Passiivne ohutus Ohutuse vallas on olnud suur teerajaja Volvo Trucks. Ettevõtte töö on aastatega palju vilja kandnud. Loomuklikult tekib küsimus kas kõik on juba saavutatud, aga väikeste täiustustega on võimalik tulemusi alati parandada. Volvo on üks paljudest tavalistest autofirmadest, aga eriliseks teeb selle firma see et väga suurt rõhku pannakse just ohutusele. Uuritakse kuidas muuta juhi keskond veelgi turvalisemaks, lisaks turvalisusele tuled aga ka tähelepahu pöörata mugavusele. Praeguse aja autos ei saa enam eeldada, et juhtideks on ainult mehed, varustus peab kõigile ohutu olema ka 150 kilostele inimestele. Lähenemine ohutusele peab olema laiahaardeline, seetõttu töötatakse välja varustust mis oleks ohutu kõigile. Ohutuse vallas on Volvo Truck teed näidanud juba aastast 1960. volvo oli esimene autotootja maailmas kes hakkas kabiine valmistama puidu asemel terasest, samuti hakati tegama ka löögitaluvus katseid. Katses löö...
Turvaseadised Hans Erik Vissor AHS14 · Turvakardin · Turvatool · Tagurduskaamera · Turvavööd · Turvapadjad · ABS ja veojõukontroll (VSA) Erinevad turvaseadised · Turvapatju on erinevatel kujudel ja suurustel. Näiteks armatuuri sees, roolis, istmetes, rooli all, uksepolstrites ja kapoti all jalakäijale. Turvapadjad · Turvavöösid on erinevaid ja neist kõige levinum on selline süsteem. Turvavööd · Asuvad nad mõlema poole A B ja C piilarite sees. Turvakardin · Kui turvatool on õieti seadistatud siis ta kaitseb last väga edukalt. Osadele
Süsteemi kirjeldus Juhi ja kõrvalistuja turvapadjad on standardvarustuses. 1998: valikulised eesmised turvapadjad. 1998 : standardvarustusse paigaldatud eesmised külgturvapadjad. 1999 : valikulised täispuhutavad kardinad. Turvapadja asukohad, mis on tähistatud kirjaga "Turvapadi". Külgrõhurandurid on eraldi paigaldatud. SRS juhtimismoodul on eraldi paigaldatud. Pürotehnilised eelpingutid, mis on paigaldatud esi- ja välimiste tagaistmete turvavöödele. Tähtis meelespidada Inimeste vigastuste vältimiseks peab kõikide turvapatjade laienduspind jääma selgeks.
Joonis 4 – SRS juhtplokk eesmise käetoe all [2] 5 SRS SÜSTEEMI HOOLDAMINE JA DIAGNOOSIMINE Hooldus- ja remonditöid tuleb alustada peale 90 sekundit võtme keeramist „LOCK” asendisse, samal ajal eemaldatakse – klemm. Seda on vaja teha selleks, et süsteemil on tagavara süsteem, mis toimib 90 sekundit ilma aku toiteta. Enne akuklemmi eemaldamist tuleks raadiokanalid salvestada, kuna peale klemmi eemaldamist kaob kanalite mälu. [3] Isegi kui tegemist on väikse avariiga, kus turvapadjad ei avane, tuleks kontrollida üle kõik turvapadjad ning süsteemi toimivuse. Turvalisuse eesmärkidel ei tohi kasutada SRS komponente teistelt sõidukitelt ja tuleb asendada uutega ning turvapatju ei tohi ise parandada. [3] Tuleb kasutada volt- või oommeetrit (miinimum 10KΩ/V) süsteemi veaotsinguteks. Informatsiooni lipikud on kinnitatud SRS komponentide äärte külge ning tuleb nende instruktsioonide kohaselt jätkada tööd
