Kosmeetiline keemia Koostajad: Liis ja Gerta Kosmeetiline keemia Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Kasutatavad ained Rasva-ja õlitaolised ained Zeleetaolised ained (kolloidid) Niisutavad (niiskust säilitavad) ained Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained Desinfitseerivad ja konserveerivad ained Lõhnaained Lahustid ...
AINEKLASSID OKSÜDATSIOONIASTE · Elemendi o-a näitab aatomite laengut ühendis. PÜSIV o-a. I II III -II MUUTUV o-a. on mittemetallidel ja B-rühma metallidel Nt. Fe o-a II või III, Cu o-a I või II MÄÄRA ELEMENTIDE o-a. Lihtaines on elemendi o-a 0 Positiivsete o-a summa võrdub negatiivsete o-a summaga S O2 Fe O Fe2 O3 Cl2 H2 S H2 S O3 K NO3 C H 4 K2 S NH 3 C 2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al AINED Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid H2O OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid ........ naatriumoksiid ...........
Õpimapp Keemias 2011 Sisukord Skeem: Anorgaaniliste ainete põhiklassid.......................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (n...
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia kordamisküsimused (2010) 1. Aatomi ehitus. Ajalugu ja kaasaegsed seisukohad. Vastavalt tänapäevasele aine ehitus teooriale, mida kinnitab ulatuslik katsematerjal, on kõik ained koosnevad kas üht ja sama liiki aatomitest (väärisgaasid), ioonidest (soolad, mõned oksiidid) või molekulidest (gaasid H2, O2, O3, orgaanilised ained, vesi). 2. Mõisted: puhas aine, segu ja materjal. Segude lahutamise viisid. Ainete füüsikalised ja keemilised omadused. 3. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteem, avastamise ajalugu. Aatomi ehituse seos perioodilisuse süsteemiga, perioodilisuse süsteemi struktuur. Isotoopia. Radioaktiivsus, allotroopia. Mõisted: aatom, keemiline element, elektron, prooton, neutron. 4. Keemia põhiseadused:massi jäävuse seadus, energia jäävuse seadus, ...
Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 luude koostises, hammaste koostises Mg+2 klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 hemoglobiini koostises ( hapniku ...
Keemia KT: Küsimused ja Vastused ,,Alkaanid" 1) Mõisted: alkaan, tüviühend, alküülrühm, nomenklatuur,hüdrofiilsus,hüdrofoobsus,molekuli graafiline kujutis, lihtsustatud struktuurvalem, isomeer, isomeeria Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Aküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. Molekuli graafiline kujutis molekuli projektsioon tasandil. Vesinikku ja süsinikku ei märgita. Lihtsustatud struktuurvalem näitab, millised aatomite rühmadon omavahel seotud. Isomeer ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguste struktuuri ning erisugust...
Kordamine. KEEMILINE ELEMENT- ühesuguste tuumalaengutega aatomite liik. ALLOTROOPIA- nähtus, kus 1 keemiline element võib esineda mitme lihtainena. O2-dihapnik, O3- trihapnik(ehk osoon) ISOTOOP- ühesuguste tuumalaenguga, erineva massiarvuga osakesed. 1. AINE KLASSID: a. Lihtained- (400),koosnevad ühe elemendi aatomitest.: · mittemetallid(19)- S, P, O2, Cl2 jne · poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub...
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
Halogeenühendid – orgaanilised ühendid, kus halogeen on vahetult seotud aatomiga kovalentse sideme abil (VII A-rühm). Nimetamine: Halogeen funktsionaalse Halogeen asendusrühmana, siis rühmana, siis lõppliide(kloriid, eesliited (kloro, bromo, jodo, bromiid,jodiid,flouriid) CH₃CH₂Cl – flouro) CH₃CHClCH₂CHClCH₃ - 2,4- etüülkloriid ; CH₃Br – dikloropentaan ; metüülbromiid CH₃CHBrCH₂CH₂Cl – 3-bromo-1- klorobutaan Füüsikalised omadused : Hüdrofoobsed ained(ei lahustu vees), üpris suure tihedusega, veest raskemad, mõned vähesed ained on toatemperatuuril gaasilised, enamik on vedelikud või tahked ained, stabiilsed ained, looduslikes tingimustes lagunevad väga aeglaselt(elusorganismidele ohutud), põletamisel/põlemisel muutuvad need ained kontserogeenideks ja ohtlikeks Keemilised omadused: 1. 9. ...
