-Beetalagumine - aatomi tuumas muutub üks neutron prootoniks, mille tulemusena eraldub elektron - Tekib uus keemiline element, mille järjekorranumber on 1 võrra suurem. -Gammalagunemine - Tekib prootonite ja neutronite ümberkujutumisel aatomituumas. Suure energiaga kiirgus. 5. Iseloomusta aatomi tuuma! - Keemilise elemendi määrab ära prootonite arv aatomi tuumas. - Prootonite arv aatomi tuumas = Elektronide arv elektronkattes - Aatomi tuumas on prootonid ja neutronid - Aatomi tuumalaeng on positiivne. 6. Mis on ahelreaktsioon ja kuidas tekib? Joonis! (Ühest saab kaks > kahest neli > neljast kaheksa jne) Reaktsioon kus üks neutron tungib aineosakese vahele, lõhustades selle, sealt vabaneb veel 2- 3 neutronit mis lõhustavad järgmised aatomituumad, kust vabanevad järgmised neutronid, jne... 7. Millal aatom kiirgab, millal neelab kvandi? -Aatom kiirgab energiat kui elektron liigub lubatud orbiitidel aatomi tuuma poole.
Aine ehitus III ptk Millest koosneb aatomituum? Aatomi tuum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neuronitest, neid hoiavad koos tuumajõud. Tuumalaeng on nii sama suur kui on elemendi järjekorranumber Mendelejevi tabelis. Prootonite arv tuumas määrab ära, millise keemilise elemendiga on tegemist. Neuronite arv tuumas määrab ära millise isotoobiga on tegu. Sest sama prootonite arvuga, kuid erinevate neuronite arvuga aatomid on sama keemilise elemendi erinevad isotoobid. Tuuma valem X-keemilise elemendi sümbol A- massiarv Z-laenguarv A=Z+N A-tuuma massiarv ehk prootonite ja neuronite arvude summa. Z-laengu arv (prootonite arv)
Järeltöö : AATOMIEHITUS. 1. Täida tabel: Keemiline element Prootonite arv tuumas Tuumalaeng Elektronide arv H 1 1 1 He 2 2 2 Li 3 3 3 Be 4 4 4 B 5 5 5
TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe mooli ruumala normaaltingimustes; Vm=22,4 dm3. KEEMILINE SIDE aineosakeste vahelise vastasmõju kindel viis, t...
AATOM CERN-Euroopa Tuumauuringute Keskus Aatomi ehitus AATOM (laenguta) Tuum + elektronkate - Prootonid p+ elektronid e- Neutronid n0 Et aatom on neutraalne, siis · Prootonite arv = elektronide arv p+ = e - Elektronkatte ehitus 1.kiht 2e 2.kiht 8e 3.kiht 18 e 4.kiht 32 e · Viimane kiht 8e Elektronskeemid · Elemendi sümbol Tuumalaeng · Püstkriips Elektronid kihtides · Na : +11 / 2) 8) 1) · Ca: +20 / 2) 8) 8) 2) tuumalaeng 1.k 2.k 3.k 4.k Planetaarne mudel Aatomiosakeste massid · Prooton 1 amü Elektron · Neutron 1amü 1/2000 amü TUUMALAENG · Tuumale annavad laengu prootonid · Tuumalaeng on positiivne · Tuumalaeng = järjenumber e. · aatomnumber KEEMILINE ELEMENT Keemiline element on kindla tuuma-
Keemiat läheb vaja näiteks meditsiini valdkonnas ravimite valmistamisel. Aatom – aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. – Aatomituum (aatomi keskmes olev positiivse laenguga väga tihe osake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. – Elektronid (aatomi üliväiksed koostisosakesed) - Prooton - Neutron Keemiline element (kindla tuumalenguga aatomite liik) – Isotoobid (keemilise elemendi erineva massiarvuga teisendid) Aatomnumber (järjekorranr) Z = tuumalaeng (prootonite arv) = elektronide arv (neutraalses aatomis) Massiarv A = tuumaosakeste arv aatomis (prootonite arv Z + neutronite arv N) Orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus ehk elektronpilve tihedus on väga suur. Ühel rbitaalil saab olla kuni 2 elektroni (elektronipaar). Aatoni väline elektronkiht koosneb kahes alakihist; s- alakiht, milles on 1 orbitaal; p-alakiht,milles on 3 orbitaali. Orbitaalide täitmist elektronidega kirjeldab ruutskeem (orbitaale
KEEMILINE SIDE Koostas Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides tekib aatomi väliskihi elektronide abil Vesiniku aatom vesiniku tuumalaeng on +1 aatomi tuumas on üks prooton elektronkattes on 1 elektronkiht sellel tiirleb 1 elektron + Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + + tekkinud elektronpaar liigub mõlema aatomituuma ümber + + kaks aatomit seotakse üheks molekuliks H2
KEEMILINE SIDE Koostas Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides tekib aatomi väliskihi elektronide abil Vesiniku aatom vesiniku tuumalaeng on +1 aatomi tuumas on üks prooton elektronkattes on 1 elektronkiht + sellel tiirleb 1 elektron Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + + tekkinud elektronpaar liigub mõlema aatomituuma ümber + + kaks aatomit seotakse üheks molekuliks H2
H He Li Be B C N O F Ne Na Erand Sarnanevad omadustelt · Sarnaste keemiliste omadustega elemendid paiknevad tabelis üksteise all . H He Li Be B C N O F Ne Na Mg Al Si P S Cl Ar Sarnased · Igal elemendil on kindel lahter, kuhu on märgitud tähis, aatomnumber, aatommass. Perioodilisustabli lahter Aatominumber = järjenumber = tuumalaeng (Z) = = prootonite arv = elektronide arv Perioodi aatomisIA Rühma number = number = 11 väliskihi elektronkih 3. elektronide arv tide arv N Naatriu m a 22,9 Elemendi Elemendi nimetus sümbol 9 Aatomma ss aatommass ssiarv (A) = ühelisteni ümardatud
H He Li Be B C N O F Ne Na Erand Sarnanevad omadustelt Sarnastekeemiliste omadustega elemendid paiknevad tabelis üksteise all . H He Li Be B C N O F Ne Na Mg Al Si P S Cl Ar Sarnased Igal elemendil on kindel lahter, kuhu on märgitud tähis, aatomnumber, aatommass. Perioodilisustabli lahter Aatominumber = järjenumber = tuumalaeng (Z) = = prootonite arv = elektronide arv Perioodi aatomisIA Rühma number = number = 11 väliskihi elektronkih 3. elektronide arv tide arv N Naatriu m a 22,9 Elemendi Elemendi nimetus sümbol 9 Aatomma ss aatommass ssiarv (A) = ühelisteni ümardatud
MÕISTED: 1. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 2. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 3. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 4. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12
Aineehitus Aine koosneb molekulidest, Molekulid koosnevad aatomitest. Aatomid koosnevad tuumast ja elektronkattest. Tuum koosneb nukleonidest ja elektronkatte elektronidest. Nukleonid jagunevad kaheks: -Prootonid (+) -Neutronid (0) Igal keemilisel elemendil on kindel tuumalaeng. Tuumalaeng (Z) = Aatomi number = Prootonite arv Massiarv (A) = Prootonite ja neutronite arv (nukleonite arv) A = Z + N Looduses on erinevaid isotoope. Elementide aatomid, millel on erinev arv neutroneid, kuid ühesugune prootoneid on isotoobid. (Eelneva tõttu on ka erinev aatommass). Prootium 1 prooton, 1 elektron Deuteerium 1 prooton, 1 neutron, 1 elektron Triitium 1 prooton, 2 neutroni, 1 elektron Elektronide arvu elektronkihil saab leida 2n(ruudus)
võtab enda alla ruumala 22,4 dm3 Keemiliste sidemete liigid: Kovalentne side- Ühiste elektronpaaride abil moodustunud side, esineb aatomite vahel. Mittepolaarne kovalentne side- mittemtall lihtainena( H2, N2, CL2, BR2, I2). Polaarne kovalentne side- erinevate mittemetallide aatomite vahel ( H 20, HCl, NO2) Iooniline side- mittemetalli ja metalli ioonide vahel (NaCl, CaO, Na2S). Metalliline side- metall lihtainena( K, Mg, Al, Fe jne) Perioodilisustabel Järjenumber(aatomnumber) = tuumalaeng = prootonite arv(p). Näiteks liitiumi aatomnumber on 3, see tähendab, et tuumalaeng on ka 3 ja prootoneid on ka 3. perioodi nr = elektronkihtide nr ( Kui Mg asub 3. Perioodis, siis on tal 3 elektronkihti Mg: +12 2)8)2 ) A- rühma nr - e- arv väliskihil, maksimaalne o.-a. Minimaalne o.-a. saadakse, kui rühma numbrist lahutada 8. B- rühma elementidel on tavaliselt väliskihil 2e- Prootonite arv= tuumalaenguga Neutronite arv= tuumalaeng- prootonite arv Mitu neutronit on magneensiumis?
Neutron = neutraalne Elektron = negatiivne 1.kiht max 2 elektroni; 2.kiht max 8 elektroni; 3.kiht max 18 elektroni; 4. kiht max. 22 elektroni, VIIMANE KIHT ALATI max. 8 Aatom on laenguta. Massiarv = A tuumamass = neutronid + prootonid Aatomnumber = Z prootonite arv tuumas A Z = neutronid Elementide aatomi ehituses ja omadustes valitseb kindel süsteem. I-VIIIa rühmanumber, näitab kõige välimise elektronkihi elektronide arvu. Järjekorranumber Elektronide arv, tuumalaeng, prootonite arv tuumas (näitab väike number vasakpoolses ülemises nurgas. Perioodi number (numbrid 1-7) näitab elektronkihtide arvu Aatommass (number all keskel) prootonid + neutronid B-rühma elementidel on reegli päraselt viimasel kihil 2-3 elektroni. Perioodilisustabel ülevalt alla = metallilised omadused tugevnevad; paremalt vasakule = metallilised omadused tugevnevad. Kui on viimasel kihil 8 elektroni, vähe aktiivsed. Halogeenid on keemiliselt väga aktiivsed
madalama n väärtusega orbitaal). 2. Elektronvalemi seos elemendi asukohaga perioodilisussüsteemis Maksimaalne n väärtus määrab perioodi numbri (energianivoode ehk elektronkihtide arvu); s- ja p- elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri; d-elementidel rühma numbri määrab (üldjuhul) väliskihi elektronide ja eelviimase kihi d-elektronide arvu summa. 3. Aatomit iseloomustavad suurused · Efektiivne tuumalaeng (Zef) efektiivne (väliskihi elektrone mõjutav) tuumalaeng: Zef = Z , Z kogu tuumalaeng, varjestusefekt. · aatomi ja iooni raadius metalliline raadius pool aatomituumade vahelisest kaugusest metalli kristallivõres; kovalentne raadius pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis; iooniraadius määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu;
madalama n väärtusega orbitaal). 2. Elektronvalemi seos elemendi asukohaga perioodilisussüsteemis Maksimaalne n väärtus – määrab perioodi numbri (energianivoode ehk elektronkihtide arvu); s- ja p- elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri; d-elementidel – rühma numbri määrab (üldjuhul) väliskihi elektronide ja eelviimase kihi d-elektronide arvu summa. 3. Aatomit iseloomustavad suurused • Efektiivne tuumalaeng (Zef) – efektiivne (väliskihi elektrone mõjutav) tuumalaeng: Zef = Z – σ , Z – kogu tuumalaeng, σ – varjestusefekt. • aatomi ja iooni raadius metalliline raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest metalli kristallivõres; kovalentne raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis; iooniraadius – määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu;
1) maksimaalne n väärtus määrab perioodi numbri 2) viimane alatase määrab, kas tegemist on s-, p-, d- või f-elemendiga 3) s- ja p-elementidel määrab väliskihi elektronide arv rühma numbri 4) d-elementidel määrab rühma numbri vliskihi elektronide ja eelviimase kihi d- elektronide arvu summa välja arvatud kui viimane d-alakiht on täielikult täitunud (10 elektroni): tuumalaeng Z – aatomi prootonite arv efektiivne tuumalaeng Zef – määrab, kui tugevasti aatom hoiab kinni väliskihi elektrone / see osa tuumalaengust, mis mõjutab väliskihi elektrone Zef = Z – kogu tuumalaeng, varjestusefekt aatomiraadius r raadius suureneb ülevalt alla sest elektronkihtide arv suureneb; vasakult paremale väheneb, sest tuumalaeng suureneb (elektrone tõmmatakse rohkem tuuma lähedale) rühmas muutused kõige järsemad leelismetallidel, halogeenidel väiksem muutus. metallide
Igal keemilisel elemendil on mitu isotoopi. Isotoopide keemilised omadused on sarnased, kuna elektronkatete ehitus on ühesugune. Isotoopide füüsikalised omadused on aga erinevad, eriti väikese järjenumbriga elementidel. Ühe ja sama elemendi isotoopidel langeb prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust aatomituumast. 9. SELGITA -, - ja - lagunemine. Kirjuta lagunemisvõrrandid. 1.- -lagunemine. Aatomi tuumast eraldub heeliumi tuum. Tuumalaeng väheneb 2 võrra ja massiarv väheneb võrra. Element nihkub perioodilisuse süsteemis 2 ruudu võrra ettepoole ( nikkereegel). M-massiarv Z- tuumalaeng (- kiirgus on kõige nõrgem). 2. -lagunemine. Neutron muutub prootoniks ja aatomi tuumast eraldub elektron. Tuumalaeng suureneb 1 võrra, massiarv jääb samaks ja element liigub ühe ruutu võrra tahapoole. l- elektron kui - osake on suure läbitungimisvõimega ( Klaasist, betoonist ei tule läbi
enamasti mittemetalliliste elementide molekulides aatomite vahel. AATOMMASS JA MOLEKULIMASS Aatommass Ar aatomi mass aatommassi ühikutes Molekulimass Mr molekuli mass aatommassi ühikutes. Isotoop sama keemiline element, erineva neutroni arvuga. IOON JA IOONILINE SIDE Ioon laetud aatom Katioon positiivselt laetud ioon. Aatom on loovutanud väliskihilt elektrone et saavutada püsiv väliselektronkiht. Katioonis on elektronide arv väiksem kui tuumalaeng. Anioon negatiivselt laetud ioon. Aatom on liitnud väliskihti elektrone et saavutada püsiv elektronkiht. Anioonis on elektronide arv suurem kui tuumalaeng. Kuidas ioonid tekivad? ioonid tekivad aatomite elektronide liitmisel või loovutamisel. Aatomid liites või loovutades elektrone lähevad üle püsivamasse seisundisse. Ioonid moodustavad nn kristallvõre. Iooniline side erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Metalliliste ja mittemetalliste elementide vahel.
Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 1. Mis on aatomi põhiolek ja ergastunud olek?- Põhiolekus on tal madalaim võimalik energia, ergastunud olekus on aga elektronid liikunud kõrgematele orbiitidele. 2. Kirjelda aatomituuma ehitust. Mis on massiarv ja tuumalaeng?- Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Tuumalaeng on elektronide arv=tuuma laenguarv=koht Mendelejevi tabelis. 3. Mis on isotoobid?- Isotoobid on ühe ja sama keemilise elemendi erinevate massiarvudega aatomid. 4. Mis on deuteerium ja triitium? Kui suured on nende laengu- ja massiarvud?- 5. Mis on looduslik radioaktiivsus?- Aatomituumade iseeneslik muundumine. 6
Perioodilisustabelis on ained jaotatud rühmadesse, rümad kulgevad ülevalt alla. Rüma nr (A- rümas) näitab väliskihis olevate elektronide arvu. Ained on pandud ka erinevatesse perioodidsse ja need kulgevad vasakult paremale. Perioodi nr näitab väliskihtide arvu elektroon kattes. Naatriumi elektroonskeem: Elektroon kihid Na: +11| 2)8)1) Elektronide jatus Sümbol kihtides Tuumalaeng 4. Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine koosneb vähemalt kahe keemilise elemendi aatomitest. Molekuli koostist väljendab molekui valem, mis näitab millistes aatomidest molekul koosneb. Ühe ja sama elemendi aatomite arvu näitab vastava elemendi sümboli järel olev väike number ehk indeks. Näited: 1)Vee valem H2O näitab, et molekul koosneb 2 vesinikust (H2) ja ühet hapnku (O) aatomist.
perioodilisuse, vaid andis ka võtme aatomi ehitusest arusaamiseks ja määras kauaks ajaks arvukate uurimuste suuna füüsikas ja keemias. Perioodilisusseaduse avastamise ajal ei tuntud aatomi ehitust. Ainukeseks elemendile iseloomulikuks katseliselt määratud suuruseks oli aatommass. Seepärast sõnastas D. Mendelejev seaduse kui keemiliste omaduste perioodilise sõltuvuse elemendi aatommassist. Perioodilisusseaduse tõeliseks aluseks on elemendi aatomi tuumalaeng, mis ühtib aatomnumbriga. Aatomiehituse ja perioodilisussüsteemi vahel on seosed. Keemilised elemendid on perioodilisustabelis reastatud aatominumbri järjekorras. Kuna keemiliste elementide aatominumber ühtib aatomi tuumalaenguga, võib väita, et elemendid on tabelis reastatud tuumalaengu kasvu järjekorras. Iga järgmise keemilise elemendi aatomituumas on üks positiivse elektrilaenguga tuumaosake ehk prooton rohkem ning
See keemiline element on oma nime saanud kreeka jumalalt Plutonilt, keda austati nii rikkuse kui ka põrgu jumalana Aatomi ehitus Aatomi tuumas asetsevad prootonid, mille elementaarne elektrilaeng on +1, ja laenguta neutronid. Prootonite arv, enamasti öeldakse selle asemel "tuumalaeng", on alati võrdne elemendi järjenumbriga elementide perioodilisussüsteemis. Kui tuumalaeng peaks muutuma, siis muutub element teiseks elemendiks; nt kui vesiniku aatomi tuumalaeng peaks millegipärast tõusma 1 võrra, siis pole vesinik enam vesinik, vaid on muutunud heeliumiks. Kui aga neutronite arv tuumas peaks muutuma, siis aine keemilised omadused ei muutu, muutuda võib vaid aine radioaktiivsuse tase. Aatomi elektronkate hõlmab aatomi ruumalast 99,9% ja massist 0,001%. Elektronkate koosneb elektronidest ja on küllaltki keerulise ehitusega. Elektroni
5.Millisel juhul tõrjub metall teise metalli tema soola lahusest välja? Metall tõrjub sooladest välja vähem aktiivse metalli Kirjuta lünka õige vastus! 1.Elemendi metallilised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla, sest .................................. (aatomi raadius kahaneb, aatomi raadius kasvab, väliskihi elektronide arv kasvab) 2.Elemendi metallilised omadused nõrgenevad perioodis vasakult paremale, sest ..................... ..............................( tuumalaeng suureneb, tuumalaeng väheneb, elektronkihtide arv kasvab) 3.Metallid juhivad hästi elektrit, sest ................................................. ........................... (metalli metalli aatomid on väikesed, aatomite väliskihi elektronid saavad liikuda üle kogu kristalli, metalli ioonid on püsiva laenguga) 4.Keemilistes reaktsioonides metalli aatomid .................................................................. ( loovutavad elektrone, liidavad elektrone, reageerivad omavahel) 5
paremalt vasakule, sest nende metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad perioodilisustabelis rühmas alt üles ja perioodis vasakult paremale, sest nende omadused on seda tugevamad, mida kergemini nende aatomid seovad teiste aatomite elektrone. Kumb on metallilisemate omadustega : a) Al või Mg , b) Ca või Ba, c) Al või Ca? Miks?a) Mg, sest tema tuumalaeng on väiksem.b) Ba, sest tema aatomi raadius on väiksem.c) Ca, sest tema tuumalaeng ja aatomi raadius on väiksemad.Mille järgi liigitatake keemilisi elemente s-, p-, d- ja f-elementideks ?Keemilisi elemente liigitatakse s- , p-, d- ja f- elementideks selle järgi, milline on aatomis kõige kõrgema energiaga alakiht, kus asub elektron. Kus paiknevad s-, p- ja d-elemendid perioodilisustabelis?S-elemendid asuvad I A ja II A rühmas. p- elemendid asuvad III A kuni VIII A rühmas
Tuumafüüsika füüsika haru, kus uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse · Tuuma löbimõõdu suurjusjärk on 10 (astmes) -14 m · Aatomituuma peamiste karakteristikute hulk kuulub elektrlaeng · Elemendi järjenr Mendelejevi tabelis on sama suur kui tuumalaeng · Lihtaine koosneb ühesuuruse tuumalaenguga aatomitest · Aatomituum koosneb prootonitest (pr) ja neutronitest (ne) · Tuumalaeng q=Ze ( q- keemilise elemendi tuumalaeng; Z laenguarv, mis näitab pr arvu tuumas; e prootoni elektrilaeng) · A= Z + N (N ne arv) · Mn 55 massiarv ( pr + ne); 25 laenguarv (pr arv) · Isotoop keemilise elemendi teisend · Aatomituuma tähis - X ( X keemilise elemendi sümbol; A massiarv; Z laenguarv) · He heeliumiaatomi tuum (alfaosake), mille massiarv on 4, laenguarv 2. Selgub, et He tuumas on 2 pr ja 2 (N=A-Z) ne.
aatomid LOOVUTAVAD väliskihi elektrone, muutudes ise positiivselt laetud ioonideks, et saavutada oktetti stabiilset olekut. Ca 2 e- Ca2+ Rühmas ülevalt alla liikudes kasvab elektronkihtide arv, mistõttu suureneb aatomi raadius ning väliskihi elektronid kaugenevad tuumast. Niisiis mõjub neile väiksem tõmbejõud ja nad on aatomiga nõrgemalt seotud ehk metallilised omadused tugevnevad. Perioodis vasakult paremale liikudes kasvab tuumalaeng ja väliskihi elektronide arv, ent elektronkihtide arv ei muutu. Et tuumalaeng suureneb, siis tõmmatakse väliskihi elektrone tugevamini tuuma poole, aatomi raadius väheneb ning väliskihi elektrone hoitakse aatomis tugevamini kinni. See tähendab, et metallilised omadused nõrgenevad. 3. Metallide keemilised omadused Metallide aatomid keemilistes reaktsioonides VAID loovutavad elektrone. Seepärast suureneb nende oksüdatsiooniaste ning nad on redutseerijad, reageerides oksüdeerijatega
Esimesel kihil võib olla 2 elektroni max, teisel 8, 18, 32. Viimasel kihil on alati max kuni 8 elektroni ja eelviimasel 18. Elektronkihid jagunevad orbitaalideks: s, p, d, f. 6. Perioodilisusseadus. · Keemilised elemendid on tabelisse paigutatud prootonite arvu suurenemise järjekorras. Perioodi moodustavad ühel real asetsevad elemendid. Rühma moodustavad üksteise alla paigutatud elemendid. · Aatomnumber = tuumalaeng = prootonid = elektronid = järjekorra number · Perioodi number = elektronkihide arv · A rühma number = elektronide arv väliskihil = maksimaalne oksüdatsiooniaste · B rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni. · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite arv + neutronite arv 7. Millised elemendid aatomi ehituse järgi kuuluvad : a) ühte perioodi, b) ühte peaalarühma (A rühma)?
2) Wilsoni (udu)kamber – osake põhjustab kondenseerumise, trajektoor nähtav 3) Mullikamber – Vedelik, mis on sellisel temperatuuril ja rõhul, et kui osake siseneb kambrisse, hakkab see vedelik trajektoori ulatuses keema 4) Fotoemulsiooni meetod - fotoemulsioonis lõhutakse aine osakesed ära. (fotograafia) Radioaktiivsuse lagunemine – Alfa lagunemine – tuumast heelium välja – alfa lagunemisel tekib uus keemiline element, mille tuuma mass on 4 suhtelise aatommassi ühiku võrra ja tuumalaeng 2 laenguühiku võtta väiksem, kui lähteelemendil Beeta lagunemine – elektron välja – tekib uus keemiline element, mille tuumamass on sama, kuid tuumalaeng ühe ühiku võrra suurem , kui lähteainel Poolestusaeg - Radioaktiivse aine poolestusaeg on aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb pooleni esialgsest Tuumajäätmete radioaktiivsus Nihkereegel - alfa lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb nelja aatommassiühiku võrra
liblekestest. Erinevalt teemandist ja paljudest teistest mittemetallidest juhib grafiit elektrit, sellepärast peaks tema struktuuris leiduma vabu elektrone. Õhukäes kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Pilt grafiidist Vesinik · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv). · Maailmaruumis (universumis) on vesinik kõige levinum element (tähed koosnevad enamasti ainult vesinikust). Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Molekulaarne vesinik (H2) · Atomaarne vesinik (H) · Kasutamine isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv). Tuntud ühendid: · Vesi H2O · Hüdriidid NaH (naatriumhüdriid)
tõmbumine metallides Molekulidevaheline side nõrk side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos 2. S IA; IIA elektronid + H ja He P IIIA-VIIIA elektronid D B-rühm 3. Skeemid ja asjad Elektronvalem: P+15|2)8)5) Elektronvalem: 1s2s2p3s3p Ioonskeem: P+15|2)8)8) Ioonvalem: 1s2s2p3s3p 4. Perioodis vasakult paremale suureneb aatomite tuumalaeng, kuid elektronkihtide arv jääb muutumatuks. Suurema tuumalaengu tõttu tõmmatakse väliskihi elektrone tugevamini tuuma poole, mis põhjustab aatomite raadiuse vähenemist. 5. A-rühm · Väliskihi elektronide arvu ja maksimaalse o.a. märgib rühma number · Minimaalne o.a. - -8+Max. o.a. · Oksiidid NaO (IA) · Happed As NO (VA) · Vesinikuühendid SiH (IVA) 6
Järje nr. ehk aatominumber näitab prootonite arvu = tuuma laengut = elektronide arvu. Prootonite arv = alati elektronide arvuga. Neutronite arv = aatommass järje nr. Perioodi nr. näitab elektronkihtide arvu. A rühma nr. näitab: 1) elektronide arvu viimasel kihil 2) elemendi o.a.-d ( laengut ) liitaines Keemiliste elementide omadused sõltuvad peamiselt prootonite arvust tuumas. Keemilise elemendi teisendit, millel on sama tuumalaeng ( prootonite arv võrdne ) aga neutronite arv erinev nimetatakse isotoopideks. ( mass erinev Ülesanne Täida tabel. Kirjelda perioodilisustabeli abil elemente Sümbol K Fe Järje number ehk Aatomi nr. 15 Tuumalaeng Elektronide arv Prootonite arv Neutronite arv Aatommass Perioodi nr. Elektronkihtide arv Rühma nr. Väliskihi elektronide arv
Aatomiehitus Elektronkate koosneb elektronkihtidest, kusasuvad elektronid. Elektronkihid jagunevad alakihtideks ehk orbitaalideks. Orbitaal on ruumi osa, kus elektronid asuvad suure tõenäolsusega kõige rohkem ning elektronidel on seal ühesugune energia. Elemendi tuumalaeng (aatominumber) Z = prootonite arv = elektronide arv. Elemendi massiarv A = tuumaosakeste arv = prootonite arv Z + neutronite arv N. Elektronkihid: 1. kiht 2 el. 2. kiht 8 el. 3. kiht 18 el. 4. kiht 32 el. Orbitaale tähistatakse väikese tähega, mille ees on kihinumber: 1 el. k. s 2 el. k. s, p 3 el. k. s , p, d 4 el. k. s, p, d, f s - ringikujuline p - Kaheksa kujuline d - Topelt kaheksate kujuline
(15%), anorgaanil. ühendid Peam. organogeenid: O, C, H (massi järjestuses) Anorg. elemendid: 2,4% Ca, 0,4% K, 0,1% Na, 0,06% Mg jpt. Inimorganismile (nagu kõigile imetajatele)möödapääsmatult vajalikuks peetakse järgmisi 15 mikroelementi F, Si, V, Cr, Mn, Fe, Co, Ni, Cu, Zn, As, Se, Mo, Sn, I Keemiline element (KE)- liit- või lihtaine koostisosa, mis ei ole ühegi keemilise menetlusega lagundatav. --> Ühe keemilise elemendi kõigil aatomitel on ühesugune tuumalaeng, mis tähistab selle elemendi koha keemiliste elementide perioodilisussüsteemis. Selle koha tunnus: järjenumber/tuumalaeng(laenguarv )/prootonite arv tuumas (kõik need kolm arvuliselt võrdsed) Igal KE-l on mitu isotoopi (mille aatomid erinevad üksteisest tuuma neutronitesisalduse poolest - seega ranges füüsikal. mõttes ei tähista KE mõiste individuaalsust) KE: - aatommass võrdub kõigi looduslike isotoopide keskmise massiga,
Metallide tugevus kasvab ülevalt alla ja vasakult paremale.Aatomiraadius kasvab rühmas ülevalt alla,sest kihtide arv kasvab e.metalli tugevus kasvab,sest kergem ära anda elektrone tuumast kaugemal.Kui elektronkihtide arv jääb samaks,tuumalaeng kasvab perioodis vasakult paremale ja aatomi raadius väheneb.Mida väiksem raadius,seda tugevamad mittemetalli omadused(lihtne juurde võtta).Mida suurem raadius,seda tugevamad on metallilised omadused(elektrone ära anda).Metallilised-suhteliselt väike väliskihi elektronide arv;suhteliselt suur aatomiraadius;aatomid alati loovutavad elektrone(on redutseerijad- võtavad juurde).Mittemetallilised-suhteliselt suur väliskihi elektronide arv;suhteliselt väike aatomiraadius;aatomid võivad elektrone liita(võivad olla oksüdeerijad-loovutavad).Rühmas liikudes ülevalt alla-aatomi raadius kasvab,metallilisus kasvab,mittemetallilisus kahaneb.Perioodis liikudes vasakult paremale-aatomi raadius kahaneb,metallilisu...