· 8x turvapadi · Immobilaiser · Signalisatsioon · Peatoed · Reguleeritav roolisammas · Turvavööd · Turvavööde eelpingutid BMW 525 2.5 R6 120 kW 2000 Aktiivne turvavarustus · ABS-pidurid · Kliimaautomaatik · Pidurdusjõukontroll · Veojõukontroll · Udutuled · Ksenoontuled · Rehvid · Roolivõim · Vihmaandur · Tagaklaasi soendus · Peegli soojendused · Kesklukk Passiivne turvavarustus · Turvapadjad · Immobilaiser · Signalisatsioon · Turvavööde eelpingutid · 8x turvapadi
Roolis sobivale kaugusele seatud iste ja õigesti kinnitatud turvavöö samuti õigel kõrgusel peatugi.Esi turvavööde pürotehnilised pingutid suruvad kokkupõrkke korral sõitja tihedalt vastu isted.Eesmiste turvapatjade olemasolule viitab roolirattal või kindalaeka kohal olev sõna airbag.Eesmised turvapadja rakenduvad auto keskmest mõlemile poole 30 kraadi . Turvapatjade rakendumisel täituvad need millisekundite jooksul.Eesmised turvapadjad pakuvad opitmaalset kaitset vaid juhul kui iste , istmeseljatugi ja peatugi on juhi või sõitja kasvule vastavaks reguleeritud. ÄRA ASETA MINGEID ESEMEID TURVAPADJA JA AUTOS ISTUJA VAHELISSE ALASSE SEE VÕIB, OSUTUDA SURMAVAKS !!! Turva patjade märgulamp süttib süüte sisse lülitamisel umbes 4-ks sekundiks , kui lamp ei sütti või ei kustu 4 sekundi pärast , võin süttib sõidu ajal on turvapadja süsteemis rike. Külgmine turvapadja süsteem rakendub
Need uuendused autotööstuses aitavad auto teha turvalisemaks Plastik Tänapäeva autodes kasutatakse meeletutes kogustes plastikut auto tootmises. Nad moodustavad umbes 50 protsenti auto ehitusest. See ei ole üllatav, sest plastidel on hea vastupidavus, odav teha ning võib muutuda peaaegu ükskõik milleks. Teie armatuurlaud, gabariidid, lülitid, konditsioneer tuulutusavad, ukselingid, põrandamatid, turvavööd, turvapadjad ning mitmel pool mujal on kõik valmistatud eri tüüpi plastidest. Lisaks armatuurlaua osadele, on palju pisikesi osi mootoris, näiteks käepide õlimõõtevardal, on samuti valmistatud plastikust. Kuna nende kergele iseloomule, plaste kasutatakse üha enam ka kerestruktuurides ja mootorites autotööstuses. Pikendamine eluiga oma autol. Plastist komponendid on sageli vastupidavamad kui need on toodetud tavalisest materjalist. Lisaks plastist kattele auto aluspõhjas et kaitsta seda
(max 10p) Ranges reaalajas töötav süsteem peab tulemused väljastama täpselt ettenähtud ajaks, ohutus on sageli kriitilise tähtsusega. Kõik kriitilised arvutused tuleb teha paralleelselt kahel või enamal protsessoril, mis peavad kontrollima üksteise korrasolekut. Ranges reaalajas peaksid töötama igasugused ohutust nõudvad seadmed. Kindlalt ranges reaalajas töötavad süsteemid oleksid näiteks autodel turvapadjad - nende avamine peab toimuma täpselt õigeaegselt, aja pikenedes pole nendest enam lihtsalt kasu. ABS kontrollsüsteem sõiduautodes. Tuumareaktori kontrollsüsteem. Jne. Nõrga reaalaja puhul võib ülesanne lõppeda peale sellele ette nähtud piir-aega, kuid tulemuse väärtus võib aja jooksul väheneda. Näidetena võib tuua: klaviatuurilt tuleva informatsiooni töötlemine, ekraanidele edastatav informatsioon, graafilised kasutajaliidesed, aruannete salvestamine. 10/10 6
