Tuumareaktorid Üldiselt: Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles leiab pidevalt mikroskoopilises, tehnilises mastaabis aset tuumareaktsioon.Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani või plutooniumi aatomi tuuma lõhustumisest kõigepealt soojust ning seejärel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel.Püütakse välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist.
TUUMAREAKTORID Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles leiab pidevalt mikroskoopilises, tehnilises mastaabis aset tuumareaktsioon. Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani või plutooniumi aatomi tuuma lõhustumisest kõigepealt soojust ning seejärel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel. Püütakse välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist. 1992. aastal avaldas USA teadlane J
1. Tuumaenergeetika osa elektroenergeetikas. Tuumaenergeetika areng. Tuumareaktorite liigitus. Tänapäeval on 30 riigis elektritootmisel käigus 443 tuumareaktorit koguvõimsusega 372 GWe. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse 16 % kogu maailma elektrist (~7% moodustab maailmas tarbitavast energiast). Tänu ioniseeriva kiirguse ja 1930-ndate aastate lõpul tuumamuundumiste, tuumalõhestumiste uurimisele arenes välja tuumaenergeetika. Teadaolevalt käivitati 1940-ndate alguses esimene tuumareaktor. Lisaks soodustas mingil määral tuumarelvastuse ja sõjalaevade tuumajõuseadmete väljatöötamine energiatootmiseks sobivate tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli arengut. USA ja NL lõid tööstuskompleksid suurte 235U koguste rikastamiseks ja plutooniumi 239Pu tootmiseks, aga seega ka eeldused reaktorikütuste valmistamiseks. Katsetati erinevaid reaktoritüüpe - sõjalaevade ning Pu-tootmise reaktoritest arenesid välja hilisemad energiatootmise ...
kunstlikke lõhustuvaid isotoope. Levinuimaks neist on plutooniumi isotoop 239Pu, mida koos 235U kasutatakse tuumapommides. Plutoonium-239 võib saada mittelõhestuvast uraan-238-st neutronitega pommitamise tagajärjel, kui tekitatakse joonisel toodud lagunemisahel. Seda protsessi kasutatakse tuumapommidesse sobiva tuumakütuse saamiseks ka mõnda tüüpi tuumaelektrijaamades. Tuumareaktorid Tuumaelektrijaamas toodetakse elektrienergiat 235U ahelreaktsioonis tekkivast energiast. Tuumareaktoris tekkiv soojus muudetakse veeauruks, mis paneb pöörlema elektrigeneraatorid. Sõltuvalt neutronite aeglustamise tehnoloogiast võib eristada kahte tüüpi tuumareaktoreid,: "Kerge vee" reaktorid (USA, jt.) "raske vee" e. CANDU tüüpi reaktorid (Kanada jt.) . Neutronite aeglustamine reaktoris
Aatomielektrijaamad Tuumareaktorid · Tuumareaktor on seade, milles tuumareaktsioonid toodavad suuri soojushulki · Esimese tuumareaktori pani käiku Igor Kurtsatovi juhtimisel töötanud füüsikute kollektiiv 25. detsembril 1946. a. Põhilised reaktori osad · Uraanivardad · Neutronite aeglusti ja peegeldi · Soojuskandja · Aurugeneraator Tuumareaktorite tüübid · Aeglastel neutronitel töötav reaktor · Kiiretel neutronitel töötav reaktor Aatomielektrijaam · Elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest · Esimene aatomielektrijaam ehitati 1954. a. Obniskis Aatomielektrijaamad maailmas 2009 aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast · USA-s 104 · Prantsusmaal 59 · Jaapanis 53 · Venemaal 31 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam · Lov...
Raskete tuumade lõhustumine Ahelreaktsioon Tuumade lõhustumine Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks. ÜhesUraanituuma niisuguses lõhustumise aktis vabaneb 200 MeV energiat (osakeste liikumise lõhustumine aeglase neutroni neelamisel . energia näol) Lõhustumine Kui beetalagunemise tagajärjel jääb nukleonide arv tuumas samaks ja alfalagunemise tulemusena kahaneb tuuma nukleonide arv nelja võrra, siis tuumalõhustumise tagajärjel tekkivad uued tuumad on lõhustuvast tuumast palju väiksemad. Lisaks tekib tuumalõhustumisel ka paar-kolm vaba neutronit ja eraldub gammakiirgust. Tuumapommi ajalugu Aatomi- ehk tuumapommi leiutasid USA-s teadlased, keda juhtis füüsik Robert Oppenheimar, ning see valmis 1945. aastal. Kasutatud ainult kahel korral 1963. aastal sõlmiti leping tuumakatsete keelustamise...
Muret teeb samuti tuumajaamade ja tuumalaevade avariiohtlikkus. Laevad, mis sõidavad tuumajõul, on väga plahvatusohtlikud ja kui nad plahvatavad kahjustavad nad enda ümber olevat keskkonda ja see ei pruugi kunagi taastuda. Samuti on väga suureks ohuks tuumajaamade plahvatusohtlikkus. Kuigi praeguseks kasutavad paljud tuumajaamad reaktoreid, mis on väga loodussõbralikud ja nende plahvatusoht on väga väike, on ka tuumajaamu, mis kasuatavad vanu tuumareaktoreid. Sellised tuumareaktorid on hirmuks nii riigile, kus see tuumajaam on, kui ka naaberrikidele, sest kui toimub plahvatus, siis saavad selle mõju tunda kõik naaberrigid. Eestile on praegu tõeliseks ohuks tuumareaktorid Loviisas Soomes, Ignalinas Leedus ja Sosnovõi Bor-is Venemaal. Tuumalaevadele on ka ohuks, et nad roostetavad aja jooksul läbi ja radioaktiivsed ained pääsevad välja, kahjustades elusloodust ja keskkonda. On ka olemas suur santaazioht. Mõni inimene võib tahlikult lõhata tuumalaevu ja
• Väliskihi ruutskeem: Füüsikalised omadused • Hõbevalge • Plastiline • Madala sulamistemperatuuriga (232 °C) • Tinapulga painutamisel on kuulda iseloomulikku raginat Keemilised omadused • Vastupidav õhu ja vee toimele • Lahjendatud HCl-ga reageerib Sn aeglaselt, kontsentreeritud happega aga kiiresti: Sn + 2HCl → SnCl2 + H2 • HCl liiaga tekib komplekshape: SnCl2 + 2HCl → H2[SnCl4] Kasutusalad Jootetina Tuumareaktorid Konservikarbid Plii • Plii rahvakeelne nimetus on “seatina” • Plii sisaldus maakoores on väga väike • Tuntakse ca 80 plii mineraali • Üks levinumaid on galeniit ehk pliiläik Aatomi ehitus • Elektronskeem: Pb +82 | 2)8)18)32)18)4) • Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p66s25d10 6p2 • Väliskihi ruutskeem: Plii omadused • Hõbevalge, õhus seismisel muutub tuhmiks ja omandab sinaka läike • Pehme
Ollakse teadlikud vastutusest, kollektiivselt investeeritakse turvalisusesse rohkem kui mõnes teises võrreldavas ettevõttes. Tuumajäätmete ohutukstegemise probleem on vastavate eriteadlaste huvitsentrumis. Vene teadlane Viktor Arhipov väidab, et tuleviku tuumaenergeetika süsteemides on võimalik elektritootmise käigus samas põletada kõrgradioaktiivseid jäätmeid. Edukalt arenevas rahvusvahelises koostöös on väljatöötamisel moodsad lähituleviku tuumareaktorid, millest tähtsamaiks võib pidada tuumalõhustusreaktorite IV põlvkonna ja termotuumasünteesi reaktori prototüübi projekte. Eelised ja puudused Eelised · Saastaineid ei teki. · Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. · Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. · Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht. · Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised
ärkveloleku ajal mesilase lennust ümber granaatõuna' Isadora duncan modern e. vabatantsu looja Ernest Rutherford esimene tehislik tuumareaktsioon Milles seisnes Berliini OM Jesse Owensi ninnips Hitleri poliitikale? Saksamaal korraldatud olümpiamängudel ei võitnud sakslane vaid Jesse Owens mis oli vastu natside propagandale 1920-1930 teadussaavutused... Meditsiinis vitamiinid ja antibiootikumid Tuumafüüsikas võeti kasutusele tuumareaktorid Kodumasinad pesumasinad, külmkapp 1920-1930 aastate muutused.. Naiste riide- ja soengumoes seelikud muutusid lühemaks, stiil poisilikumaks, lühikesed juuksed Olmetehnikas transpordi areng, elektrilised teadusmasinad (pesumasin, külmkapp, raadio) Olümpiamängudel(diktaatorlikes riikides) OM'i võitis mustanahaline Kujutavas kunstis sürrealistlik kunst Natside arvates jagunesid rassid kolmeks: 1) aarialastest valitsejad
aastal avastas Martin Heinrich Klaproth aine nimega uraani. 1896. aastal avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid kiiri, pärast mudeti nende nimi radioaktiivseteks kiirteks. 1950-ndatel aastatel hakati kujutama ette võimalusi, mis kaasneksid tuuma energia kasutusele võtul: tasuta energia, tuumaenergial põhinevad autod ja lennukid jne. Paar aastat hiljem avastati, et tuumaenergia saamise protsess on keerulisem. Rohkem kui pooled tänapäeval kasutusel olevad tuumareaktorid on ehitatud 1970-1985 aastate vahel. 1986. aastal juhtus Ukrainas Tsornobõlis üks suurimaid Positiivne pool Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. Tehnoloogia arenedes kasutatakse tuumkütust korduvalt - suureneb ressursisäästlikkus. Negatiivne pool
Tuumafüüsika - füüsika haru, kus uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse Tuuma mõõtmed: 10-15m, tuumalaeng on positiivne Prooton positiivse laenguga aatomituuma osa Neutron neutraalne aatomituuma osake Nukleon prootoni ja neutroni ühisnimetus Tuumajõud seob nukleone ühtseks tervikuks, tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on suuteline ületama prootonite elektrostaatilist tõukumist Prootonite arvule tuumas vastab aatomi järjenumber perioodilisus tabelis ehk aatomnumber - Z Nukleonide koguarv nim massi arvuks, nukleonid m=aatomi massiga Isotoop keemilise elemendi tuum võib sisaldada erineva arvu neutroneid, kuid sama palju prootoneid Seoseenergia energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks Eriseoseenergia seoseenergia ühe nukleoni kohta Tuuma mass ei ole võrdne üksikute nukleonide masside summaga Tuuma mass on alati väiksem tuuma moodustavate prootonite ja neutroni...
