50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andra Suuster
Õppematerjali autor
tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg - töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks. Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töödistsipliini rikkumisena ja see ei too kaasa distsiplinaarvastutust. Lepitaja:
.. . TLS-i kohaselt loetakse ka töökeskkonnavolinik töötajate esindajaks. Töötajate usaldusisiku seadus ja ametiühinguseadus näevad ette kaks esindusvormi. Usaldusisiku seaduse alusel on võimalik valida usaldusisik nende töötajate hulgast, kes ei kuulu ametiühingusse. Usaldusisik valitakse kolmeks aastakse töötajate üldkoosoleku poolt. Teine lähenemine tuleb ametiühinguseadusest. Selle kohaselt ametiühing valib oma usaldusisiku. Ka talle kuulub pädevus kuulutada streik ja sõlmida kollektiivlepingut. Eesti õiguse kohaselt kui on olemas AÜ usaldusisik, siis AÜ saab monopoolse pädevuse kollektiivlepingu sõlmimiseks ja streigi korraldamiseks. See muudab siiski ühekanalisüsteemi laadseks eesti regulatsiooni. Kui AÜ luuakse, siis AÜ-l on kollektiivsetes töösuhetes kõigi töötajate esindamise pädevus isegi kui seda talle otse üle ei ole antud. Kui tulla täiendavate võimaluste juurde siis ühetaolisi ja ühendatud organeid Eestis ei ole.
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoius
töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus. Töötaja ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonides lahendatakse vaidlusi rahaliste nõuete üle summas kuni 50 000. 35. TÖÖVAIDLUSTE LAHENDAMINE KOHTUS 36. STREIK JA TÖÖSULG Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
39. Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida? 7-12-aastane loominguline töö; 13-14 ja 15-16 valitsuse poolt kinnitatud nimekirja töödes. Peab olema seadusliku esindaja nõusolek. 41. Millal võib töölepingut muuta tööandja ja töötaja algatusel? Tööandja: · Töötaja korralduse muutmine · Hädavajadus · Töötasu vähendamine Töötaja: · Töötamisest keeldumine puhkus, töövõimetus, teiste töötajate esindamine, streik, ajateenistus · Terviseseisundile vastava töö nõudmine 43. Millistel juhtudel saab töötaja töölepingu üles öelda korraliselt ja erakorraliselt? Korraliselt: · Tähtajatu leping põhjus pole oluline · Katseaeg Erakorraliselt: · Tööandja lepingurikkumise puhul · Isikuga seotud põhjustel 44. Mis on individuaalne töövaidlus? Töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. 45. Kes lahendavad töövaidlusi?
Avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse samaaegselt on keelatud.Kui kohtule on esitatud avaldus töövaidluses, mille lahendamiseks töötaja või tööandja on juba pöördunud töövaidluskomisjoni, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest või jätab selle läbi vaatamata. Individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. 29 Mõisted: streik, töösulg. Vt kollektiivse töötüli lahendamise seadust. Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes
09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf TLSE seletuskiri - seletuskiri töölepingu seaduse eelnõu juurde. 18.06.2008. - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd- 05fc754e99c4/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seadus TMS - täitemenetluse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid