune ja 16,3 m sügavune järsult süvenev järveke. Kaldad on paiguti kõvad, paiguti pehmemad, aeglaselt tõusvad. Lõunakaldal asub park koolimaja ja liivase supluskohaga, mujal on levinud põllud. Kaldaservas leidub linaleokive. Järve põhi on sügavamal mudane. Umbjärv, mis kunagi varem on olnud kraavi kaudu ühenduses kinnikasvava Viinakoja järvega teispool maanteed. Nähtavasti esineb järves allikaid. Vesi on väga tugevasti kihistunud. 1972. a. juulis oli vee pinna- ja põhjakihi temperatuuri vahe 18,7 kraadi. Juba 2-3 m sügavuses kadus veest hapnik Holstre järves oli 1950. aastail võrdlemisi rohkesti jõevähki. Vähid olid nakatatud Ida- ja Lõuna-Eestis väga haruldase koorikuparasiidiga Branchiobdella parasita.
· ,,Miks sa vaikid?" (1969) · ,,Soovid tagurpidi" Jutukogu · ,,Väikesed võililled" (1983) Õpik · ,,Karu-aabits" (1971) Muinasjutukogu · ,,Roosa muinasjutt" (1990) Näidendikogu ,,Mõmmi, Sabata krokodill ja teised" (1980) · Romaan · ,,Umbjärv" (1985), täiskasvanuile -3- Kasutatud kirjandus: 1. Google 2. Vikipedia 3. TEA laste- ja noorte entsüklopeedia 4. EE (6 kd.) 5. Ajaleht ,,Postimees",11.veebruar,2011a. -5- Sisukord: 2.Heljo Mänd. Tema looming. Tuntumad teosed. 3.Tuntumad teosed jätkub. 4.Materjal ajalehest. 5.Kasutatud kirjandus. -1-
Järveotsa Järv. Järveotsa järv (ka: Turvaste Järveotsa järv; Järvetsa järv; Järvatse järv; Järvatsi järv; Kiisamaa järv; Selgjärv) asub Harju maakonnas Nissi vallas Siimika külas. Ta absoluutne kõrgus on 41,7 m, pindala 16,9 ha, suurim sügavus 6,3 m (keskmine sügavus 2,1 m). Enam-vähem umbjärv. Vesi on oliivroheline kuni kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (0,6-0,8 m), võrdlemisi vähe kihistunud. Läänekaldal kerkib vallseljak männimetsaga, põhjaotsa juures on Järveotsa talu ase, kirdekaldal Tallinna Taksopargi saun ja ujula. idakallast ääristab raba, mille taga kerkib teine põhja-lõunasuunaline seljak. Järve lõunaotsa ümbritseb soine lehtmets. kaldad on läänes ja põhjas kõvad, mujal madalad ja soised, paiguti õõtsikulised. Vesi süveneb järsult
Araali mere kõrbestumine Mark Kristian Küttim, 10.b Tallinna Reaalkool 2009 Asukoht Araali meri asub Euraasia mandril, Aasia maailmajao keskosas, Turaani madaliku põhjaosas, Usbekistani ja Kasashtani piiril, parasvöötme mandrilises kliimas. Üldinfo Araali meri on umbjärv Araali meri oli enne kuivama hakkamist üks suuremaid järvi maailmas Järve soolsus oli kunagi kolmandik maailmamere keskmisest Järve Suur-Araali osa jagab kaheks Vozrozdenije (pool)saar Eellugu Nõukogude Liit soovis arendada riisi-, meloni-, teravilja- ning eelkõige puuvillakasvatust. Selleks taheti hakata niisutama Araali mere ümbruskaudseid alasid. 1930.-ndatel hakatigi laialdaselt rajama kanaleid. Kanalid ehitati halvasti,
kahetiivalisi, näiteks kärbselised: viljakärblane, päriskärblane, ro hekärblane ja ka erinevaid liike parme. Ämblikud on võrreldes mujal paiknevate kooslustega rabas domineerivad. Rabas võib kohata väga paljusid linnuliike. Nendest enamlevinumad on rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik. Lind - rabapistrik Kakerdaja raba tingimused Rabas esineb palju laukaid. Hapesus suur Sademetest ja sooveest toituv umbjärv. Järves puudub taimestik. Tüüpiline huumustoiteline järv, väärtuslik omapärase ökosüsteemiga. Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi Kakerdaja rabajärv Tingimused püsima jäämiseks. Elukeskkond peaks jääma ilma suuremate muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad sealset väljakujunenud keskkonda. Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna sealsed liigid on sellega harjunud. Kui 1 liik peaks kaduma, siis võib see ohustada juba järgmist liiki jne
LAMMORG EHK MOLDORG on suure tagase lammiga jõeorg. Tekib, kui kõrgusvahed on väiksed,jõgede lang on väike, voolukiirus on väike, jõed looklevad. JÕGE ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD: pikkus, laius,sügavus,lang,voolusängi kuju,vooluhulk,voolukiirus,veetaseme kõikumine,graafikud. JÕGEDE TOITUMINE: sademevesi (jõed on rikkad vihmaperioodil), lumesulavesi, liustikusulavesi,põhjavesi(neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem) JÄRVEDE LIIGITAMINE: Sisse-ja väljavoolu järgi (umbjärv-ei voola sisse ega välja, sissevoolujärv, lähtejärv ehk väljavoolujärv,läbivoolujärv) Järvenõgude tekke järgi (rabalaukad,mandrijäätekkelised,rannajärved) Vee omaduste järgi (toitaine, soolsus, ph alusel) Suuruse ja sügavuse järgi. ARTEESIAVESI-surveline põhjavesi.(Pandivere krgustikus) MINERAALVESI on põhjavesi, mis voolab mööda kivimeid ja lahustab kivimist mineraale. INFILTRATSIOON on põhjavee imbumise kiirus. VETTKANDEV KIHT vesi imbub läbi.
loomarohkemad kui lageraba Imetajatest elavad metssiga, valgejänes, metskits, karu, mäger, rebane, põder, hunt Roomajatest leidub arusisalikku, raba servaaladel rästikut või vaskussi Kahepaiksetest rohukonn, rabakonn, veekonn, kes elavad rohkesti laugastes Veelind- järvekaur Arusisalik Raba tingimused Esineb palju laukaid Suure happesusega Vesi on puhas ning tõmmu värvusega ja pisut mõrkja maitsega, mille annavad sellele humiinained Sademetest ja sooveest toituv umbjärv Järves puudub taimestik Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi Tingimused/tegurid antud koosluse püsimajäämiseks Elukeskkond peaks jääma ilma suuremate muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad sealset väljakujunenud keskkonda Kui üks liik peaks kaduma, siis võib see ohustada juba järgmiseid liike Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna sealsed liigid on sellega juba harjunud Samuti ei tohiks mullast happesus kaduda, sest sealsed liigid vajavad seda
· Tehisjärved ( Narva ja Paunküla veehoidla ) Järvede Toitumine · Vähetoitelised : toitaineid vähe, tänu sellele elustikku vähe. Selge veelised, veevahetus on väike. · Rohketoitelised: palju vett tuleb jõgedeest ja need toovad kaasa palju toitaineid. Veevahetus on kiire, loomastik ja taimestik on tihe. · Huumusetoitelised : vesi on pruun ja happeline, puhas. Taimestik ja elustik on hõre. Järvede veevahetus · Umbjärv jõgesid ei tule sisse ega välja. Sageli soolajärved · Lähtejärv järvest voolavad jõed välja · Läbivoolujärv jõgesi voolab sisse ja ka välja Soid on kolme liiki madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo e. Raba Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-
Araali meri Araali meri on üks suuremaid järvi maailmas. Asub Kesk-Aasias. Ta on jagatud Kasahstani ja Usbekistani vahel. Araali meri on umbjärv. Alates 1960ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Järve soolsus, mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse eri allikate andmetel 1,5 ... 3 korda. Järv on väga saastunud. Põhjuseks on relvakatsetused, tööstuslik tootmine ning väetiste sattumine vette Nõukogude Liidu ajal.
(b) murdvaras, leidlaps, taandrida). Muutumatu sõna laiendosana Tegemist on tüviliitsõnadega ehk sõnade ühend pole fraasina võimalik (nt allkiri, eesnimi, tagahoov, kõrvalosa, vastaskallas, vastumürk, eelnõu, järeleksam, püstkriips, ümbermõõt, kaldkiri). Kinnistüveline laiendosa Kinnistüvelise laiendosaga liitnimisõnu on kahesuguseid: osa neist seostub kindla sõnaliigiga (nt kellassepp, maantee, punapea, umbjärv, kriminaalkohus, lühijutt, kesknädal, eriarst, hobueesel, irvhammas, viripill, höövelpink). Osa laiendeid on aga prefiksilaadsed sõnaosad ja kinnistüved, mis ei seostu ühegi sõnaliigiga (nt alaliik, libahunt, piibeleht, ulgumeri, padujooming, ülikool, vaegkuulja, segamets). Nende hulgas on ka võõrtüvesid (nt superhind, antikeha, eksmees, miniseelik, pseudomure, küberrünnak, retroviirus).
Kõige vähem on aga leede ja leetunud mulda. Põllumuldade viljakus on seal aga alla keskmise. Taimkate Kõige enam on Mikitamäe vallas laanemetsi, kuid sealt leiab ka madalsoid ja rabasid üheks neist on Padussaare soo. Mikitamäe vald asub RMK Kagu regioonis ja Orava metskonnas. Beresjele, Lüübnitsale ja Audjasaarele sookaitseala pindalaga 1550 ha see on erilise taimestikuga sooala, mis on eriti värvirikas kevadel ja sügisel. Turism Beresje küla Beresje umbjärv on Peipsi jäänusjärv. Vesi on hästi soojenev ja ujumiseks mõnus. Suvel katab järve pinda kaunis vesirooside vaip. Küla lõpus on külakalmistu, kus on ka vanausuliste matmispaik. Lüübnitsa küla Küla lähedale Lämmijärve kaldale on ehitatud vaatetorn. 12,5 meetri kõrgusest vaatetornist avaneb kaunis vaade ümbrusele Lämmijärvele ja seal asuvale kahele Venemaa saarele Kolpinole ja Mtesile, ümbruskonna küladele Tegevusalad
Viimsi Kool Ketrin Umbjärv 8c Oskar Luts Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1. Esimene maailmasõda..........................................................................................4 2. Perekond ja lapsepõlv...........................................................................................5 3. Vaikne nurgake.....................................................................................................6 4. Kokkuvõte............................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................7 Sissejuhatus ...
Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus. Põhimõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv, läbivoolujärv, rannajärv, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik, hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, veetaimed, lepiskala, röövkala. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu näitel: probleemi püstitamine ja uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine ja esitamine. 2
7. Valgla veebilanss ET + E m=Pv -Q ± S (kus ET on evapotranspiratsioon, Ev aurumine taimkatteta maapinnalt ja veepinnalt, Pv valglale langenud sademed ning S valgla veevaru muutus) Järvede hüdroloogia 8. Järvede liigitus tekke alusel Mandrijäätekkelised Rannajärved Lammijärved Soojärved Meteoriiditekkelised Karstijärved Tehisjärved (ka paisjärved) 9. Järvede toitumine, järvede tüübid (umbjärv, lähtejärv, jne) Sademevee-, põhjavee-, valgvee-(pindmine juurdevool), vooluveetoitelised. Järvede tüübid sisse- ja väljavoolu alusel: - Umbjärved - Lähtejärved - Läbimisjärved - Suubumisjärved 10. Järvede segunemine ja kihistumine (epilimnion, jne) Segunemine toimub päikse ja tuule mõjul. Vee segunemist mõjutab päikesekiirguse neeldumisest tingitud pinnakihi temperatuuri muutus, sama toimub ka temperatuuri langemisel.
· Mandrijäätumine Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv. · Merelahtedest tekkinud järved ehk rannajärved Harku järv, Mullutu- Suurjärv. · Laugas ehk rabajärved Parika järv, Väike järv · Karstijärved · Meteoriidijärve- Kaarli järv · Looduslikud paisjärved- Ülemiste järv · Tehisjärved- Narva veehoidla Veevahetus järvedes Aeglane vahetus Kiire vahetus Umbjärv (sageli toimub Lähtejärv Läbiva vooluga järv veevahetus aurumise või põhjavee kaudu) Vesi uueneb mitme aasta jooksul Vesi uueneb aastas mitu korda -8- Matsalu järv Porkuni järv, Siniallina järv Vagula järv Järvetaimstik Järvetaimestik näitab millised on setted.
maavarade kaevandamine. Hoolikat kaitset vajavad meil alljärgnevad järvekategooriad: 1.Haruldased järvetüübid,eriti vähetoitelised, poolhuumustoitelised ja lubjatoitelised järved,mille esindajaid on Eesti järvede hulgas ainult mõni protsent. 2.Pehmeveelised (eriti vähetoitelised) järved. Järvede keemiline reostustundlikkus on pöördvõrdeline vees sisalduvate mineraalainete hulgaga. 3.Väga nõrga veevahetusega järved, eriti umbjärv. 4.Joogiveehoidlad. 5.Looduslikult väga kaunid järved (Pühajärv). 8.6. Järvede füüsikaline (valgus, temperatuur, vee liikumine) ja keemiline keskkond. Järvede füüsikaline ja keemiline keskkond. Järvede üheks peamisteks füüsikalisteks näitajateks on vee läbipaistvus,temperatuur ning vee liikumine. Need on ka ühed tähtsamad tegurid, mis määravad ära taimede ja loomade elu järves. Kõik need näitajad on omavahel ka tihedasti seotud. Järvevee omadused -
pindalast). Järvede liigitus: -maismaalt pärineva veega järved (algallikaks sademed) -merest eraldunud jäänukjärved tekke järgi liigitatakse: -tektoonilised -lamminõod -vulkaanilised -karstinõod -glatsiaalsed -paisnõod -eoolilised -tehisjärved Järved kuuluvad aeglase veevahetusega veekogude hulka ning jaotuvad: -umbjärv -läbimisjärv -lähtejärv -suubumisjärv Aeglane veevahetus Kiire veevahetus -vesi uueneb kord mitme aasta jooksul -vesi uueneb aastas kümneid kordi Järvede kuju, suurus ja sügavus muutuvad aja jooksul: -kinnikasvamine -inimtegevus -setete ladestumine -muu
Kallasrada ei ole ka joogiveeallikana kaitstaval, kalakasvatusel või teisel erikasutuses oleval veekogul. Avalikus kasutuses olevate veekogude nimistu kinnitas Vabariigi Valitsus 1996. aastal Avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu on avalik. Riigi kui avalik-õigusliku isiku omandis on territoriaalmeri, sisemeri ja teised piiriveekogud, samuti muud seaduses nimetatud veekogud. Avalikus kasutuses ei ole ühe eramaa omaniku maal (ühe kinnisasja piires) tervikuna paiknev umbjärv või mitme maaomaniku maadel paiknev viiest hektarist väiksem järv, samuti ojad ja magistraalkraavid, mille vesikonna suurus on alla 25 km2, kui need veekogud ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Sellistel veekogudel ei ole igaühele avatud kallasrada ja ka veekogul liikumiseks on vaja maaomaniku või muu maavaldaja luba. Liikumine kohalike elanike õue-aiamaal ei ole kodurahu tagamise nimel lubatud isegi siis, kui see on tähistamata. Kohalikuks elanikuks loetakse ka suvekodu elanik
annaabi.ee 