KEEMILINE ENERGIA Energiat saab ka põlekivist ja lõhkeainetest. Taoline energia on keemilise päritoluga, sest see vabandab keemilise reaktsiooni läbi. Näiteks taskulambispatareis talletav energia on keemiline, olgugi et seda kasutatakse elektrienergiaks muudetuna valgustamiseks. Oma olemuselt on keemiline energia aineosakeste vahelise vastastikumõju energia. TUUMA ENERGIA Tuumaenergia on väga levinud viis energia tootmiseks. Praegu on maailmas kuskil 439 tuumareaktorit. Tuumareaktorid on erineva võimsusega 25GWe – 380GWe. Tuumaenergia on üsna puhas ka, näiteks Prantsusmaal toodetakse kuskil 80% energiat tuumaelektrijaamades ja seal on puhtaim õhk ja odavaim elekter. Tuumaenergiat kasutatakse üha rohkem maailmas. Tuumaenergia töötab nii, et Uraaniumi pihta lastakse neutron. Neutron lõhustub Uraaniumi kaheks teiseks elemendiks. Lõhustumise käigus tekib rohkem neutroneid mis lõhustavad järgimisi elemente jne… HÜDROENERGIA
neutroniaeglustiks olev grafiit. Neid rakendatakse laialdaselt niihästi plutooniumi kui ka elektrienergia tootmiseks määratud tööstuslikes seadmetes. 2) Vesi-vesireaktor tuumareaktor, milles neutroniaeglustiks ja soojuskandjaks on tavaline destilleeritud vesi. See võimaldab ühesuguse võimsuse korral saada veidi rohkem plutooniumi kui teised reaktorid. 3) Kiirete neutronitega reaktorid tuumareaktorid, milles tuumkütuse (tugevasti rikastatud uraani-235 ja plutooniumi-239) lõhustumist põhjustavad kiired neutronid, mille energia on 1MeV või üle selle. Need reaktorid ei sisalda aeglustit. Neil on tavaliselt väikesed mõõtmed, kuid nende laadimiseks kulub palju kütust. 4) Vahepealsete neutronitega reaktorid tuumareaktor, milles uraanituumade lõhustumist põhjustavad nn vahepealsed neutronid, mille energia on 0,1keV kuni 0,1MeV.
Aatomimudelid Planetaarne aatomimudel Aatomi keskel paikneb positiivse laenguga aatomi tuum kuhu on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Aatomi tuuma ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid. Summaarne aatomi elektrilaeng on 0 ehk neutraalne. Negatiivses ioonis on negatiivsed osakesi ehk elektrone rohkem. Positiivne loovutab – elektrone vähem Aatomiehitus Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest Aatomituum Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleoididest – positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) määrab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatom...