----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 4. Neutronite arvu määramine aatomi tuumas. Prootonite arv = järjekorranumber. Tuuma osakesed = aatommass. Neutronite arv = tuuma os. prootonid. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 5. Aatomi elektronskeemi koostamine. Al + 13 | 2) 8) 3) 3. periood, 3 kihti. 13 tuumalaeng ehk järjekorra number. 3) Al III A rühma järgi ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 6. Raud Fe. Füüsikalised omadused: * hõbevalge läikiv metall, * plastiline, kesk. kõvadusega, * magnetiline, * raske, * kõrge sulamistemperatuur, * hea soojus- ja elektrijuht, * keskmine peegeldusvõime. Keemilised omadused:
Elemendisümbol tähed (Cl) Elektronidearv/Prootonitearv ülemine (17) Neutronitearv alumisest lahutan ülemse (18) Tuumalaeng - +ülemine (+17) Massiarv - alumine(ilmakomata) (35) Elektronikihtidearv nr.vasakul (3) Elektronidearv välisk. roomanr. (7) Elektronskeem kaarekesed Cl+17 |2)8)7) Elektronvalem tähtedele tleb ülemine.nr saada 1s2s2p3s3p4s3d4p5s4d5p (tähtede peal väiksed numbrid) Räni Si. 1s2s2p3s3p Elektronkiht-3 Paardumata elektronid-2 p-elektrone 8 Elektronpaarid 6 Väliskihi elek. 4 s-orbitaalid 3 *Mida vähem elektrone on väliskihil seda metallilisem on aine. *Aatomorbitaal on ruumiosa, milles on elektron oma keerukal liikumisel köige sagedamini esineb. *Aatomi ergastumisel lähevad elektronid madalama energiaga kihtidelt üle körgema energiaga kihtidele. *Liikumisel rühmas alt üles leelismetallide (IA rühm) keemiline aktiivsus väheneb. *Elektroni mass on väiksem kui prootonimass. *1s orbitaal on mõõtmetelt v...
Sn e. Tina TinekeKätlin Vöö Iseloomustus Hõbevalge Pehme Hästi taotav venitatav madala sulamistemperatuurig a metall. Füüsikalised omadused on 50. , tina tuumalaeng on 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Molaarmass 118,9 g/mol elektronegatiivsus on 1,7 sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C tihedus on 7,29 g/cm3 Tina sulamid Tinasulamid on metallisulamid, kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et: muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist või vismuti või vasesisaldus sulamis
Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Aatomi ehitus * Aatom aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv. Osake Laeng Mass (aatommassiühikutes) (elementaarlaengutes) Prooton (p) +1 1 Neuron (n) 0 1 Elektron (e) -1 0,0005 (~0) *
1. Tuum on keraraoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. tuuma tähtsaim koostisosa on prootonid kuna prootonid määravad ära keemilise elemendi. tuuma ülesandeks on hoida elektrone enda ümber tiirlemas, mida ligemal on elektron seda tugevamalt on ta tuumaga seotud , mida kaugemal orbiidil elektron tiirleb seda väiksem võim tuumal tema üle on. 2. Aatomituml10 astmel-15 aatomil 10m, astmel-10m 3. aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, vaadates perioodilisuse tabelist aatominumbrit 4. tuumalaeng- elemendi järjenumber perioodilisuse süsteemis, massiarv prootonite ja neutronite koguarvu A=Z pluss N 5. Erinevus sama arv prootoneid kuid erinev arv neutroneid tuumas, sarnased keemilised omadused. 6. Sest need jõud on liiga väikesed 7. tuumaosakesi hoiab koos tuumajõud tuuma piires on tugev jõud palju tugevam kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti ...
Vesinik Aule Mäemets PA14 Tartu Kutsehariduskeskus Koht perioodilisussüsteemis Vesinik ausb tabelis esimesel kohal Tähis on H Tuumalaeng on 1 Massiarv on 1 Vesinikul on 1 prooton, 1 neutron ja 1elektron Esineb 3 isotoobina: tavaline vesinik, raske vesinik ja üliraske vesinik Omadused (lihtaine) Vesinik koosneb kaheaatomilistest molekulidest Sulamis ja keemis temperatuurid on väga madalad Vesinik on lõhnata, maitseta ja värvusetta Vesinik on kõige kergem gaas Vees väga vähe lahustuv Kergsüttiv Keemilised omadused Suhteliseltväheaktiivne mittemetall Enamikes keemilistes reaktsioonides
$ Perioodilisusssteemi lhike variant. - https://gyazo.com/61ff73e2324c00c6935556df33f8b20b $ Perioodilisusssteemi poolpikk variant. -https://gyazo.com/408dcbe5cf61b3be91b2d20a83590f1d $ Elementide omaduste muutmine rhmas? -Rhmas (levalt allla) kasvab elektronkihtide arv aatomi ja aatomiraadius suureneb. Metallilised omadused tugevnevad ja mittemetallilised omadused nrgenevad. $ Elementide omaduste muutmine rhmas? $ Elementide omaduste muutmine perioodis? -Vasakult paremale elementide tuumalaeng kasvab, kuid elektronkihtide arv aatomites seejuures ei muutu.
JOOD JOOd · Sümbol: I · Perioodilisestabelis asub VIIA rühmas ja 5. perioodis · Halogeene mittemetall, moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII · Üks stabiilne isotoop masssiarvuga 127 · Aatommass: 126,90447 aatommassiühikut Joodi aatomi ehitus · Tuumalaeng: 53 · Aatomis: 53 elektroni, 53 prootoni ja 74 neutroni · Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus : joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne. Gaasilises olekus on jood lilla ·
Hõbe Hõbe (Ag) paikneb perioodilisussüsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. aatommass tuumalaeng järjenumber elektrone prootoneid neutroneid 108 amü +47 47 47 47 41 Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. Füüsikalised omadused: Hõbe on hõbvalge värvusega, plasitiline, kege ja hästi sepitstav väärismetall. Ta on parim soojus-ja elektrijuht. Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime. Tihedus on 10,5 g/cm³ ning sulamistemperatuur 960°C. Keemilised omadused Hõbe on passiivne metall
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
Aatom kiirgab energia kvandi elektron läheb kõrgemalt orbiidilt madalamale. Aatom neelab energia kvandi elektron läheb madalamalt orbiidilt kõrgemale. Aatomi ergastatud olek aatomi kõik teised olekud elektroni kõrgemate orbiitidega. Aatomi põhiolek elektron on madalaimal, tuumale kõige lähedamal oleval orbiidil. Alfa lagunemine aatomi tuumast eraldub heeliumi tuum, keemilise elemendi aatommass väheneb 4 võrra ja tuumalaeng väheneb 2 võrra. Beeta lagunemine üks neutron muutub prootoniks ja aatomi tuumast eraldub elektron, elemendi aatommass jääb samaks, tuuma laeng suureneb ühe võrra. Gamma lagunemine aatomi tuumas paigutuvad ümber prootonid ja neutronid, mille tulemusena eraldub väga suure läbitungimisvõimega energia, tuuma laeng ja aatommass jääb samaks. Tuumareaktsiooni ja keemilise reaktsiooni võrdlus -Erinevalt keemilistest reaktsioonidest
Vesinikpomm-toimub kergete tuumade ühinemine. Seal saadakse vajalik temp.aatompommilõhkamisel, mille tulemusena pannakse ühinema vesiniku raskete isotoopide(D) ja liitiumi tuumad. Kriitiline mass-aine kogus, mille ületamisel toimub kiire ahelreaktsioon ja ainehulk plahvatab u. mikrosekundi jooksul.( Uraan235 on see 50 kg, kasutades neutroneid peegeldavaid katteid on see 250g.) Aatompomm-toimub raskete tuumade lõhustumine. Tuumalaeng on esialgu mitmes osas, mille iga mass on alla aine kriitilise massi. Vajalikul hetkel viiakse need osad kokku ja kogumass ületab kriitilise massi. Tuumareaktor- toimub juhitav ahelreaktsioon. Tuumkütus on reaktoris varrastena, kus iga varda mass on alla kriitilise. Reaktsiooni kiirust juhitakse juhtvardaga, mis koosneb neutroneid neelavast materjalist. Seda kõike ümbritseb aeglusti ja seda kõike omakorda mitme meetri paksune betoonsein. Kust saadakse vajalik neutron?
AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vedel, gaasiline). AINEHULK- aine kogus moolides AKU (akumulaator)- keemiline vooluallikas, mida tühjenemise järel saab uuesti laadida; näit. pliiaku. ALLOTROOPIA- keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena (allotroopse teisendina). AATOMI TUUMALAENG- tuumalaeng võrdub prootonite arvuga tuumas, võrdub aatominumbriga ja elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. Tähis Z. ALUS- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. ALUSELINE LAHUS- lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. ALUSELINE OKSIID- hüdroksiidile vastav oksiid. AMFOTEERSUS- keemilise ühendi (näit. Al(OH)3) omadus reageerida sõltuvalt tingimustest kas happena või alusena.
Füüsika! 1) aatomi tuuma ehitus- mõõtmetelt suurusjärgus 10 astmes -13 cm, suure tihedusega, tuum on liitosake, koosneb prootonitest(Z)(laeng pos) ja neutronitest(N)(laeng 0), prootonid+neutronid=nukleonid 2) tuuma laeng, massiarv- nukleonid=tuuma massiarv(A), A=Z+N, prootonite arv=tuumalaeng=järjenr 3) Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi- isotoope. Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid, nim isotoopideks. 4) Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik kiirgus. Avastas Antoine Henri Becquerel aastal 1896. Täiesti juhuslikult märkas ta, et uraanitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaaide asetatuna plaadi särituse. Radioaktviised ained on uraan(avastati kõige esimesena), raadium, poloonium. 5)alfakiirgus- läbib vaevalt paberilehte, heeliumi tuumade voog, tuumade koostis muutub, eraldub heelium. beetakiirgus- võib läbi tungida kuni 3 mm Al lehest, eletronide voog, a...
KT ,,Aine ehitus" kordamisküsimused/teemad. Õpikust lk 8-66, näidisülesanded töölehelt Selgita mõisteid: · Aatomorbitaal - aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. · Elektronegatiivsus - keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata · eksotermiline reaktsioon soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon · endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon · kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side · kovalentne mittepolaarne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga · kovalentne polaarne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud · iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side metalliline side, · molekulaarne aine osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevaheli...