· Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale minevikus. · Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eestis või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate poolt peetud sõjasündmused ja nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. Muistne vabadusvõitlus 13. saj algus maleva maakaitseväe kokkukutsumine
vastasseis e. nn Külm sõda. 1946 ÜRO; 1949 NATO; 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon; Tuumarelvaheidutus; Kollektiivkaitse. Sõjaajalugu. Sõjateadus ja ajalugu | Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale minevikus. Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eestis või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate poolt peetud sõjasündmused ja nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. Muistne vabadusvõitlus | 13. saj algus; maleva maakaitseväe kokkukutsumine; Osalejad: saksalsed, venelased, taanlased,
RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja
Õppekäik Kindral Laidoneri Sõjamuuseumisse 20.novembril käisime riigikaitse grupiga Kindral Laidoneri Sõjamuuseumis. Esimesena räägiti meile Viimsi mõisa ajaloost ning sellest, et see mõis kingiti teenete eest Vabadussõjas Kindralleitnant Johan Laidonerile. Seejärel tutvustati meile vanemat sõjaajalugu, kus räägiti meile näiteks põhjasõjast, tutvustati välisuurtükki ning pöörati tähelepanu sellele, et sõda pole ainult uhked relvad ja kostüümid vaid ka paljud inimesed saavad surma ja sõjal pole head tagajärjed. Järgmisena viidi meid tuppa, kus räägiti meile võitlustest Vabadussõjas ning näitusel olid peale Eesti sõjaväelaste ka vaenlased. Samuti räägiti propagandast ja näiteks sellest, kui vanalt saadeti noormehed juba sõtta.
Sõjaajalugu uurib sõjanduse valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus. Muistne vabadusvõitlus algas 1208, kui ristisõdijad tungisid Eestisse ja lõppes 1227 Saaremaa vallutamisega Eesti vabadussõda 1918-1920 Johan Pitka 1872-1944. Esimene ülem vabadussõjas ning Eesti mereväe looja. Julius Kuperjanov 1896-1919. Lõi kuperjanovi pataljoni, mis oli üks tugevamaid rühmasid sõjas. Johan Laidoner 1884-1954. Sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas. Aleksander Tõnisson 1875-1940. Üks rahvusväeosade juhte. Landeswehri sõda 1919 5juuni-2juuli Võnnu lahing toimus 23 juuni 1919. Tänapäeval võidupüha (maakaitsepäev). Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruar 1920. Tartu rahuleping on tänapäeval tähtsaim dokument, mis näitab et Eesti on iseseisev. Sõjaks nimetatakse relvastatud konflikti riikide vahel. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala. Territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus...
Aasias sama lugu. Ja mida aeg edasi seda lähemale oma eesmärkidele jõutakse. Esime maailmasõda. Strateegiliselt täiesti lootusettu ja mõttetu resurrside raiskamine. Tulemus 15 miljonit tapetut ja teadmatta kadunut. Kaotaja poolele ja tema liitlastele seati sõjaväelised sanktsioonid, et enam sellist koledust ei korduks. Asjatult. Mõnikümne aasta möödudes teine maailamsõda. Kõige julmem ja mastaapsem, mis kunagi olnud. Mistõttu kõige levinum sõjaajalugu. Hävitati absoluutselt kõike ja kõiki mis ette jäi nn. totaalne sõda. 70 miljonit tapetut. Need numbrid ajavad hirmu nahka. Kuid see pole veel kõik. Külm sõda kahe suure gigandi vahel, mis oleks äärepealt lõppenud täieliku inimkonna hävinguga. Nii vähe jäi puudu seekord. Kuid häving tuleb minuarvates nii või naa. Ainult aja küsimus. Tänapäeva relvastus ja tehnoloogiad on selge märk sellele. On vaja ainult üht
Riigikaitse. Eesti sõjaajalugu! Maailma rahvaste ajalugu koosneb suures osas sõdadest.Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik sõjasündmused mis on toimunud Eesti pinnal või osavõtul.Sõjaajalugu kuulub nii sõjateaduste(strateegia,-taktika,-sõjatehnoloogia,-sõjamajandus,-sõjatopograafia jne) kui ka ajaloo teaduskonda. Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ...
George Washingtoni varajane elulugu George Washington sündis 22. veebruar 1732 aastal, Westmorelandi maakonnas, Virginias rikka istanduseomaniku perekonnas. Algselt pärines tema perekond Inglismaalt, täpsemalt Sulgrave’i külast, Northamptonshire’ st. George Washington veetis oma elu esimesed aastad koos viie õe-vennaga tagasihoidlikus neljatoalises talumajas Rappahannockis. Ta uuris iseseisvalt mitmeid teadusi, sealhulgas ka topograafiat ja sõjaajalugu. 14 aastaselt oli ta võimeline mõõtma ja kaardistama oma pere ja naabrite põlde. 16-aastaselt läks ta maamõõtjate juurde tööle, ning oli juba aasta pärast ise ühes koduosariigi ringkonnas täieõiguslik maamõõtja. George isa suri, kui poiss oli 11-aastane, ning George jäi vanima poolvenna Lawrence’i eestkoste alla, kellel oli õnn pärida suurem osa Washingtoni perekonna varandusest. Nüüd muutus George elu oluliselt huvitavamaks. Tal oli
Olgugi, et Venemaa on maailma suurim riik ja öeldakse, et sealt võib leida kõike, mida Mendelejevi tabelistki, tahavad nad rohkemat. Neile ei piisa sellest, mis neil juba on. Nad tahavad ka meie maad. Ilmselgelt ahvatleb neid Läänemeri. Juba Peeter I tahtis raiuda akent Euroopasse. Eestlased on pidanud ikka ja jälle relvad kätte võtma ja isamaa eest sõtta astuma. Huvitav on see, et me ise ei ole sugugi sõjakas rahvas, kuid sellegipoolest on meie sõjaajalugu uskumatult pikk ja üllatusterohke. 1918. aastal, kui Vene väed järjekordselt meie püsimajäämist ohustasid, haarasid koolipoisid püssid ja läksid metsa, teadmata sedagi, kuidas lasta. Uskumatu, aga nad võitsid. On raske ette kujutada, et minuvanused poisid läksid püstipäi sõtta ja alistasid kogenud vastase. Kui meil toona poleks olnud nõnda vapraid koolipoisse, poleks mul võib-olla võimalik praegu kirjutada eestluse ja eestlaste elujõust. Teise näitena tooksin välja 1989
alamkapten. Katsed olid kirjalikud: taktika, poliitiline ajalugu, maateadus, vene keel ja kaks taktikalist ülesannet. Teine katse oli suuline, katsealused jaotati gruppideks. Suulisel eksamil nõuti taktikat, administratsiooni, fortifikatsiooni, suurtükiasjandust, matemaatikat, ajalugu, maateadust, kõigi väeliikide määrustikke, saksa ja prantsuse keelt. Lisaks katsed joonistamises ja ratsutamises. Esimese kursuse õppeaineteks olid: inseneri- ja suurtükiala, taktika, geodeesia, Vene sõjaajalugu, üldine sõjaajalugu, administratsioon, topograafia, Vene ajalugu, riigiõigus, rahvusvaheline õigus. Euroopa ajalugu, vene, saksa, prantsuse ja inglise keel, praktilised tööd taktika alal ja ratsasõit. Vanemal kursusel jätkusid keeled ning juurde tulid mõned ained sõjandusest nagu näiteks strateegia, statistika ja sõjamereasjandus. Praktilised tööd olid administratsiooni, taktika ja statistika alal.
välismissioonideni eeldab avaramat vaadet, kui seda võimaldab pargi sügavusse peidetud Viimsi mõis. Ühe võimaliku asukohana tulevikus peetakse praegu silmas Patarei merekindlust ja mereäärset ala selle ümbruses, mis koostöös Meremuuseumi ja teiste huvitatud asutuste ja isikutega nii avalikust kui ka era- ja kolmandast sektorist on kavas kujundada maailmatasemel sõja- ja mere- ja tehnikaajaloo teemapargiks. Ekspositsioon : Vanem sõjaajalugu, I maailmasõda, Vabadussõda, EKV 1920-1940, II maailmasõda, Külm sõda, EKV 1991- , EKV välismissioonid, Kindral Johan Laidoner, Kaitseliidu tuba, Märgituba ja Relvatuba. 4 2.2. Ajalugu ESM (Eesti vabastamise sõja muuseum) asutati Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri päevakäsuga 19. jaanuaril 1919. aastal. Vabadussõja lahingud polnud kestnud veel kahte
Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 Sisukord Saateks ....................................................................................................... 7 1. Eesti sõjaajalugu ................................................................................... 9 Sõjaajaloo mõiste ............................................................................................ 9 Muistse Eesti sõjandus ................................................................................... 9 Eestlased võõras väes ...................................................................................11 Rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd 19171918 ...........
Käsumajandus Massimeedia monopol ja tsensuur Kodutööd ESIMENE TÖÖ TEKST 3: Toomas Hiio „Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost“ Vastused 1 Autor on Toomas Hiio. Toomas Hiio on uurinud Tartu Ülikooli üliõpilaskonda, sõjaväe ja tsiviilelanike suhteid, II maailmasõda, väeteenistusest Eestis, 1905. aasta revolutsiooni, okupeeritud Eesti olukorda jne. Põhiliselt on autor uurinud Eesti sõjaajalugu. Selle kohta sain infot, kui vaatasin Eesti Teadusportaali netileheküljel tema publikatsioonide pealkirju. 2 Autori arvates on Eesti 20. sajandi ajalugu tõe ja õiguse välja selgitamine Eesti riigile väga oluline. Eesti jaoks on see kui eneseteadvustamine. Oluline on, et meie ajalugu mõistetakse üheselt. Autor juurdleb selle üle, et kas riigi poolt rahastatud komisjonide ja riigi toetust leidvate mittetulundusühingute poolt uuritav 20
vägede võitluse uurimisega Teises maailmasõjas. Ajakirjas tuleb tugevalt esile eestimeelne maailmavaade. Artiklid on kirjutatud neutraalselt ning täidavad eesmärki valgustada inimesi sõjaajaloost. Võõrvallutajate (Teises maailmasõja kontekstis venelaste ja sakslaste) suhtes ollakse kriitilised. Seda kinnitab artikkel ,,Hitleri käsul olid Sõrve võitlejad määratud hukkumisele". Siiski käsitletakse selgelt enam Saksamaa sõjaajalugu võrreldes näiteks Nõukogude Liidu omaga. Lisaks ajalooartiklitele on ilmunud ka mitmeid ajalooga tugevalt seotud artikleid. Neljas käsitletavas numbris on ilmunud: ,,Mälestusmärk vabadusvõitlejast vaimulikule" (4/2010), ,,Eestlased Toropetsis" (4/2010), ,,Mälestusmemoriaal Noril-Gulagis hukkunuile" (1/2011), ,,Puhkama kodumaa mulda" (1/2011), ,,Maarjamäe mälestusväljaku sünniloost" (2/2011), ,,Musta lindi päeva mälestused" (2/2011), ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni
Ta luges allikaõpetuse, Eesti vanema ajaloo ning puhuti ka Venemaa vanema ajaloo loenguid. 1971. aastal kaitseski ta oma doktoriväitekirja 18. ja 19. sajandi hingeloenduste allikalise väärtuse uurimise teemal. 1974. aastal sai Vahtrest ajalooprofessor. 1980. aastal õnnestus tal trükis avaldada seni autoriteetseimaks jäänud uurimus Jüriöö ülestõusust. 1980. aastatel tegeles kirikuajaloo uurimisega, kuid järgmine oluline teos käsitles taas eesti varasemat poliitika ja sõjaajalugu: 1990. aastal ilmus raamat "Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 12081227". 3. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses. Kroonikad: Kuulsamad kroonikud Eesti ajaloos on olnud Läti Henrik ja Balthasar Russow Läti Henrik ,,Liivamaa kroonika ,, 13 sajand kroonik oli jumala tööriist, kes lihtsalt märgistas teave. Samas praegu autor oluline, sest ta ju sublektiivne
Ta luges allikaõpetuse, Eesti vanema ajaloo ning puhuti ka Venemaa vanema ajaloo loenguid. 1971. aastal kaitseski ta oma doktoriväitekirja 18. ja 19. sajandi hingeloenduste allikalise väärtuse uurimise teemal. 1974. aastal sai Vahtrest ajalooprofessor. 1980. aastal õnnestus tal trükis avaldada seni autoriteetseimaks jäänud uurimus Jüriöö ülestõusust. 1980. aastatel tegeles kirikuajaloo uurimisega, kuid järgmine oluline teos käsitles taas eesti varasemat poliitika ja sõjaajalugu: 1990. aastal ilmus raamat "Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 12081227". 3. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses. Kroonikad: Kuulsamad kroonikud Eesti ajaloos on olnud Läti Henrik ja Balthasar Russow Läti Henrik ,,Liivamaa kroonika ,, 13 sajand kroonik oli jumala tööriist, kes lihtsalt märgistas teave. Samas praegu autor oluline, sest ta ju sublektiivne
võimu lagunemist, võeti riikliku arhiivisüsteemi koosseisu - selles esimesed arhiivis - Venemaa Riiklik Sotsiaal-poliitilise Ajaloo arhiivis materjal kuni 1952. aastani, teises alates 1953. aastast) ja teised föderaalarhiivis (kõige olulisem Venemaa Föderatsiooni Riigiarhiiv - dokumendid, mis seotud NSV Liidu valitsuse ja seadusandliku võimu tegevusega, teised föderaalarhiivi seotud valdkondadega: Venemaa Riiklik Sõjaarhiiv - talletab Vene sõjaajalugu puudutavat dokumentatsiooni, sõjajärgse perioodi kohta palju ei paku, põhiliselt siiski kuni 1945. aastani; Venemaa Riiklik Sõjamerelaevastiku Arhiiv; Venemaa Riiklik Majandusarhiiv ja Venemaa Riiklik Kirjanduse ja Kunsti Arhiiv). Ametkondlikud arhiivid - kõige olulisemaks Vene Föderatsiooni Presidendi Arhiiv - kahetise sisuga arhiiv - ühelt poolt selle ülesandeks dokumenteerida kaasaega, selle kõrval olemas ka ajalooline osa, see on tglt
Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