-MILLISE AINEGA ON TEGEMIST? - ÜRO NUMBER · OHUKLASSID 1 LÕHKEAINE 2 SURVEALL OLEVAD GAASID (VEELDATUD) 3 TULEOHTLIKUD VEDELIKUD 4 KERGESTI SÜTTIVAD TAHKED AINED 5 OKSÜDEERIVAD AINED 6 MÜRGID 7 RADIOAKTIIVSED AINED 8 SÖÖVITAVAD AINED 9 MUUD · SÜTTIMISOHT - NB! UUTE AUTODE KUUMAD KATALÜSAATORID - SUITSETAMISE KEELD ÕNNETUSKOHAL -AKUJUHTME EEMALDAMINE - KÜTUSELEKKE AVASTAMINE - ÕNNETUSKOHA ERISTAMINE PIIRDELINDIGA · PULBERKUSTUTI, VOOLIKULIIN(ID) 5. OHUD SÜNDMUSKOHAL · TURVAPADJAD · VIGASTATUD VÕI TERVED KODULOOMAD · KONTROLLI, KAS AUTOS EI OLE LÕHKEAINET VÕI RELVI 6. OLUKORRA HINNANG · MIS ON JUHTUNUD? · ÕNNETUSE TÜÜP · KANNATANUTE ARV JA SEISUKORD · KAS ON VAJA PÄÄSTEVAHENDEID? HÜDRAULIKA, PNEUMAATIKA, VALGUSTUS · VAJALIKUD LISAJÕUD 7. PÄÄSTETÖÖD · ESMAABI ANDMINE · KANNATANUTE VÕI OHUS OLEVATE INIMESTE PÄÄSTMINE SÕIDUKIST · KINDLAKS TULEB TEHA, KAS KEEGI ON KINNI AUTO KONSTRUKTSIOONIDES VÕI ON JÄÄNUD LIHTSALT AUTOSSE LÕKSU
Selle mõõtmiseks kasutataksegi autodes kiirendusmõõturit, mis töötab kiirendusanduriga. Joonis 1. Kiirendusandurid Kiirendusandur on laialdaselt kasutatatud inertsiaalsetes navigatsiooni- ja juhtimissüsteemides, meie teemal autodes, samuti lennukites ja ka laevades. Väga levinud kasutamiseks transport on auto turvapatjadel: kui kiirendusmõõtur tuvastab äkilise auto kiiruse muutuse, vahetu kokkupõrge, käivitab see vooluahela, mis avab turvapadjad. Kui minna natuke lihtsamaks küsimusel kuidas, siis võib öelda, et arvutatakse Newtoni teise seaduse alusel seotud jõud, mass ja kiirendus väga lihtsa võrrandi kaudu F=m*a ehk jõud=mass*kiirendus. Seega mõõdab kiirendusandur kiirendust arvutades kiiruse muudu jooksul, mõõtes jõudu. Piesoelektrilised muundurid mõjuvadki otse jõu võrrandist Piesomuundureid saab kasutada dünaamiliste (ajas muutuvate) jõudude mõõtmiseks (kuni
lõtv mugavaks istumiseks. Enamikul Toyota autodel on turvavöö eelpingestid ja jõupiirikud esiistmetel sõitjate jaoks, mis tõmbavad otsekokkupõrke korral turvavöö kiiresti tagasi ning kinnitavad sõitja sobiva jõuga. Toyota on aastast 2003 paigaldanud hoiatuslambi ja sumistiga turvavöö meeldetuletussüsteemi juhi- ja kõrvalistme jaoks ning peaaegu kõik Toyota sõiduautod on selle meeldetuletussüsteemiga varustatud. 2. Turvapadjad Turvapadja süsteem autos koosneb kolmest põhikomponendist- nailonist turvapadi ise, andurist, mis reageerib tõukele, ning padja täitemehhanismist. Turvapadi on tavaliselt peidetud kas rooli või armatuurlaua sisse. Uuematel autodel on turvapadjad ka istmetes, ustes, põlvede juures, kasutatakse ka turvakardinaid. Turvapadja andur annab täitemehhanismile märku, kui aeglustusjõud on võrdne või suurem 16-25 kilomeetrise tunnikiirusega vastu seina sõitmise jõuga.
