Teabe vahetamine
Erinevaid definitsioone:
Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine
ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite
vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969)
Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv
sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967)
http://en.wikipedia.org/wiki/George_Gerbner
Protsess, mille keskmes on sõnumite vahetamine
- kavatsused (mida ja miks?), kodeerimine (verbaalne
võimekus), saatmine , kanal , vastus, müra ( saatja ,
vastuvõtja , kanal)
Efektiivne k. – kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad
sõnumist ühte moodi aru
Erinevad mudeleid
Lineaarne ühesuunaline ( Shannon - Weaver’i mudel)
- saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal
Vastastikune sõnumite tõlgendamine (Osgood-
Schramm´i mudel)
- kommunikatsioon on “ringikujuline, milles
osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja)
Spiraalikujuline kommunikatsioon (Dance’i mudel)
- Kommunikatsioon on dünaamiline , eelnenud
kommunikatsioon mõjutab ajas järgnevat
sõnumite vahetamist
Kommunikatsiooni muutus –> muutus suhetes
Muutus suhetes muutus kommunikatsioonis
Sagedus (nt 2 korda päevas, 1 kord kuus)
Teemad (nt isiklikud, viisakuste vahetamine)
Teemade hulk (nt kõigest)
Teemade käsitlemise sügavus (nt pinnapealsed)
Sõnumid on
- seotud kontekstiga
- seotud kontrolliga
- emotsioone suunavad
- sisaldavad teavet
- Interaktsioonide,
- läheduse /selle puudumise ,
- mina-pildi,
- suhte kohta.
Sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne
aspekt – sõnumi “tegelik” sisu
Kommunikatsioon lähedussuhetes - seos
rahuloluga suhetes ja suhete lõppemisega;
võimaldab tekkida lähedusel (avatus); teemade
hulk ja käsitlemise sügavus
Meeste ja naiste erinevused:
tunnetele orienteeritus, isiklik teave
faktidele orienteeritus, instrumentaalne
Efektiivne sõnumi saatmine
“mina”-sõnumid
ideede korrastamine enne sõnumi edastamist
ideede hulk sõnumis
seisukoha selge esitamine
sõnumi kordamine
tagasiside küsimine
suhtlemispartneriga arvestamine (nt suhtlemine lapsega)
teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline)
verbaalse ja mitteverbaalse info
Minapildi sarnane defineerimine Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan, et minuga käitutakse vastavalt) Mõjustamine · Teise isiku mõjutamine kui enda elu/situatsiooni kontrollimine, kujundamine. · Mõju avaldamine emotsioonidele, teadmistele, käitumisele · Teadvustatus mõjustamisel; mõjustatav, mõjustaja · Situatsiooni spetsiifika ja mõju avaldumine · Erinevaid viise mõju avaldamiseks Hoiakud, veenmine Veenmine - sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine Hoiakud - püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil, motivatsiooniline nähtus Komponendid: · Kognitiivne (tunnetuslik) · Afektiivne (afektist tingitud) · Käitumuslik Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine; L. Festinger: Kognitiivne dissonants Tsentraalne ja perifeerne tee · Tsentraalne:
kiitmine varjatud tagamõttega kamandamine käskimine ähvardamine katse kontrollida moraali lugemine õige/vale ülekuulamine küsimuste esitamine nõu andmine vihje teiste alahindamisele kõrvalepõikamine nt. teisele teemae liikumine argumenteerimine emotsioonide ignoreerimine rahustamine võib mõjuda vastupidiselt / võrdlemine mõtete lugemine vastuseks valmistumine sõelumine sildistamine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine õigustamine teema vahetamine takkakiitmine vajalikud suhtlemisel: usaldamine selge ja täpne kommunikatsioon konfliktide konstruktiivne lahendamine erinevuste arvestamine endast teadlik olemine suunatus teistele kogemustest õppimine Mõjutamine ...oma mõju suurendamine teiste suhtes vajadused: vajadus motivatsioon kui pingeseisund eesmärgi saavutamise suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia a. füsioloogilised vajadused (toidu, joogi, seksuaal, ja unevajadus) b
● verbaalne ja mitteverbaalne info Kuulamistõkked: ● Võrdlemine- kumb on targem ● mõtete lugemine- usalduse puudumine; mida teine tglt mõtleb ja tunneb ● vastuseks valmistumine, ● samastumine- partneri jutuga samastutakse, hakataks oma kogemustest rääkima. ● väitlemine- jälle hakkab pihta, mida ma sulle rääkinud olen... ● õigustamine ● teema vahetamine ● takkakiitmine ● unelemine ● sõelumine PSEUDOKUULAMINE- KUULAB AGA EI KUULE!!! Suhtlemine- protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne
varasemate reaktsioonide ja minevikus toimunud interaktsioonide tulemuste meenutamine 5. Vastuse valimine – aluseks on sündmuse tajumine 6. Tegutsemine ning selle edukuse hindamine (Crick, Dodge, 1994, Semrud-Clikeman, 2007 järgi) NT. mõni võib sotsiaalses interaktsioonis naeratust võtta üleolevana ning kui talle on omane vihjetele tõlgenduste otsimine siis võib ta võtta positiivset asja kui negatiivset võtta (nt varasemate kogemuste põhjal vm). 8.november Teabe vahetamine. ● Kommunikatsioon – sotsiaalne interaktsioon ● Teabe vahetamine on protsess, mille keskmes on sõnumi vahetamine ● Efektiivne kommunikatsioon –mõlemad osapooled saavad sõnumist ühtemoodi aru ● Iga inimene vastutab ise selle eest kuidas ta ennast väljendab Erinevad mudelid: Lineaarne ühesuunaline – saatja, sõnum, signaalid, vastuvõtja, kanal. Vastastikune sõnumite vahetamine – kommunikatsioon on ringikujuline, milles osalevad sõnumi
· toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · mõjutab elu kvaliteeti (Suhtlemis)oskuste kujundamisel arvestada kolme tasandiga · teadmised (nt: mis on kehtestav käitumine) · suhtumine (nt: kehtestav käitumine on vajalik) · käitumine (nt: kehtestavalt käitumine Sotsiaalsete kompetentside kujunemisel on roll sotsialiseerimiskeskkonnal, mis pakub käitumismudeleid ja tasustab sobivaid. Mõisted kommunikaator teabe edastaja retsipient- info vastuvõtja teade info, mis edastatakse suhtlemise käigus sümbolid kannavad tähendusi, on kokkuleppelised suhtlemise kontekst aitab teksti mõista tagasiside- info retsipiendilt, selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti Suhtlemise komponendid - tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine. Suhtlemisprotsess hõlmab teise isiku äratundmist (nt. kategooriatesse paigutamine), kontakti loomist, teabevahetust, mõjutamist ja kontakti lõpetamist.
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted,
· käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine Sotsiaalse kompetentsuse kujunemist mõjutab sotsialiseerumiskeskkond pakkudes jäljendamiseks käitumismudeleid ja tasustades neist sobivaid. Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh
· käitumispraktikat (õpitu praktiseerimine, nt. proovib kehtestada, millega kaasnevad riskid kehtestamine ei õnnestu, ei järgne oodatud tulemused) o ebaõnnestumise korral motivatsiooni hoidmine Sotsiaalse kompetentsuse kujunemist mõjutab sotsialiseerumiskeskkond pakkudes jäljendamiseks käitumismudeleid ja tasustades neist sobivaid. Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh
Kõik kommentaarid