Keemia kordamisküsimused 1. a) ained liht- & liitained b) lihtained metallid & mittemetallid 2. a) lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise eslemendi aatomitest b) liitaine aineid, mis koosnevad mitme elemendi aatomitest. nt. vesi H2O c) allotroopia d) allotroopsed teisendid ühe ja sama elemendi erinevad lihtained e) keemilise reaktsiooni võrrand reaktsiooni lühike üleskirjutus valemite abil. - vasakpool: lähteained - parempool: saadused - nende vahel: / = f) ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus mitmest lähtainest tekib üks uus aine nt. Fe+S FeS 3. a) süsiniku allotroopsed teisendid: teemant, grafiit b) tingitud : 4. a) hapniku allotroopsed teisendid: osoon b) tingitud: 5. a) in...
1.Kirjelda vooluga juhtide vastastikust mõju. Vooluga juhid mõjutavad üksteist jõuga. Samasuunalised voolud tõmbuvad, vastassuunalised tõukuvad. 2.Mis on magnetväli ? Magnetväli on elektrivoolu poolt tekitatud väli.Magnetväli on materiaalne. 3.Kirjelda vooluraami käitumist magnetväljas. Vooluraam hakkab magnetväljas pöörduma ja võtab lõpuks mingi kindla asendi. 4.Mis on püsimagnet, mis on magnetnõel ? Püsimagnetiks nim. keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magnetnõel on väike kergesti pöörduv püsimagnet. 5.Mis on magnetinduktsioon ? Magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja.Magnetinduktsioon on vektoriaalne.Tähis B 6.Kuidas leitakse magnetinduktsiooni arvväärtus (valem) ? Magnetinduktsioon arvutatakse valemist : B = Mmax / I*S M-vooluraamile mõjuv maksimaalne jõumoment( N*m), I-voolutugevus(A), S-vooluraami pindala m2) Mõõtühik on Tesla ( T ) 7.Kuidas määratakse magnetiktsiooni suund ? Määratakse kruvireegl...
Bioloogiliselt olulised ained 10.klass Konspekt Bioloogiliselt olulised ained: ● 1) Suhkrud ● 2) Polüsahhariidid ● 3) Valgud ● 4) Rasvad ● 5) Pesuained ● 6) Toiduained Suhkrud ● Lõppliide -oos, kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. ● Glükosiid- eetritüüpi ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. ● Disahhariid- Kahest monosahhariidist moodustunud liitsuhkrud glükoosiidid. Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos. ● Invertsuhkur- glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne segu. Polüsahhariidid ● Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend, mis moodustab monosahhariidide polükondensatsiooni teel. ● Jaotatakse 3-e gruppi: 1) Struktuursed polüsahhariidid, 2) Varupolüsahhariidid, 3) Muud polüsahhariidid. ● Tärklis on ehitatud alfa-glükoosi jääkidest. Kaks peamist tärklise ...
Tsüklilised orgaanilised ühendid 1. Mida tähendab tsükkel orgaanilises ühendis? 2. Nimetage tsüklilised orgaanilised ühendid, klasside kaupa. Valem ja esindaja. Struktuurvalemiga. 3. mis on hetero tsükliline ühend. 4. keemiline side tsüklilistes ühendites. 5. keemilised omadused. Tsükloheksaan + kloor; benseen+ kloor; benseen+ lämmastikhape; benseen+ vesinik, fenooli lagunemine ioonideks. Fenool+ naatriumhüdrooksiid; fenool+ broom; fentüülamiin + vesinik kloor 6. tähtsamad tsüklilised orgaanilised ühendid, nende kasutamine ja keskkonna ohtlikus. Keskkonnale ja teistele ohtlikud tsüklilised ühendid Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid, eriti need, mis sisaldavad üle nelja bensiiniringi, on tugeva kantserogeense toimega. Selliseid aineid sisaldavad kivisöe- ja põlevkivitõrvas, samuti ka tubakasuitsus ja autode heitgaasides. Suitsetajatel on suur risk haigestuda kopsuvähki, kuna see on tingitud p...
Organismide koostis Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodus- ta vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Valkude kõrval on veel lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidi (glükoos, tärklis, tselluloos).Nukileinhapped:DNA JA RNA. ANORGAANILISED AINED: Vee ülesanded rakus:Ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus. Anorgaanilised ained rakus:haped, soolad, alused. Positiivselt laetud ioonid ehk kanioonid. Negatiivselttt laetud ioonidest ehk anioonidest on olulised hüdroksüül, karbonaat, fos- faat, kloriid ja jodiidioonid. ORGAANILISED AINED: Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped ja valgud seetõttu nimetakse neid biomolekulideks.Nad kuuluvad rakkude ehitus- se, reguleerivad rakkude talitlusi ...