Autol on veel mugavussüsteemideks: * elektrilised aknatõstukid * salongi - ja mootori eelsoojendusseadmed * handsfreesüsteem * auto distantskäivitussüsteem * haagise konksujuhtmed TURVAPADI Turvapadja süsteem autos koosneb kolmest põhikomponendist- nailonist turvapadi ise, andurist, mis reageerib tõukele, ning padja täitemehhanismist. Turvapadi on tavaliselt peidetud kas rooli või armatuurlaua sisse. Uuematel autodel on turvapadjad ka istmetes, ustes, põlvede juures, kasutatakse ka turvakardinaid. Turvapadja andur annab täitemehhanismile märku, kui aeglustusjõud on võrdne või suurem 16-25 kilomeetrise tunnikiirusega vastu seina sõitmise jõuga. Täitemehhanism on piltlikult öeldes pisike tahkelkütusel töötav raketimootor, mis tekitab käitamisel (andurist tuleva info mõjul) suure hulga kuuma gaasilist lämmastikku. Lämmastik tekib kaaliumnitraadi(KNO3) ja naatriumsoola(NaN3) reaktsiooni tulemusena
Passiivne turvalisus: - õnnetuse korral vigastused väiksemad AUTO AKTIIVNE TURVALISUS VÄHENDAB OHUOLUKORDADE TEKET REHVID TULED VEDRUSTUS AMORDID VALGUSTUSSEADMED PIDURDUSJÕUDU MÕJUTAVAD SEADMED VEOJÕUDU MÕJUTAVAD SEADMED AUTO PASSIIVSET OHUTUST SUURENDAVAD ELEMENDID · Kandekere turvaelemendid · Turvavööd · Turvapadjad (300 km/h) · Istmete turvaelemendid · Deformeeruv roolisammas · Turvalise ehitusega klaasid Autode korkupõrke hetkel mõjub inimese inertjõud mis = kehakaal x kiirus. 50 km/h vastu puud 4 tonni Seda võib võrrelda 5 lt korruselt alla kukkumisega. Statistika andmetel hukkus möödunud a-l tagaistmel 30 sõitjat. OHUTUT SÕITU !
ülesandest, ehitusest, tööpõhimõttest, tehnohooldest, diagnoosimisest ja nende käsitlemisest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Elektrotehnika aluste ja elektriseadmete moodulite läbimine. 3. Õppesisu 3.1. AKTIIVSETE- JA PASSIIVSETE SÜSTEEMIDE JAGUNEMINE. Turvatalad sõiduki kere konstruktsioonis. Istmete ehituse eripära. Turvavööd. Turvavöö jõupiiraja. Aktiivsed peatoed. Deformeeruv roolikonsool. Kokkupõrke tagajärjel purunevad kinnitused. 3.2. TURVAPADJAD JA KARDINAD. Kokkupõrget tunnistavad andurid. Turvapadjad. Turvapadja süsteemi toimimise aeg. Turvapadja süsteemi ehitus. Külgmised turvapadjad. Turvakardinad. Istmetes asuvad turvapadjad. 3.3. PÜROTEHNILISED TURVAVÖÖDE EELPINGUTID. Eelpinguti lukustusmehhanismis. Eelpinguti vöö rullil. 3.4. SÜSTEEMIDE DIAGNOOSIMINE. 3.5. OHUTUSNÕUDED. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb:
Seega peaks kõik kiivreid kandma, ütleme nii, et see peaks olema moes lausa, ehk siis mõistetakse, et seda peab kandma ja see ei ole tobe. Üks ellujäämis võimalus on ka siis, kui liiklusvahend vastab õigetele nõuetele. Paljud noored putitavad mingi vanema sõiduki sõitmiskõlblikuks ja hakkavad siis sellega kihutama. Kindlasti, ei suuda nad autot nii korda teha, et sõiduk vastaks ohutusnõuetele.Tavlistel juhtudel puuduvad seal turvavööd, turvapadjad, istmete kaelatoed ja palju muud vajalikku. Selliste autodega sõites juhtuvadki kõige igapäevasemalt õnnetused ja süüdlased on loomulikult noorukid ise. Sellest, mida nad valesti tegid, saavad nad aru alles ratastoolis istudes või voodis halvatuna lamades. Mina isiklikult ei istu kunagi autosse, mis on silmnähtavalt logu, sinna istumine oleks sama mis teha enesetappu. Nii jalajkäijate kui sõidukite puhul kehtib ka reegel, et peab olema nähtav. Autode puhul
Lisaks kiiruspiirikule on veel ka mootori pöörete piiraja. Selle eesmärk on hoiduda mootorile ohtlikest pöörlemiskiirustest. Erinevatel mootoritel on see erinevatele pöörlemissagedustele 13 seatud. Sportlikematel autodel on see kõrgemal, teistel madalamal, vanematel autodel puudub see üldse. Lisavarustuse turvalisuse elementideks sõitjate ohutuseks võib lugeda turvapadjad ja turvavööde eelpingutid. Eelpingutid rakenduvad erinevate andurite kaudu saadud signaalide abil, mille peale pürotehniline aine(gaas, vedelik jms.) surub ratta, mis on ühendatud turvavöö rulliku külge, mis pingutabki momentaalselt turvavöö. See seade võib rakenduda ka järsu kiirendamise või äkilise pidurdamise korral. Turvapatju[8] on väga erinevaid ja erinevates kohtades samuti. Olemas on isegi mootorratta turvapadjad
Teen seda. Olen valmis selleks. Lähiajal (kuu). Ebaõnnestujad jõuavad ikka ja jälle tagasi siia. Tegutsemise staadium. Ma tegutsen muutuse nimel, see on mulle oluline. Usun, et saan sellega hakkama. Säilitamise staadium- MA ei ole enam suitsetaja. 6 kuud tegevuse staadiumis. Sotsiaalökoloogiline lähenemine- Keskkond toetab tervist. Enamjaolt passiivsed. Auto turvavöö-aktiivne, turvapadjad passiivne. Kiirusepiirangud- passiivne. Kognitiivkäitumuslikud meetodid- õpetab eesmärki seadma, õpetab enesetasustamist. Alternatiivsete käitumiste leidmist, suhtlemis oskus, negatiivsete emotsioonidega toimetulek. Jne. Eesmärgi püstitamise mudel- tegevuse sihipäraseks muutmine: eesmärk peab olema mõõdetav, jälgitav, spetsiifiline. Eesmärgiks seatakse pigem raskemad valikud. Peavad reaalselt saavutatavad olema. Isik peab tnnistama eesmärgid saavutatavaks.
vastassuunarajal, et kiiremini ohutustehniliselt lubamatut sündmuskohale jõuda; meedet sõidutee ületamine Sillad, eriti eraldatud Sõiduteed ja teepiiret ei tohi sõiduradadega ja ilma ületada ühenduseta Raudteed/rööbasteed Ei tohi astuda → peatükk „Õnnetused raudteele/rööbasteele enne, raudteel“ kui liiklus pole peatatud Avanemata turvapadjad Eemalduda avanemise alast, Turvapadjad võivad äkki sündmuskohal ei tohi olla avaneda ja ohustada patsiente võimalikke aktiveerijaid ja abistajaid, s.t ettevaatust (raadioside, mobiiltelefon, patsiendi eemaletoimetamisel EKG/defibrillaator). Kutsuda → peatükk „Vigastuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
