Välissekretoorne spermatosoidide tootmine (Sertoli rakud) Suguhormoonide funktsioonid: (NUMMERDA SEE!) 1)mõjutada primaarsete sugutunnuste (suguelundid) kujunemist alates embrüonaalperioodist ja lapseeast. Määravaks on vastavad geenid, hormoonid aitavad kaasa. 2) mõju suurem suguküpsuse eas kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused meestel/naistel erinevad (hääletämber - häälepaelte pikkust mõjutab testosteroon, häälemurre esimeseks tunnuseks puberteedi saabumise kohta; karvakasvu omapära habe, kehakarvad, häbemekarvad (naistel kolmnurakujuline, meestel rombikujuline), juustekasvu mõjutavad naissuguhormoonid klimakteeerilisel perioodil hakkavad juuksed hõrenema. ) Menopausis juuste väljalangemine jätkub; skeleti omapära ja rasva ladestumine (naistel ladestub rasv puusade/rindade piirkonda, meestel ei pea rasva olema)
omakorda stimuleerivad hüpofüüsi eessagaras LH (luteiniseeriva) hormooni produktsiooni. · LH toimib omakorda Leydigi rakkkudele testistes, mis produtseerivad testosterooni. · Testosterooni taseme tõus hakkab negatiivse tagasiside mõjul pidurdama hormooni produktsiooni. Negatiivne tagasiside kas hüpotaalamusele või eesmisele hüpofüüsile, kus väheneb LH produktsioon. · Testosteroon mõjutab ka spermatogeneeni sertoli rakkudes. · Testosteroonil on peale spermatogeeni ka teisi mõjusid, mis avalduvad puberteedi eas ja hiljem suguküpsuse perioodil. Puberteedieas meestele omastse sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine: · Hääl · habeme kasv · keha intensiivsem karvakasv · skeleti omapärana laiemad õlad ja kitsamad puusad · rasva ladestumine, juhul kui siis kõhu piironda (naistel on rasva ladestumine puusadele
X. SISESEKRETSIOON 1. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED . Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed (st. neil on sise kui ka välissekreto
Taseme langusel stimuleeritakse hüpotaalamust produtseerima gonadoliberiine, need omakorda stimuleerivad hüpofüüsi eessagaras LH (luteiniseeriva) hormooni produktsiooni. LH toimib omakorda Leydigi rakkkudele testistes, mis produtseerivad testosterooni. Testosterooni taseme tõus hakkab negatiivse tagasiside mõjul pidurdama hormooni produktsiooni. Negatiivne tagasiside kas hüpotaalamusele või eesmisele hüpofüüsile, kus väheneb LH produktsioon. Testosteroon mõjutab ka spermatogeneeni sertolo rakkudes. Testosteroonil on peale spermatogeeni ka teisi, mis avalduvad puberteedi eas ja hiljem suguküpsuse perioodil. Puberteedieas meestele omastse sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine-: · Hääl · habeme kasv · keha intensiivsem karvakasv, skeleti omapärana laiemad õlad ja kitsamad puusad · rasva ladestumine, juhul kui siis kõhu piironda (naistel on rasva ladestumine puusadele ja rinna piirkonda).
Anatoomia ja füsioloogia - SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed. Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide. Välissekretoorne funktsioon: kõhunäärme nõre tootmine. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon seisneb suguhormoonide
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise
Kasvu mõjutamine ja kontroll on suurelt osalt hormoonide kontrolli all. Kondrotsüütide paljunemist mõjutavad kasvuhormooni vahendusel maksas tekkivad somatomediinid, mis stiumuleerivad kondrotsüütide paljunemist. Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomeedinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam
Luude paksenemine toimub kaltsiumisoolade ladestumise diafüüsi välisosa juurde. Kasvu mõjutamine ja kontroll on suurelt osalt hormoonide kontrolli all. Kondrotsüütide paljunemist mõjutavad kasvuhormooni vahendusel maksas tekkivad somatomediinid, mis stimuleerivad kondrotsüütide paljunemist. Kasvuhormoon ise otseselt luude pikenemist ei mõjuta, aga selleks, et somatomediinid tekiks, on kasvuhormoon vajalik. Nii kasvuhormooni kui somatomediinide toime kindlustamiseks kasvuea perioodis on vajalikud ka kilpnäärme hormoonid. Kui lapseeas esineb kilpnäärme alatalitlus, siis kujuneb välja kretinism, mis avaldub kääbuskasvus ja vaimses alaarengus. Veel mõjutavad luude kasvu ja luustumise protsessi suguhormoonid. Nende produktsiooni tõus algab puberteediperioodil ja nende hormoonide mõjul toimub kaltsiumisoolade intensiivsem ladestumine kõhreplaatidesse, mis kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui
-45. eluaastani. Seda perioodi iseloomustavad regulaarsed ovulatoorsed menstruaaltsüklid. Klimaketeeriumi- e. üleminekuiga võib jagada pre-, peri- ja postmenopausiks. Seda perioodi iseloomustab munasarjade talitluse järkjärguline nõrgenemine. Anovulatoorsed tsüklid järjest sagenevad, viljastumisvõime väheneb, hakkab vähenema östrogeenide produktsioon. Muutub menstruatsioonitsüklite rütm, menstruatsioonid korduvad harvemini, esineb ebakorrapärasust. Premenopausi perioodis on menstruaaltsüklid veel regulaarsed; Perimenopausi perioodis, mis jääb vahetult enne menopausi, võib menses olla juba ebaregulaarne, kuid on siiski esinenud viimase 12 kuu vältel vähemalt korra. Menopausi all mõistetakse viimast menstruatsiooni e. viimast munasarjade poolt kontrollitud verejooksu. Menopausi saame hinnata vaid retrospektiivselt - kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 1 aasta. Menopaus saabub tavaliselt 47.- 52.a. vanuses, keskmiselt 50.eluaastal.
*Hüpofüüsi eessagar : adrenokortikotroopne hormoon,folliikuleid stimuleeriv. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: antidiureetiline Hormoon :oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre :paratüreoidHormoon. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin; noradrenaliin. Kõhunääre..insuliin Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- testosteroon. *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud-koletsüstokiniin, sekretiin. Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad sisesekretsiooninäärmete talitlust reguleerivaid omadusi sarnaselt endokriinnäärmetele. KNS kontroll EndoKS-mi talitluse üle: hüpotalamus ja hüpofüüs. Endoks-l ja NS-l on regulatoorne toime vastastikune ja kooskõlastatud. Põhilülid, mille kaudu EndoKS on
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja
Kõne alla tulevad ka stress, üksindus, depressioon. 3. Iseloomusta poiss-ja tütarlapse murdeiga. (Pilet 4) Poisslapse murdeiga Tunnused: 1.kiire kasv; 2.tujude vaheldumine, solvumised; 3.muutlik käitumine; 4.tekivad teisesed sugutunnused (hääl jämedamaks, karvakasv kaenlaalustes, lihaste kasv jne.); 5.sõbrad huvitavad poissi rohkem kui vanemad Umbes 13-15 aastaselt areneb poisist nooruk, mõne areng toimub varem, mõnel hiljem. Sel ajal hakkavad tööle suguhormoonid need on väga väikesed aktiivsed ained poisi kehas. Suguhormoonide pärast muutubki poisi käitumine, välimus, kasv, kiireneb karvakasv ja tekib suurem huvi tüdrukute suhtes. Suguhormoonide töö tõttu tekib suguti eesnaha alla kreemjas või-taoline aine, mida nimetatakse smegmaks. Vähemalt igal õhtul peaks seda kohta pesema leige veega ja õige pesuvahendiga, sest juba paari päevaga läheb smegma haisema ja sealsed ,,batsillid" hakkavad sügelema ning tekitama põletikku.
tüvirakkudest · Osteotsüüdid · Osteklastid Luu on pidevas muutumises. 5-10% luukoest uueneb igal aastal. Pideva ümberehitus-protsessi tagab osteklastide ja osteotsüütide kooskõlastatud tegevus. Luukoe tekkimine · Otse embrüonaalsest sidekoest koljuluud, rangluud · Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi toruluud Luude kasvu soodustavad: · Toruluude pikkikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon. · Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid. Viimaste toimel taandarenevad puberteedi lõppedes epifüüsiplaadid. · Laste normaalset kasvu soodustavad kilpnäärme hormoonid, kaltsitoniin ja D-vitamiin. Luude paksuskasv · Toimub lüü-ümbrise (periosti) osteogeensete rakkude toimel · Samal ajal luuüdiõõs laineb osteoklastide aktiivsuse tõusu tõttu · Paksuskasvu stimuleerib kõige enam suurenenud mehhaaniline koormus luudele Ca2+- ja fosfaaditasakaal · Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