Süsinik Asetus perioodilisustabelis Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisu...
Orgaaniline keemia. 1. Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite ja kovolentsete ühendite (mittemetallide) vaheline keemia. 2. Süsiniku, vesiniku, hapniku ja lämmastiku valents ja valentsolekud. C (süsinik) valents 4, valentsolekuid 4 H (vesinik) vaents 1, valentsolekuid 1 O (hapnik) valents 2, valentsolekuid 2 N (lämmastik) valents 3, valentsolekuid 3 3. Mis on süsivesinikud? Ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. 4. Isomeeria mõiste. (mis need on?) Isomeerid on ained, millel on ühesugune summaarne valem, kuid erinev struktuur. Moodustub alates kolme süsinikuga ühendites. Tv. Lk. 13. ül. D 5. Süsiniku oksüdatsiooniaste ja selle arvutamine. Võib olla IV kuni IV 6. Mis on alkaanid? (struktuur) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on ainult 1 kordsed kovolentsed sidemed Lisandub nim. lõpp aan Üldvalem homoloogide arvutamiseks on CnH...
Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. Toimub kliima soojenemine ja liustike sulamine. Osoon (O3) on hapnik, mille molekul koosneb kolmest aatomist. Ta moodustab atmosfääris kaitsekihi UV-kiirte eest. Aerosoolide pidev kasutamine paiskab atmosfääri freoone, mis hävitavad ning lõhuvad osoonikihti. Tehase korstendest atmosfääri paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust. Keskkonna saastumist on võimalik vähendada, kui juurutada kinnise tsükliga tootmist (selline tootmine võib olla peaaegu jäätmevaba), muuta tootmisjäägid ohutuks (põletada kütuseid, mis ei sisalda süsinikku) ning kasutada tuule- päikese-, hüdro- ning ka tuumaene...
Süsivesikud ehk sahhariidid Mõiste · Süsivesikud on ... · Üldvalem · Looduses enimlevinud orgaanilised ained · Inimtoidus väga tähtsad hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega · Süsivesikutest peaks inimene saama poole päevasest energiakogusest. · Aju energiavajadus saadakse pea täiesti glükoosist. Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid · Värvitud, kristallilised, reeglina magusamaitselised lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad aldehüüdrühm...
INIMESE LUUD JA LIIGESED Inimese luustikus on üle 200 luu. Luustiku tähtsamad osad on LUUDE KOOSTIS Mineraalained 55% Orgaanilised ained 25% Vesi 20% Kolju koosneb näo-ja ajukoljust LIIGESED Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist LIIGESTE TÜÜBID Liikuvad ühendused Silinderliiges Plokkliiges Keraliiges Painduvad ühendused Selgroolülide vahel Liikumatud ühendused Ajukolju luud KASUTATUD KIRJANDUS WWW.MIKSIKE.EE U.KOKASSAAR JT. BIOLOOGIA 9.KL. JUHENDAJA LY VALDMAA
Keemia KT'ks kordamine Asendusderivaadid molekuli süsinikahelas on üks või mitu H asendatud teise aatomi või aatomite rühmaga Funktsionaalderivaadid asendus toimub funktsionaalrühmas (estrid ja amiidid) 1. Estrid (R-C-OR) on hapete ja alkoholide reageerimissaadused. Leidub rikkalikult looduses: taimemahlades ja eeterlikes õlides; neist on sageli tigitud lillede ja puuviljade lõhn. Estreid saadakse karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel väävelhappe kui katalüsaatori manulusel. Estri tekkimise reaktsioon = esterdamine. Omadused: enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained. Kt on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Veest kergemad. Hea lahustuvus. Kasutusalad: puuviljaessentsid ning lõhnaaeinetena seebi- ja parfümeeriatööstuses. Kasutatakse lakilahustitena. HCOOCH2 (etüülmetanaat) rummi lõhn; CH3COOCH2CH2CH2CH3(butüületanaat e. butüülatsetaat) banaan; CH3COOCH2CH2CH2CH2CH3(pentüületanaat) pirn...
Jõhvi Gümnaasium Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Referaat Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetikatooted on ained või valmistised, mis on ette nähtud ...
KEEMIA KONTROLLTÖÖ Amiinid on ammoniaagist tuletatud ained, kus üks või mitu vesinikku on asendatud süsivesinikrühmaga. RNH2 R1 NH R2 R1 NH R2 primaarne sekundaarne R3 tertsiaarne CH3NH2metüülamiin CH3 NH etüülmetüülamiin CH2 CH3 CH3N CH3 trimetüülamiin CH3 C4H9 N C7H15 butüülheptüülpentüülamiin C5H11 Diamiin 2 * NH2 NH2 CH2 CH2 CH2NH2 propaan1,3diamiin Aromaatne amiin: NH2 ehk C6H5NH2 fenüülamiin ehk aniliin Keemilised omadused: · amiinid on aluseliste omadustega, kuid väga nõrgad alused (ülin...
Tähtsamad ained Oksiidid: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi: valge tsement, pahtlis Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda NaHCO3- söögisooda K, N, P- taimedele vajalikud mikroelemendid CaSO4- kips FeCO3- hepniku eemaldamine AlCl- deodorant
Rida üks: Hormoonid D-vitamiinid Rühma kuuluvad vitamiinid D2, D3, D4, D5 JA D6. Lähedased struktuurilt kuid erinevad bioloogilistelt omadustelt. Vitamiin intensiivistab fosfori ja kaltsiumi üldist metabolismi, hüpervitaminoosi puhull esineb kudede kaltsifitseerumine. D-vitamiin mõjutab ka üldisi oksüdatsiooniprotsesse, sidrunhappe sünteesi luudes, veres, neerudes jm. Rohkem vajavad D-vitamiini lapsed, noored, rasedad ja imetajad- inimese puhul u 500 RÜ päevas, täiskasvanud vajavad vähem või üldse mitte. Ensüümid: mõiste, biokatalüütiline protsess. Katalüütiliselt aktiivsed valgud, mille vahendusel toimuvad biokatalüütilised protsessid. Iseloomulik aktiivsus esineb seoses elusraku struktuuriga. Ensüümid kiirendavad reaktsioone ja hoiavad neid käigus. Ensüümid toimivad vastavad keskkonnad ja tingimustes (pH, temperatuur). Biokatalüüs on üldisema katalüüsinähtuse alaliik. Katalüüs muudab keemiliste reaktsioonide kiirust, kuid ei muuda rea...
Keemia mõisted. · Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. · Kavalantne side aine, mille aatomeid ühendab kavalantne side. Kavalantse sideme alamliigid on: bolaarne kavalantne side ja mittebolaarne kavalantne side. Kavalantne side esineb ainult mitte metallide vahel. · Iooniline side erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Iooniline side tekib alati metalliliste katioonide ja mitte metalliliste anioonide vahel. · Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. · Liitaine keemiline ühend. Aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. · Indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. · Lagunemisreaktsioon reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Nt: Cl2 = 2Cl ; O3 = O2 + O · Ühinemisrea...
http://www.abiks.pri.ee LEELISMETALLID Nende aatomite väliskihi elektron valem on ns1. Nendes metallides on metallvõre, mida hoiab koos metalliline side. (Metalliline side on metallioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides) Füüsikalised omadused kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemp Keemilised omadused: leelismetallid asuvad pingereas vesinikust vasakul ning on kõige aktiivsemad metallid. *Kõik leelismetallid reageerivad veega >> leelis + H2 *Annavad reageerides hapnikuga peroksiidi (Na2O2) või hüperoksiidi (KO2), ainult liitium reageerib ootuspäraselt moodustades oksiidi *Kõik leelismetallid reageerivad lahjendatud hapetege andes soola ja H 2 (2Na + 2HCl =2NaCl + H2 oksüdeerijaks H+ ioon) *Leelismetall reageerib vees lahustuva soolaga kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall, tekib soo...
Elemendid: Makroelemendid: 1,....% Mikroelemendid: Fe (raud) O(hapnik) 65% Hgb(hemoglbiin) C(süsinik) Se (seleen) H(vesinik) N(lämmastik) P(Fosfor) S(väävel) Aine puudus, mis haigused? 1)Joodi puuduses tuleneb struuma. Tuleb süüa rohkem toite kus on joodiioone. Vee omadused: Maailma parim lahusti Vesi on suure soojus mahtuvusega (püsisoojus) Veel on suurim tihedus 4 C juures Kõrge aurustumis soojus (higistamine) Kapillaarsus (veel liikumine toimub juht soontes) Pindpinevus (saavad joosta mööda vee pinda: vesikirp, vesijooksik jt.) bipolaarne Aineline koostis: Anorg.a. orga.a(elusale rohkem omane) H2O (70-98%) hapnik, süsinik ja vesinik Soolad Happed (HCl) Orgaanilised ained on olulisemad, kuna need on rohkem elusale omasemad. Kationid e positiivselt laetud ioonid (2-...
Kuidas happeid kindlaks määrata ja millised on hapete ühised omadused? Indikaatorid on ained, mille värvus sõltub keskkonna happelisusest. Neid kasutatakse hapete lahuste kindlakstegemiseks. Tähtsamad indikaatorid on lakmus, metüüloranž, fenoolftaleiin, tümoolsinine ja universaalindikaator. ● Lakmus on broomtümoolsinine (või muud pH-taseme 6–8 ulatuses) tundlik paber. ● Metüüloranž on happesusindikaator, mis värvub happelises keskkonnas punakaks. Valem: C14H14N3NaO3S ● Fenoolftaleiin on happelises lahuses värvusetu. Valem: C20H14O4 ● Tümoolsinine värvub punasest kollaseks happelises keskkonnas. Valem: C27H30O5S ● Universaalindikaator on happesusindikaator, mille värvus muutub sujuvalt vastavalt pH-le. Looduslikud indikaatorid on taimemahlad või mitmed marjad. Nt muutuvad nii punase peakapsa mahl kui ka mustikamahl hapetes lillast punaseks. Kuna kõikide hapete la...
Eluks olulisemad süsinukuühendid Kõik elusorganismid koosnevad süsikukuühenditest, mida võib elusorganismides olla väga palju liike. Kolm süsinikuühendite liiki on aga eluks eriti tähtsad, kuna nad on elusorganismi peamised ehitusmaterjalid ja toitained. Need on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Väiksema molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees, nimetatakse suhkruteks.Kõik suhkrud on valged kristalsed ained. Suure kontsentratsiooniga suhkrulahuseid nimetatakse siirupiteks. Sahhariidid on veesõbralikud ained. Glükoos on üks tähtsamaid suhkruid. Glükoosi leidub paljudes taimedes, eriti viinamarjades, mistõttu teda nimetatakse ka viinamarjasuhkruks.Glükoos pole nii magus kui tavaline suhkur, kuid käärib lahustes väga hästi ja on tähtis toitaine. Glükoosi lisatakse ka mõrudele ravimitele, et maitset paremaks muuta. ...
Süsivesikud ehk sahhariidid Mõiste · Süsivesikud on ... · Üldvalem · Looduses enimlevinud orgaanilised ained · Inimtoidus väga tähtsad hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega · Süsivesikutest peaks inimene saama vähemalt poole päevasest energiakogusest. · Aju energiavajadus saadakse pea täiesti glükoosist. Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid · Värvitud, kristallilised, reeglina magusamaitselised lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad al...
Süsivesikud ehk sahhariidid Mõiste • Süsivesikud on ... • Üldvalem • Looduses enimlevinud orgaanilised ained • Inimtoidus väga tähtsad – hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega • Süsivesikutest peaks inimene saama vähemalt poole päevasest energiakogusest. • Aju energiavajadus saadakse pea täiesti glükoosist. Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid • Värvitud, kristallilised, reeglina magusamaitselised lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad al...
Keemilised elemendid organismis. Keemiline element on kindel aatomite liik. Tänapäeval tuntud 118-st keemilisest elemendist 60 paikneb organismides. Kõige enam leidub H, O, C, N, S, P neid nim. makroelementideks. Palju on ka Fe, Mg, Ca, K, Na. Väga vähe on aga mikroelemente J, Fl, Cu, Mn jt. Anorgaanilised ained organismides. Anorg. Ained on oksiidid, H2O. Alused ehk hüdroksiidid annavad hüdroksiidioone. Vett on organismides umbes 80%. Inimeses u. 70%. Teisi anorg. ühendeid on 1,5%. Kõigi soolade vee molekuli omadused tulenevad tema molekuli ehitusest. Veemolekul on dipoolne. Vee tähtsus : * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Tähtsamad katioonid ja anioonid : võtavad osa närviimpullsside tekitamisest. Luukoe koostisesse ku...
BIOKEEMIA 1. Eluslooduse järjepidevus põhineb- nn mäluga molekulidel, mis sisaldavad juhiseid organismide ülesehitamiseks. (DNA-geneetilise info säilitamine, RNA-molekulaarne koopiamasin) 2. Biokeemia - teadus elusaine keemilisest koostisest, biomolekulide muundumisest ning nende muundumiste seostatusest ja regulatsioonist. 3. Biokeemia alajaotused: Staatiline, dünaamiline, funktsionaalne 4. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake. Molekul- aine väikseim osake, millel on säilinud selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad (alati) aatomitest. Biomolekul- elusorganismis esinev molekul (nii anorgaanilised kui orgaanilised ained). Aine jäävuse seadus- aatomituumad ei teki ega kao keemiliste reaktsioonide käigus, vaid vahetavad nendega keemiliste sidemetega ühendatud partnereid ja/või asendit üksteise suhtes. (Teisisõnu re...