detsembril 1942.a. Lähemal ajal on oodata tuumaenergeetikas väikest tagasiminekut, kuna ehitatavaid reaktoreid on vähem, kui vananenuid( eluiga ~40 a.) Põhjused on raskused radioaktiivsete jäätmete hoidmisel. Looduskaitse ja ohutustehnika Looduskaitse ülesanne on säilitada loodust võimalikult mitmekesise ja rikkana, inimestele ka edaspidi kõlbliku elukeskkonnana. Praeguseks on praktiliselt lõpetatud tuumapommide maa-alused katsetused. Elektrijaamade tuumareaktorid on looduskaitse seisukohalt üsna ohtlikud. Radioaktiivseid aineid ei saa hävitada, neid saab ainult varjestada, ehk teras- või betoonkonteinerites sügavale maha mattes või merre uputades. Igal radioaktiivsel isotoobil on temale iseloomulik kindel poolestusaeg. Kiirguste mõju elusorganismidele Esmajoones kahjustuvad koed, kus toimub uute rakkude teke (vereloome, sugurakud). On võimalikud varjatud muutused sugurakkude geneetilises aparaadis
... Põhikool Radioaktiivsuse kasutamisvõimalused NIMI PEREN .. klass aasta 1 Sisukord 1. Radioaktiivsuse kasutamine meditsiinis.................................... lk 3 2. Radioaktiivsuse kasutamine põllumajanduses........................... lk 4 3. Radioaktiivsuse kasutamine tuumareaktorites..................... .......lk 5 4. Radioaktiivsuse kasutamine arheoloogias................................. lk 6 5. Radioaktiivsuse kasutamine tööstuses........................... ...........lk 7 6. Kasutatud kirjandus........................lk 8 2 Meditsiin Ravi: radioisotoope kasutatakse meditsiinis erinevates valdkondades. Enim levinud on radioaktiivsuse kasutamine vähkkasvajate puhul. Radioaktiivsus mõjub kiiresti pa...
*termotuumaetapid päikesel: 1.prooton põrkab elektroniga 2.põrkel tekib neutron, eraldub neutriino 3.prooton ühineb neutroniga deutroniks 4.2deutronit põrkuvad 5.tekib heeliumi tuum * Termotuumareaktsioonide käigus kiirgub tähtedelt tohutu hulk energiat (soojust ja valgust). *13.Tuumkütuse tsükkel · Kaevandamine ja eraldamine · Konversioon · Rikastamine · Rekonversioon · Tuumkütuse valmistamine · Tuumareaktorid ja teenindus · Kasutatud tuumkütus · Ümbertöötlemine *14.Radioaktiivsed jäätmed.Kasutatud tuumkütus * ülimalt radioaktiivset kasutatud kütust hoitakse eribasseinis paksu veekihi all või massiivsete betoonseintega kuivhoidlas *maa-alused lõppladustuspaigad
Tsernobõli tuumaelektrijaam 1970.-2000. aasta Koostanud: Kadri Arnover Juhendaja: Sigrid Kaju Kose 2009 Tuumaelektrijaama ajalugu Tsernobõli elektrijaam asub Ukrainas Kiievi oblastis. Jaama ehitust alustati 1970.-l aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977.-l aastal, järgnesid teine plokk 1978.-l aastal, kolmas 1981.-l aastal ja neljas 1983.-l aastal. Jaamas toodeti tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Tsernobõli tuumaelektrijaam suleti jäädavalt 15.-l detsembril aastal 2000. Aasta 1982 Septembris toimus 1. energiaplokis avarii. Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati ära mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. 5. ja 6. reaktori ehitust ...
Tuumafüüsika. 1.Rutherfordi katse I -kiirgus sai väljuda plii kastist ainult ühes suunas sirgjooneliselt. Tekkisid sähvatused ekraanil. II Kuldlehe korral üksikud oskesed levisid laiali, enamus läksid sirgjooneliselt läbi nagu poleks midagi juhtunud, üksikud põrkusid tagasi (mis oli kõige hämmastavam). Järeldus: kujutas ette, et aatomi keskel on positiivne tuum, mille läbimõõt on võrreldes aatomiga 100 000 korda väiksem. Samal ajal on enamus aatomi massist tuumas. Elektronid tiirlevad ümber tuuma. Elektronide kogulaeng ja tuuma laeng on võrdsed. Rutherfordi teooria puudused: 1. Ei selgitanud energia (nt.valgusenergia) kiirgumist ja neeldumist (kui laetud osakesed liigucvad kiirendusega , siis peaks aatom koguaeg energiat kiirgama. Tegelikult kiirgab ainult siis, kui ta on energiat väljaspoolt ise juurde saanud. Neelab ja siis kiirgab): 2. Ei selgitanud seda, miks aatom on suhteliselt püsiv ...
2008 Referaat Tuumaelektrijaam Füüsika Juhendaja: Indrek Karo Mari Parts Pelgulinna Gümnaasium Sisukord Tuumaelektrijaam........................................................................................3 Tööpõhimõte...........................................................................................4 Olemus ja mehhanism..............................................................................5 Ajalugu....................................................................
üle USA litsentsiga PWR-reaktorite ehitamisele. Kui eelnimetatud, va EPR-1, on kõik aeglastel neutronitel töötavad reaktoritüübid, siis arendamist leidsid ka nn kiired (kiiretel neutronitel töötavad, so aeglustita) reaktorid FBR. Aastal 1963 alustas Newportis USA-s tööd FBR reaktor Fermi-1. NL tööstuslik variant BN-350 käivitati Sevtsenkos, Kasahstanis aastal 1972. Reaktorite põlvkonnad Praeguse klassifikatsiooni järgi loetakse Shippingport, Dresden-1, Magnox tuumareaktorid I põlvkonda kuuluvaks. Nende tüüpide edasiarendamise tulemusena saadi peamisteks ehitatavateks tüüpideks kujunenud II põlvkonna reaktorid: PWR/VVER, BWR, RBMK, CANDU, AGR. Esimeste reaktorite ekspluateerimise kogemused, järjest suurem vabanemine salastatusest (vähemalt Lääneriikides), suured tuumkütuse varud ja võimalus vähesest kütusekogusest stabiilselt baasenergiat toota lõid soodsa pinna tuumaenergeetika kiirele kasvule kuni 1980-ndate alguseni
· Loomad Kõrgtehnoloogiline tootmine Tootmine, kus on kasutatud uusimaid tehnoloogiaid · 20. saj II pool · Arenes sõjandusega seotud harudes · Areneb, kasvab ja muutub kiiresti · Kõrgtehnoloogilised tootmisharud · Relvastus · Relvad · Laskemoon · Kosmosetehnika · Satelliidid · Süstikud · Tuumatehnika · Tuumareaktorid · Tuumareaktorite osad · Lennundusseadmed · Lennuk · Helikopter · Ravimitööstus ja biomeditsiin · Vaktsiinid · Ravimid · Mikroelektroonika · Takistid · Transistorid · Arvutitööstus · Tarkvaratööstus · Programmid · Riistvaratööstus
Tuumaenergia hind on oluliselt odavam ja suudab pakkuda konkurentsi naftale. Odav, sest ühest kilost uraanist saab toota 20 triljonit J energiat. Uraan saab otsa kõvasti hiljem. Mida rohkem me investeerime, seda rohkem me saame kütust jms. See ei tooda süsinikdioksiidi. 2005a USAs hoiti ära suur süsinikdioksiidi väljalask. Me ei ela enam aastas 1980, kui Tsernobõl plahvatas. Kui tuumajaamas on viga, siis ta lülitub välja, mitte ei plahvata. Tuumajäätmed on 2000a radioaktiivsed. Tuumareaktorid, mida ehitatakse või kavatsetakse ehitada, ei ole ohutud. Tuumajaamadel on pisivead. Väikeriikidele on kallis tuumajaama ehitamine ja võtaks vähemalt 10a aega. Lisaks tuleb tuumajäätmeid ladustada.
TALLINNA INGLISE KOLLEDŽ Füüsika Tuumaenergia tulevik referaat Autor: Heti-Maria Vilu Klass: 9. A Õpetaja: Elli Valla Tallinn 2015 Sisukord Tuumaenergia ajalugu ja olemus.................................................................................lk 3 Tuumaenergia tänapäeval: head ja halvad küljed........................................................lk 4 Tuumaenergia tulevik..............................................................................................lk 5, 6 Kasutatud allikad.........................................................................................................lk 7 2 Tuumaenergia ajalugu Et tuumaenergia tulevikku arutada, peab enne aru saama, mis see täpsemalt endast kujutab ja kuidas see tekkis. Tuumafüüsika kui tea...
keha monitooring meditsiinis, silma- ja luuvähi ravi. µ-kiirguse rakendused: meditsiinivahendite steriliseerimine, toidainetööstuses bakterite ja seente hävitamiseks, torude lekete tuvastamiseks, suurte veoautode läbi valgustamiseks tollis, vähiravi, astronoomias. Röntgenkiirguse rakendused: röntgenpildid meditsiinis, toll, maalide uurimine, astronoomias. ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid – α-, β-, µ-, röntgen- ja neutronkiirgus ja ultravalgus. Päike, tuumareaktorid, radioaktiivsed jäätmed, maapõues radoon jne, magnetväli. kuidas radioaktiivne kiirgus mõjutab elusorganisme (suur ja väike doos, somaatilised ja geneetilised mõjud, stohhastilised ja deterministlikud kahjustused) – väike doos, suureneb tõenäosus haigestuda nt vähki; suur doos, võib olla ohtlikud tagajärjed, väga suure doosi puhul surmav 100%; somaatiline – mõju avaldub kiiritatutel (vähktõbi, kiiritus – haigus, surm); geneetiline – mõju avaldub järglastel;
Tagatakse, et ka 10000 aasta pärast, kui tõenäoliselt tuleb uus jääaeg, liustikud tuumajäätmete ladestuskohta ei mõjuta. Kas tuumatööstus on vastutav Tuumaenergeetika on ainus energiat tootev tööstusharu, mis on kohutavate jäätmete eest, mida võtnud kohustuse kanda täit vastutust oma jäätmete käitlemise eest meie järeltulijad ning katab sellega seotud kulud. õudusunenäona peavad taluma? Kas tuumareaktorid on Enam kui 50 aasta jooksul on tuumajaamad kasutuses olnud enam kui ebakindlad? Tšernobõli avarii 12000 käiduaastat. Võttes arvesse praeguste reaktorite ehitust ja põhjustas tohutult palju ohutusnõudeid, võib väita, et isegi rängim avarii ning sellega kaasneda hukkunuid. võiv reaktori südamiku sulamine tüüpilises tuumareaktoris ei tekitaks olulist kahju keskkonnale. Mõned NLiidus projekteeritud ja ehitatud
Uraani tootmine Uraan on nii tsiviil- kui ka sõjaväe tuumaprogrammide tooraineks. Seda kaevandatakse avatud või maa-alustes kaevandusdes. Kuigi uraani leidub igal pool maailmas, on kontsentreeritud maagid pigem erandid. Kui kindlad uraani aatomid ahelreaktsioonis lõhustuvad, vabaneb energia. Kui tuumaelektrijaamas toimub selline lõhustumine aeglaselt, siis tuumapommis toimub see väga kiiresti, kuid mõlemal juhul peab lõhustumine olema hoolikalt juhitud. Tuumade lõhustumine toimub kõige paremini kui kasutatakse isotoope, sama aatomnumbriga kuid erineva neutronite arvuga aatomeid - uraan 235 (või plutoonium 239). Uraan 235 on tuntud kui lõhustuv isotoop tänu oma kalduvusele ahelreaktsioonides lõheneda, vabastades energiana soojust. U- 235 lõhustumisel vabaneb kaks või kolm neutornit, mis teiste U-235 aatomitega põrkudes omakorda need lõhustavad, vabastades jällegi kaks kuni kolm neutronit. Ahelreaktsioon leiab aset ainult niinimetatud kri...
suurendamiseks. Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales rohkem kui 600 000 inimest. Ka Eestisse taheti rajada tuumaelektrijaam. Vaadates pindala, mis kahjustatud sai katastroofi tõttu, oleks Eestisse jaama rajamine vägagi riskantne ja ohtlik. Tuumareaktor Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles leiab pidevalt mikroskoopilises, tehnilises mastaabis aset tuumareaktsioon. Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani või plutooniumi aatomi tuuma lõhustumisest kõigepealt soojust ja seejärel enamasti elektrienergiat. Teised rakendusalad on näiteks vabade neutronite tootmine ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel. Püütakse välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist. Enamik praegu kasutatavatest tuumareaktoreid
..1,4. Paljundusteguri ülempiiriks peetakse teadaolevate reaktoriliikide korral 1,8. Paljundusreaktori ehk briideri eeliseks on see, et ta põhineb kiiretel neutronitel ja et tas tekib plutooniumi näol uut tuumkütust enam kui seda reaktoris kulutatakse. [8] Tema puuduseks on see, et on raske kõrge töökindluse saavutamine. [8] 10 7. Reaktorite põlvkonnad 7.1 Esimene põlvkond Siia klassi kuuluvad esimesed tuumareaktorid, milleks olid Shippingport, Dresden-1, Magnox. · Algselt sõjalaevastiku lennukikandjate jõumasinaks väljatöötatud reaktor Shippingport sai eeskujuks tänasele kõige arvukamale ja ohutumaks peetavale II ja III põlvkonna energiareaktori tüübile surveveereaktorile PWR. · Magnox-i peeti ohutuks omal ajal tänu tema lihtsale konstruktsioonile, madala võimsuse tihedusele ning jahutusvedelikule. Aga tema väljalülitamisel jääb fassaadi suur hulk
Tööstus Tööstus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Tööstuse areng sai alguse Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus. · Vanad harudtoiduaine tööstus, vedurite ja vagunite tööstus, soojusseadmete tootmine (välja kujunesid 19. sajandil ja toode või saadus toodeti kõik ühes kohas, paiknesid toorainete lähedustes, samuti pööratakse tähelepanu odavale tööjõule, alguse said LääneEuroopast ja USAst, suurimad tootjad on riigid, kes industrialiseerusid 19. sajandi algul ehk Ida Euroopa ja Hiina) · Uued harudautotööstus, keemiatööstus (kunstkiud, kumm ja plastmass), põllumajandus masinate tootmine, kodumasinate tootmine, televisiooni ja videotehnika tööstus (tekkisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, konkureerimiseks peavad täiustama tehnoloogiat, töökor...
4. Ajastute erinevused 1970 - 1980 hakkas peamiselt USA-s ja Euroopas tuumaenergia areng uute jaamade ehitamise osas peatuma ning see tendents jätkus kuni käesoleva sajandi alguseni. Oma osa oli sealjuures kindlasti kasvaval rahutusel radioaktiivsete tuumajäätmete ohutuse ja tuumarelvamaterjali võimaliku leviku suhtes, fossiilkütuste hindadel ning tuumajaamade avariidel, mis tekitasid vastuseisu tuumaenergia arendamisele. [7] Praeguse klassifikatsiooni järgi loetakse 1950 - 1960-ndate tuumareaktorid I põlvkonda kuuluvaks. Nende tüüpide edasiarendamise tulemusena saadi II põlvkonna reaktorid: PWR/VVER, BWR, RBMK, CANDU, AGR. Esimeste reaktorite kogemused, suured tuumkütuse varud ja võimalus 6 vähesest kütusekogusest stabiilselt baasenergiat toota lõid soodsa pinna tuumaenergeetika kiirele kasvule. Tuumaenergia osa kogu maailma elektritoodangust küündis 16-17 % ja on jäänud sellisele tasemele käesoleva ajani. [7]
E = mc2 E – energia ; m – mass ; c - valguse kiirus vaakumis Energia ja massi ekvivalentsuse seadus (Einstein, 1905) Radioaktiivsus - keemil. elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine. Avastas: H.Becquerel (1896). Radioakt. lagunemine ei sõltu otseselt välistingimustest Poolestusaeg - sõltumatu radioakt. aatomite algkogusest ja määratud lagunemise konstandiga ,mis eri tuumade puhul drastiliselt varieeruvad Esimene tehis-tuumareaktsioon (Rutherford,1919) Tuumareaktorid toodavad paljusid radioisotoope - kasutamine loodusteadustes ja meditsiinis: (keemil. Reaktsioonimehh.- de uurimisel, organismi füsioloogia, meditsiinis, tööstuses) Mateeria dualistlik avaldumine - Elektronidega põrkuvate -kvantide impulss muutub täpselt nii, nagu kahel põrkuval osakesel: põrkumisel muutub -kvandi suund ja kasvab lainepikkus (Compton, 1933) “Elektronpilv” - elektroni negat. laengu jaotustiheduse ruumiline kuju aatomis
" Taasiseseisvunud Eesti suutis raketibaasi ning põhjavee suuremas jaos puhastada, kuid 90. aastatel kujunes sellest ümberkaudsete suvilate prügila.[4] Pakri poolsaar Pakri poolsaarel soodustab reostumist õhuke pinnakate. Nõukogude ajal asus seal kaks sõjaväebaasi (Leetse I & II) Lõuna- ja Põhjasadam, torpeedobaas, Laoküla miiniladu, distsiplinaarrood, piirivalveüksustuumaallveelaevnike õppekeskus ja tuumareaktorid (70 ja 90 MW). Reaktorid peatati 1989. aastal ja kütusevardad viidi Venemaale 1994. aasta oktoobris, kuid radioaktiivne saaste püsib veel aastaid. Lisaks radioaktiivsusele esines baaside alal tugev naftareostus, pärast taasiseseisvumist likvideeriti kokku 12 000 m3 reostust, mis sisaldas 400 tonni masuuti. Paldiski keskkatlamaja mahutilekete tõttu tungis aastatega paelõhedesse tuhandeid tonne küttemasuuti, sõltuvalt ilmastikust voolas merre 169-400 kg päevas. Heitvesi, sealhulgas ka
[7] Kui eelnimetatud, va EPR-1, on kõik aeglastel neutronitel töötavad reaktoritüübid, siis arendamist leidsid ka nn kiired (kiiretel neutronitel töötavad, so aeglustita) reaktorid FBR. Aastal 1963 alustas Newportis USA-s tööd FBR reaktor Fermi-1. NL tööstuslik variant BN-350 käivitati Sevtsenkos, Kasahstanis aastal 1972. [7] 4.4. Reaktorite põlvkonnad Praeguse klassifikatsiooni järgi loetakse Shippingport, Dresden-1, Magnox tuumareaktorid I põlvkonda kuuluvaks. Nende tüüpide edasiarendamise tulemusena saadi peamisteks ehitatavateks tüüpideks kujunenud II põlvkonna reaktorid: PWR/VVER, BWR, RBMK, CANDU, AGR. Esimeste reaktorite ekspluateerimise kogemused, järjest suurem vabanemine salastatusest (vähemalt Lääneriikides), suured tuumkütuse varud ja võimalus vähesest kütusekogusest stabiilselt baasenergiat toota lõid soodsa pinna tuumaenergeetika kiirele kasvule kuni 1980-ndate alguseni.
Tugevad, aga hea plastilisus. Tugevdamiseks ja korrudiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni,Mo. Nt Raudteerelsid. 3)Roostevaba teras-----korrosiooni kindel teras. Cr sisaldus 11%, vahel ka Ni ja Mo. Jaotatakse mikrostruktuuri järgi: ferriitsed, martensiitsed ja austeniitsed. Selle alla kuuluvad ka eriti kuumakindlad terased, mis töötavad oksüdeerivates tingimustes kuni 1000 kraadini. Kasutamine: gaasiturbiinid, lennukid , elektriahjud, tuumareaktorid. Malm: sisaldab üle 2,1% C. Malmi sulamistemp on madalam kui terasel, seetõttu sobib detailide valuks, malm on rabe, seetõttu ei saa töödelda plastilise deformatsiooni abil. Enamik valumalme sisaldab süsinikku grafiidi kujul. Tähtsamad malmi liigid on valge malm, hall malm, tempermalm ja ülitugev malm. 1)hall malm-----odav ja enamkasutatavam, Saadakse mitte väga kiirel jahutmisel. Grafiit sadeneb sealt välja lamellide kujul. Sisaldab Si 1-3%. Ei ole eriti tugev ja rabe. Summutab
- Suurenenud organiliste ainete akumulatsioon põhjasetetes (70-190%) - Suurenenud makrobentose biomass (kuni 100 %) - Sagenenud hapniku defitsiidi juhtumid - Vetikate levimissügavuse vähenemine. - suurenes kalanduse produktiivsus, kuid erinevate liikide produktiivsus on nii vähenenud: forell tursk haug kasvanud: särg latikas kiisk · Transport EU-tsoonis on sõiduautode arv 455 autot 1000 elaniku kohta (1998), Eestis 350 (2004) · Tuumareaktorid (Rootsis on 12) · Tööstuskeskused ning ettevõtted. Suur saastekoormus paberi- ja tselluloositööstusest peamiselt kloroorgaanika. Tööstuslikud saastaallikad ja nende iseloomulikud saasteained - Kaevandused hõljuvained, metallid, sool, tolm - Energeetika tuhk, tolm, SO2, NOx, raskemetallid, dioksiin, PAH - Paber oksüdeeritav orgaanika (BHT, KHT), kloororgaanika, dioksiin - Metallurgia (malm, teras, alumiinium) raskemetallid, SO2, NOx, dioksiin
tegevus. Kriitilise massi vähendamiseks on oluline 239Pu puhastamine neutronmürkidest(238Pu, 242Pu, 243 Am, 245Cm). Neutronmürgid on aatomituumad, mis neelavad neutroni ilma lõhustumata. Kriitilist massi vähendab ka 239Pu jahutamine absoluutse nulli lähedale, suurendamaks lõhustumise ristlõiget. 16. tuumareaktor Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles leiab pidevalt mikroskoopilises, tehnilises mastaabis aset tuumareaktsioon. Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani või plutooniumi aatomi tuuma lõhustumisest kõigepealt soojust ning seejärel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel. Püütakse välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist. 17.Tuumade süntees e. termotuumareaktsioonid Tuumaenergeetika,
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läb...
Kriitiline mass on tuumkütuse hulk, mille puhul iga tuumalõhustumine tekitab vähemalt ühe neutroni, mis algatab uue tuumalõhustumise. Kriitiline mass sõltub lisaks tuumkütuse tegelikule massile veel paljudest teguritest, mis mõjutavad neutronite võimet algatada uut tuumalõhustumist Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles leiab pidevalt mikroskoopilises, tehnilises mastaabis aset tuumareaktsioon. Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani või plutooniumi aatomi tuuma lõhustumisest kõigepealt soojust ning seejärel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis
energiaressurss Plussid tootmisel: Riigi energeetilise varustuskindluse tagamine Vähene hinnasõltuvus maailmaturust Miinused: Suured keskkonnamõjud nii kaevandamisel kui kasutamisel Madal kasutegur EL nõuete järgi peame vähendama põlevkivi põletamist, selle asemel taastuvad ER ning energiatõhususe suurendamine. Tuumaenergia tootmine: Kaevandamine ja eraldamine - konversioon - rikastamine - rekonversioon - tuumakütuse valmistamine - tuumareaktorid ja teenindus - kasutatud tuumakütus - ümbertöötlemine Tuumajaama ehitamisest Eestis - Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 - näeb ette tuumaenergeetikaalase teadmise loomist ja asjaomaste õigusaktide ettevalmistamist... Eelised: Odav toota Koahliku elanikkonna vastasseis: Võimalikud tuumaõnnetused JÄÄTMED, JÄÄTMEKÄITLUS JA KESKKONNAKAITSE Jäätmemajandus on säästliku arengu oluline osa Tekitada vähem jäätmeid Rohkem taaskasutada
Energia ja keskkond Villu Vares Energia ja keskkond Tabel 8.12 Töötavad ja ehitatavad tuumareaktorid tähtsamates tuumariikides ja maailmas seisuga 1.08.2010 Töötavaid reaktoreid Ehitatavaid reaktoreid seisuga 1.08.2010 seisuga 1.08.2010 Arv MWe Arv MWe USA 104 101 216 1 1 180 Prantsusmaa 58 63 236 1 1 630
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