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS · VA rühma tuntuimad ja tähtsamad elemendid on LÄMMASTIK ja FOSFOR · Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. · Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) · Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste III. LIHTAINED · LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. · LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. · Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. · Vees peaaegu ei lahustugi. · Keemistemperatuur -196 kraadi. · FOSFORi põhiline allotroop on kihilise ehitusega punane fosfor. · Valge fosfor tugevalt mürgine tetraeedrilistest molekulidest koosnev fosfor on ebapüsiv ja keemiliselt aktiivsem. Kuumutamisel ühtlaselt inertses keskkonnas läheb see üle PUNASEKS FOSFORIKS. · Vees ei lahustu. · MÕLEMAD on väheaktiivsed ained. ...
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS • VA rühma tuntumad ja tähtsamad elemendid LÄMMASTIK ja FOSFOR • Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. • Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) • Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste –III. LIHTAINED • LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. • LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. • Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. • Vees peaaegu et ei lahustugi. • Keemistemperatuur -196 kraadi. • FOSFORi põhiline allotroop on kihilise ehitusea punane fosfor. • Valge fosfor – tugevalt mürgine tetraeedrilistest molekulidest koosnev fosfor on ebapüsiv ja keemiliselt aktiivsem. Kuumutamisel ühtlaselt inertses keskkonnas läheb see üle PUNASEKS FOSFORIKS. • Vees ei lahustu. • MÕLEMAD on väheaktiivsed ained. ...
KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3,...
Estrid ja amiidid Koostaja: Kai-Riin Karotam 10.a klass Mis need on ? Estrid ja amiidid on tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid. Karboksüülhappe funktsiooniderivaat on ühend, milles karbonüül rühm on seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). Mis on ester? Ester on karboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionaalrühmaks on: O || C OR Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva puuviljalõhnaga. Nad ei ole mürgised, kuid kui nad lagunevad võivad tekkida mürgised ühendid. Estrite keemilised omadused: Estri happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape & alkohol. Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist hape, sool ning alkohol. Ester saadakse happe ja alkoholi omavahelisel reaktsioonil happelises keskkonnas. Ami...
Keemia. *P-METALLIDE ISELOOMUSTUS:Enamtuntud p-metallid on alumiinium, tina ja plii. Alumiinium on kõige levinuim metalliline element maakoores. Tina, pliid ja alumiiniumi lihtainena looduses ei leidu.Alumiiniumi tähtsaim mineraal on boksiit, tina leidub oksiidina(SnO2), plii peamine mineraal on PbS(pliiläik). P-metallide oksiididel ja hüdroksiididel võivad avalduda nii aluselised kui ka happelised omadused (amfoteersed ühendid). *AL, SN, PB KEEMILISED OMADUSED:P-metallid on vastupidavad õhu ja vee suhtes. Kolm mainitud metalli on suhteliselt pehmed. Al reageerib kergesti hapete lahustega ja ka leeliste lahustega. Konts.väävel(H2SO4)- või lämmasktikhappega(HNO3) alumiinium toatemperatuuril ei reageeri! Metall passiveerub! Tina ja plii on vähem aktiivsed metallid. Hapete lahustega praktiliselt ei reageeri. Al, Pb ja Sn kasutatakse sulamites: Al-termiitkeevitusel nt. raudteerööpad, Sn-konservikarbid, Pb- pliiakudes,elektrikaablite kaitset...
Nimi: Tööleht 1.1 Estrid karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel Estrid tekivad ......................................................................................................................................... esterdamiseks Seda reaktsiooni nimetatakse ................................................................................................................ CH3COOH+ CH3OH= CH3COOCH3+H2O ................................................................................................................................................................ õlidena taimeosade pressimisel ja ekstraheerimisel Looduslikult ...
Mille poolest ja miks erines aadli väärtus koodeks tänapäeva moraaliväärtused ? Sissejuhatus : Aadli väärtused ja tänapäeva moraalikoodeks erinevad päris mitme erineva seisukoha poolest. Ometi on mõned väärtused säilinud ka tänapäevini. Miks ja mille poolest erines aadli väärtuse koodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Vanasti aadli aegadel hinnati kui inimene oli truu, julgus, ausus, vaprus, sõnapidavus ja kalantsus. Tänapäeval ei loe enam väga kui vapper on inimene, vaid hinnatakse rohkem lahkust. Ometi on paljud hinnatud iseloomu jooned säilinud. Näiteks on tänapäeval ausus samapalju hinnatud kui vanasti. Ka truudus on tähtis , aga sellest ei pruugi enam su elu sõltuda. Tähtsamad iseloomujooned on jäänud samaks, muutus on toimunud pigem sellest suhtes , et vanast olid tähtsamad õilisus ja truudus. Füüsilisse töösse suhtutakse tänapäeval halvasti, see on vähemharimatude töö, nende kes ei suuda raha teenida teenindus sektoris juhtidena ...
Üldine keemiline koostis Keemilistest elementidest on organismis kõige rohkem hapniku, süsiniku, vesiniku ja lämmastiku. Keemilisi elemente on nii eluta- kui ka eluslooduses. Organism koosneb : Anorgaanilistest ainetest (vesi 80%, anioonid 0,75%, katioonid0,75%). Orgaanilistest ainetest (valgud14%, lipiidid2%, sahhariidid1%, RNA0,7%, DNA0,4%). Anorgaanilised ained Vesi - Osaleb paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides. Moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus. On hea lahusti. Katioonid - Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsium annab luudele tugevuse. Raua aatomid on punaliblede koostises. Raual on oluline roll hingamiseks vajaliku hapniku sidumisel. Anioonid - Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. Tekivad vee lahustamisel karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi kopsudesse. Erütsotsüüdid on olulised h...
1. aineklasside definitsioonid(mis on alkaanid jne) Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult C ja H-st nimetatakse süsivesinikeks: võib jaotada 5 suurde klassi: Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Alkaanide üldvalem: CnH2n+2. Lihtsaim esindaja metaan CH4. Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n Lihtsa...
5.MITTEMETALLID 5.1 MITTEMETALLIDE MITMEKESISUS *Mittemetallid asuvad perioodilisussüsteemis perioodide lõpus ja suuremates rühmades. Mittemetallidel on viimasel kihil 4-8 elektroni. Lihtainena on nende seas 11 gaasilist: H2 , N2, O2, F2, Cl2 ; 6 väärisgaasi (He-Rn) 10 tahket: B, C, Si, P, As, S, Se, Te, I, At 1 vedel: Br2 *Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad. Mõned on väga kõrge sulamistemperatuuriga, kõvad kuid seejuures haprad. Väga erineva värvusega. Mittemetallide ühiseks omaduseks on see, et nad praktiliselt ei juhi elektrit, kuid süsinik allotroop grafiit on hea elektrijuht. Mittemetallide aatomid on metallide aatomitega võrreldes suhteliselt väiksemad. Välises elektronkihis on neil enamasti elektrone märgatavalt rohkem kui metallide aatomites. Tuumalaengu mõju väliskihi elektronidele on küllalt suur ja neid hoitakse aatomis suhteliselt tugevalt kinni, seega loovutavad väliskihi ...
KEEMIA AJALUGU ENNE 20. SAJANDIT Laura Kivilo 10. klass KEEMIA ALGUS Tule mõjul võib üks aine muutuda teiseks. Egiptuses, Indias ja Hiinas osati juba ammu maakidest metalle sulatada. MIS ON ALKEEMIA? Tänapäeva keemia eellane. Metallide muutmine kullaks või hõbedaks. Püüti avastada Tarkade kivi. IATROKEEMIA Haiguste põhinemine mõne elemendi vähesusel või liigsusel organismis. Organismi kehavedelike ja kolme aine tasakaal. Populaarne 16. 18. sajandil. Paracelsus. FLOGISTONITEOORIA Flogiston oli aine, mis vabaneb põlemisel. Esimene teaduslik teooria keemia ajaloos. Kõik põlevad ained sisaldavad ühist printsiipi flogistoni. Oksüdeerumine flogistoni kaotamine. Redutseerumine flogistoni omandamine. Teooria kummutas Antoine Lavoisier. ANTOINE LAVOISIER Keemia isa, nüüdisaja keemia rajaja. Tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone Sõnastas esimesena aine jäävuse seaduse. 18...
Kus võime igapäevaelus kokku puutuda alustega ? Aluseid kasutatakse sageli pesemisel: nii pesupulbrid kui nõudepesuvahendid on aluselised. Mis on sarnast erinevate hüdroksiidide koostises ? Nad kõik sisaldavad lahustes anioonidega hüdroksiidioone OH. Millest on tingitud alustele iseloomulikud omadused ? Nimeta neid omadusi. Need omadused on tingitud sellest, et nad kõik sisaldavad hüdroksiidioone. Need omadused on : sööbiv toime, indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes, reageerimine hapetega, reageerimine happeliste oksiididega. Mis on neutralisatsiooni reaktsioon ? Millised ained seejuures reageerivad ja millised saadused tekivad ? Neutralisatsiooni reaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduse keskkond on neutraalne, mille saadusteks on sool + vesi. Missugused on tähtsamad ohutusnõuded aluste kasutamisel ? Käes tuleks kanda kindaid, silmade kaitseks prille ja keha võimalikult kinni katta. Kuidas liig...
Fütoteraapia eksam 2013 +1. Kolm suurt rühma taimseid sekundaaraineid, kuhu kuulub enamik ravimtaimede toimeaineid? Alkaloidid, polüfenoolid, terpenoidid. +2. Põhilised teadmised (nimetada 3 valdkonda), mis on vaja FÜT sihipäraseks kasutamiseks? 1) Ravimtaimed, nende nimetused ladina keeles, tedmised droogide kasutamisviisidest (valmistamine). 2) Toimeained, mida ravimtaimed sisaldavad, nende keemiline ehitus. 3) Toimeainete farmakoloogiline toime ehk mõju organiismile, toimehhanism ehk kuidas toimivad. +3. Missugused taimsed ained on rögalahtistava toimega (3 tähsamat ainerühma)? Limaained e limad, alkaloidid, saponiinid. +4. Kinnistava toimega ained a)missugustel taimsetel ainetel on kinnistav toime b) missugusesse sekundaarainete rühma need toimeained kuuluvad c)millel nende kinnistav toime baseerub? a) Parkainetel ehk taniinidel b) Polüfenoolide rühma polümeersed polüfenoolid c) Toimivad jämesooles, seostudes valku...
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena ...
Orgaanilise keemia areng Mõiste orgaaniline aine andis 1807 rootsi keemik J.J.Berzelius . Etanool ja etaanhape olid varem teada. Kehtis VITALISMI idee, mida toetas Stahl, kes oli omal ajal autoriteet : ta väitis, et on rida aineid, mida saab toota vaid elusorganism, käsitlusviis sellest ongi vitalism. Berzelius vastandas anorgaanilised ained orgaanilistele ainetele ehk eluta ained elusorganismidest pärit ainetele. Michel Eugéne Chevreul (1786-1889) prantsuse keemik, sai 1809 rasva keetmisel leelisega seebi , mille töötlemisel happega sai rasvhappe. Hiljem tõestas, et rasvadest eraldub seebiks keetmisel glütserool. Konstantin Sigismundovits Kirchoff (1764-1833), vene keemik, kes sai 1812 tärklise kuumutamisel happega suhkru (glütserooli) . Henri Baraconnot (1780-1854) prantsuse keemik, sai 1820 zelatiini kuumutamisel happega lämmastikku sisaldava orgaanilise happe- glütsiini, millele rootsi keemik Berzelius hakkas nimetama esimesena ...
Väävelhape Johannes Juhanson 11.A Valem H2SO4 Molekulmass 98,079 AMÜ Sulamistemperatuur 10oC Keemistemperatuur 337oC Tihedus 1,84 g/cm³ ● Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. ● Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. ● Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. ● Väävelhappe soolad kandsid Eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Ohutus Kuna väävelhape on väga tugev hape, siis peab seda käsitledes olema väga ettevaatlik: • Suukaudne manustamine võib vigastada seedeelundeid. • Nahale sattudes võib põhjustada tõsiseid söövitushaavu, arme. • Silma sattudes võib rikkuda nägemist. • Käsn https://www.youtube.com/watch?v=QciCaa0l6TE • Nailon https://www.youtube.com/watch?v=uh5nzFoJXMU Omadused ● Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikh...
Orgaanilise keemia tähtsamad mõisted ALKAANID on küllastunud süsivesinikud, milles on 4 üksikseost. ALKEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb 1 kaksikside. ALKÜÜNID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides aatomite vahel esineb kolmikside. AREENID on aromaatsed süsivesinikud, mille molekulides esineb kuueliikmeline tsükkel ehk benseeni aromaatne tuum. ALKOHOLID on ained, mille molekulis tetraeedrilise aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. FENOOLID on aromaatsed alkoholid, mis sisaldavad benseeni aromaatset tuuma. ALDEHÜÜDID on orgaanilised ühendid, kus süsiniku radikaalid on seotud aldehüüd rühmaga. KARBOKSÜÜLHAPPED on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. AMINOHAPPED on karboksüülhapete derivaadid ( teisendid ), mis sisaldavad ühte amino ja ühte karboksüülrühma. AMIINID on ammoniaagi derivaadid, milles 1 või mitu vesiniku aatomit on asendatud süsinikrühmade radi...
annaabi.ee 
