Sirged ja tasandid Kordamine Sirge kanoonilised võrrandid: Antud on 2 sirge punkti A( x1 ; y1 ; z1 ) ja x - x1 = y - y1 =
Matemaatika definitsioonid 1.Lõikuvad sirged on sirged, millel leidub ühine punkt. 2.Paralleelsed sirged on sirged, mis paiknevad ühel ja samal tasandil ning ei lõiku. 3.Ristuvad sirged on kaks lõikuvat sirget, mis lõikumisel moodustavad täisnurga. 4.Sirgnurk on sirge, mille haarad moodustavad sirge. 5.Täisnurk on sirge, mis on 90kraadi. 6.Teravnurk on nurk, mis mahub täisnurga sisse. 7.Nürinurk on nurk, mis mahub sirgnurga sisse, aga mitte täisnurga sisse. 8.Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka, millel üks haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge. 9.Kaht nurka nimetatakse tippnurkadeks, kui ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Sirged ja tasandid ruumis Sin on vastaskaateti ja hüpotenuusi suhe, tan vastaskaateti ja lähiskaateti suhe ning cos lähiskaateti ja hüpotenuusi suhe. Paralleelseteks sirgeteks nimetatakse kaht üht tasandil asuvat sirget, millel ei ole ühtki ühist punkti. Lõikuvateks sirgeteks nimetatakse kaht sirget, millel on üks ühine punkt. Kiivsirgeteks nimetatakse kaht mitteparalleelset sirget ruumis, mis ei oma ühiseid punkte (s t)
SIRGED JA TASANDID RUUMIS (kordamisküsimused 12. kl.) KAHE SIRGE VASTASTIKUSED ASENDID RUUMIS ON: Kiivsed, ühtivas, lõikuvad, paralleelsed (ehk KÜLP). PARALLEELSETEKS SIRGETEKS - nim kahte ühel tasandil asuvat sirget millel ei ole ühtki ühist punkti. LÕIKUVATEKS SIRGETEKS - nim kahte sirget millel on üks ühine punkt. KIIVSETEKS SIRGETEKS - nim kahte mitteparalleelset sorget ruumis, mis ei oma ühiseid punkte. KAHE SIRGE VAHELISEKS NURGAKS - nim väiksemat nende sirgete lõikumisel tekkinud kõrvunurka. RISTUVATEKS SIRGETEKS - nim sirgeid kui võrdsete kõrvunurkade korral on sirgete vaheline nurk 90*. KIIVSIRGETE VAHELISEKS NURGAKS - loetakse nurka mille saame siis, kui joonistame ühele antud sirgetest sellise paralleeli, mis lõikab teist sirget. SIRGE JA TASANDI VASTASTIKUSED ASENDID - on paralleelsed, ristuvad ja lõikuvad. TASANDIGA PARALLEELSETEKS - nim sirget millel pole tasandiga ühtki ühist punkti. SIRGE JA ...
Nurka mõõdetakse malli abil. Mõõtepiirkond on 0 kraadi-180 kraadi Kõrvunurgad Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka millel on üks ühine haar ja mille ülejäänud haarad moodustavad sirge( 180 kraadi) Kõrvunurkade omadus: · Kõrvunurga summa on alati 180 kraadi Tippnurgad Lõikuvateks sirgeteks nimetatakse sirgeid millel on üks ühine punkt. Sirgete ühispunkti nimetatakse nende lõikepunktiks. Tippnurkade omadus: · Tippnurgad on alati võrdsed Ristuvad sirged Ristuvateks sirgeteks nimetatakse kaht sirget mille lõikumisel tekib täisnurk( 90 kraadi). Ristumine on lõikumise erijuht. Ristuvateks lõikudeks nimetatakse lõike mis asetsevad ristuvatel sirgetel. Ristuvate sirgete omadus: · Läbi antud punkti saab antud sirgele joonestada ainult ühe ristsirge. Paralleelsed sirged Paralleelseteks sirgeteks nimetatakse 2 sirget kui nad asetsevad ühel tasandil ja nad ei ristu. Paralleelsete sirgete omadus:
JADAD Geomeetriline (iga liige on eelnevast konstantne arv KORDA suurem) q jada tegur Arikmeetiline (iga liige on eelnevast konstantne arv VÕRRA suurem) d - jada tegur VEKTORID JA SIRGED = AB SIRGE VÕRRANDID: PUNKTI ja SIHIVEKTORI ( kaudu KAHE PUNKTI kaudu PUNKTI ja TÕUSU (k) järgi AGKOORDINAAT (b) ja TÕUSU järgi __________________________________________________________ __________________________________________________________ NURK Nurk vektorite vahel
Sirge tõusunurgaks nimetatakse nurka (alfa), mis on x-telje positiivse suuna ja sirge vahel. Sirge tõusuks nimetatakse suurust tan(alfa). Sirge algordinaadiks nimetatakse ordinaadi väärtust, kus sirge lõikab y-telge. Sirge võrrand kahe puntki abil: x-x1 / x2-x1 = y-y1 / y2-y1 Sirge võrrand ühe punkti ja sihivektoriga: x-x1 / s1 = y-y1 / s2 Sirge võrrand punkti ja tõusuga: y-y1 = k(x-x1) Sirge võrrand tõusu ja algordinaadiga: y = kx + b Ühel sirgel on lõpmata palju sihivektoreid. Teame järgnevaid sirge määramise viise: kahe punkti abil, punkti ja sihivekotriga, punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga. Sirge on omavahel risti kui nende tõusude korrutis on -1, s.t. k1 * k2 = -1. N: 12x 3y = 0; 2x + 8y 9 = 0 s1(3;12) s2(-8;2) s1*s2=3*(-8)+12*2=0 Sirge üldvõrrand: ax + by + c = 0 => s(prim) = (-b; a) Kahe sirge vastastikused asendid: s: a1x + b1y + c1 = 0 t: a2x + b2y + c2 = 0 I ühtivad: a1/a2=b1/b2=c1/c2 II p...
docstxt/151379343321.txt
Sirged tasandil Sirge esitamise viisid: 1. Kahe punktiga esitatud sirge võrrand: Olgu antud kaks punkti , siis sirge võrrandiks on 2. Punkti ja sihivektoriga esitatud sirge võrrand: Olgu antud punkt ja sihivektor , siis sirge võrrandiks on 3. Punkti ja tõusuga määratud sirge võrrand: Olgu antud punkt ja tõus , siis sirge võrrandiks on 4. Tõusu ja algordinaadiga määratud sirge võrrand: Olgu antud tõus k ja algordinaat b (y telje koordinaat, kus sirge läbib y-telge) y = kx + b 5. Sirge võrrand telglõikudes: Läbigu sirge koordinaattelgi punktides (a; 0) ja (0; b), siis sirge võrrand on Sirge üldvõrrandiks on Ax + By + C = 0, kus sihivektori koordinaadid on ja normaalvektori koordinaadid . Normaalvektor on risti sihivektoriga . Sirge tõusu saab arvutada valemitega . Punkti kaugus sirgest Ax + By + C =0 . Kahe sirge lõikepunkti saab vastavate võrranditega moodustatud...
a)ühekäigulised a) sirgkülgsed ühekäigulised b)kahekäigulised b) sirgkülgsed kahekäiguised c)kolme-või enamkäigulised c) kaarkülgsed üheläigulised d)kaarkülgsed- kahe sirge käiguga d) kaarkülgsed ühekäigulised Trepielementide tüüpid T Sirged kesktalaga trepid U sirged umbtrepid KT kesktalaga keerdtrepid KU umb- keerdtrepid K keskpostiga keerdtrepid Käigupind Viimistusvarjandid: · mosaiikbetoonist plaadid · pesubetoonpind · liivapritsiga töödeldud pind
Kujutav geomeetria, loeng 2 Mongei meetod, sirge jälgpunktid, eriasendilised sirged, sirglõigu pikkus ja kaldenurgad, kahe sirge vastastikused asendid Sirgjoone jälgpunktid Sirge jälgpunktiks (jäljeks) nim sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel.
docstxt/15184470302772.txt
35. Mis on sirglõigu põhikaldenurk (esikaldenurk) ja kuidas selle suurust määratakse? Põhikaldenurk: nurk sirge ja tema pealtvaate projektsiooni vahel. Esikaldenurk: nurk sirge ja tema eestvaate projektsiooni vahel. 36. Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel. a II b, kui a´II b´ja a´´ II b´´. Kui sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega, siis need sirged on ruumis paralleelsed. 37. Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel. L= a x b , sest L´=a´ x b´ja L´´= a´´ x b´´, L´´L´(risti) x. Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega, siis need sirged on ruumis lõikuvad. 39. Kas kahe kiivsirge paralleelprojektsioonid võivad olla paralleelsed? Ei tohi. 40
apse jalgade areng Mida kujutab endast lapseas o-ja x-jalgsus? L Normaalselt areneva lapse põlve asendis toimuvad erinevad muutused. Esialgu on vastsündinul o-jalad e genu varum, seda tingib üsasisene asend (lapse jalad on painutatud asendis ning vastu kõhtu). Sealt edasi hakkavad lapse jalad tasapisi sirgenema ning on täiesti sirged umbes 20ndaks elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus e genu valgum, see saavutab tipu (kuni 15 kraadi) kui laps on 2,5-aastane. Pärast seda sirgenevad põlved järk-järgult, kuni muutuvad sirgeks. Jalad on muutunud sirgeks 4–6-aastaselt. Kui deformatsioon püsib, tuleb last jälgida, et deformatsioon ei progresseeruks. X-jalgade üheks põhjuseks võib olla rahhiit, siis on vaja arsti konsultatsiooni ja ravi.
Matemaatika põhimõisted. Definitsioon. Milline peab olema definitsioon? Lühike, tabav ja täpne. Adekvaatne ning ei tohi defineeritavaga sõnaliselt kattuda. Milline peab olema algmõiste? Ei vaja selgitust, on sobiv klassifitseerimiseks. Mis on aksioom? Väide, mille tõesuses pole kahtlust. Teoreem-lause, mille õigsus tõestatakse faktidele tuginedes arutluse kaudu. Millest koosneb teoreem? Eeldus ja väide Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad 2 ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mille haarad moodustavad sirgjoone Kõrvunurgad-2 nurka, millel 1 haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge Tippnurgad-ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu Täisnurk-nurk, mis on 90 kraadi Nürinurk-nurk, mis on suurem kui 90 kraadi, kuid väiksem kui 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Tipunurk-võrdhaarse kolmnurga haarade vaheline nurk Harilik murd-näitab, mitmeks võrdseks...
KAKS SIRGET küsimus vastus näide Millal on sirged paralleelsed? a1/a2=b1/b2 c1/c2 6x+8y+1=0 3x+4y+4=0 6/3=8/4 1/4 Millal on sirged lõikuvad? a1/a2 b1/b2 c1/c2 4x+2y+3=0 6x+5y+5=0 4/6 2/5 3/5 Millal on sirged ühtivad? a1/a2=b1/b2=c1/c2 1x+2y+3=0 2x+4y+6=0 1/2=2/4=3/6 Kuidas leida nurka sirgete
Üldarendavad harjutused 1) Üldkoormav harjutus Jooks ümber pingi, alustades pingi tagant vasakult paremale. Päkkadel, ei tormata. 1-4. Põlvetõste jooks 5-8.Sääretõste jooks 2) Lülisamba sirutusharjutus Tegevus kõndides pingil 2 korda Pea otse, käed sirged, lühikesed sammud. 1-2. Käte tõstmine kõrvalt üles 3-6. Päkk-kõnd, käed ülal 7-8. Kõnd, käte laskumine kõrvalt alla 3) Harjutus kätele ja Tegevus kõndides pingil 2 korda Käed sirged, vaade ette. õlavöötmele 1-2. Parema käe ring ette 3-4. Vasaku käe ring ette 5-6. Parema käe ring taha
Murru taandamine- murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama arvuga. Murru laiendamine- murru lugeja ja nimetaja korrutamine 1 ja sama arvuga. Liigmurd- harilik murd mille lugeja on suurem või võrdne kui nimetaja. Lihtmurd- harilik murd. Mille lugeja on väiksem, kui nimetaja. Sirgnurk- on nurk, mille haarad moodustavad sirge. Kõrvunurgad- on nurgad, millel on 1 ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge. Tippnurgad- on nurgad, millel on ühine tipp ja haarad moodustavad sirged. Täisnurk- on pool sirgunurgast väiksemad nurgad. Teravnurgad- on täisnurgast väiksemad nurgad. Nürinurk- on täisnurgast suuremad nurgad. Lõikuvad sirged- on tasandil asuvad sirged, millel on ühine punkt. Ristuvad sirged- on lõikuavd sirged, mille lõikumisel tekivad täisnurgad. Paralleelsed sirged- on sirged, mis asuvad ühel tasandil, kuid ei lõiku. Ringjoon- on tasandi antud punktist mingil kindlal positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulk.
· Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi graafiliseks kujutiseks on sirge · Seepärast nimetatakse kahe tundmatuga lineaarvõrrandit sirge võrrandiks · Selle sirge iga punkti koordinaadid on selle võrrandi lahendiks Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem · Võrrandisüsteem koosneb kahest kahe tundmatuga lineaarvõrrandist · Võrrandisüsteemi lahendiks on kahe sirge lõikepunkti koordinaadid Võrrandisüsteemi lahend · Üks lahend, kui sirged lõikuvad · Lahend puudub, kui sirged on paralleelsed · Lahendeid on lõpmata palju, kui sirged ühtivad Võrrandisüsteemi uurimine · Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendite arvu kindlaksmääramist nimetatakse selle süsteemi uurimiseks · Selleks tuleb mõlemast võrrandist avaldada tundmatu y ja seejärel võrrelda tundmatu x kordajaid · Kui tundmatu x kordajad ei ole võrdsed (sirged lõikuvad), siis on süsteemil ainult üks lahend
TEEMA: DEFINEERIMINE JA TÕESTAMINE Defineerimine mõiste täpne ja lühike määratlus Algmõiste mõiste, mida ei defineerita (punkt, sirge, tasand, ruum, hulk, arv, suurus) Ülesanne: defineeri ja õpi selgeks järgmised mõisted: 1. Lõik, murdjoon, hulknurk 2. Nelinurk, rööpkülik, ristkülik, ruut, romb, trapets. 3. Ristuvad ja lõikuvad sirged, paralleelsed sirged. 4. Täis-, nüri- ja teravnurkne kolmnurk; võrdhaarne ja võrdkülgne kolmnurk. 5. Kolmnurga kõrgus. 6. Ring ja ringjoon, diameeter, raadius, kõõl. 7. Alg- ja kordarv, naturaalarv, täisarv. 8. Liig- ja lihtmurd. 9. Murru taandamine ja laiendamine. 10. Nurk, sirgnurk, täisnurk, kõrvunurgad, tippnurgad. 11. Üks- ja hulkliige, sarnased üksliikmed. 12. Võrrand, võrre, võrratus. 13. Protsent. 14. Ristsumma. 15. Aritmeetiline keskmine. 16. Aksioom.
5.nädalal KT Kujutav geomeetria, loeng 2 Mongei meetod, sirge jälgpunktid, eriasendilised sirged, sirglõigu pikkus ja kaldenurgad, kahe sirge vastastikused asendid Sirgjoone jälgpunktid Sirge jälgpunktiks (jäljeks) nim sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel.
Lõikuvad sirged Sirged, millele on üks ühine punkt. Ristuvad sirged Sirged, mi,s lõikuvad 90 kraadise nurga all. Kolmnurga kõrgus Lõik, mis on joonestatud kolmnurga tipust vastasküljeni ja mis on sellega risti. Ruut Nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad ja küljed on võrdsed. Ringjoone diameeter Lõik, mis läbib kahte punkti ringjoonel ja keskpunkti. Täisnurkne kolmnurk Kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk. Algarv Arv, mis jagub ainult 1 ja iseendaga. Kordarv Arv, millel on rohkem kui kaks tegurit.
5 ringi tormata, pealagi üles 2) Lülisamba Tegevus kõnnil, rongas vertikaalselt ees 2x8 Pea otse, selg sirutusharjutus külghoides sirge, keha 1-4. Ronga tõstmine eest üles, tõus sirutatud, käed päkkadele sirged, lühikesed 5-6. Päkk-kõnd, rõngas ülal sammud 7-8. Laskumine täistallale, rõnga laskumine eest alla 3) Harjutus kätele Tegevus kõnnil, rõngas ees külghoides 2x8 Käed sirged, pea ja õlavöötmele 1-2. Parema kae ring ülalt taha, hoia otse, keha rõngas althoides sirutatud 3-4
Kõrvunurgad C A O B ·Kõrvunurkadel on üks ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge. o ·Kõrvunurkade summa on 180 . Tippnurgad A D O B C ·Tippnurkadel on ühine tipp ja haarad moodustavad sirged. ·Tippnurgad on võrdsed. Sirged tasandil s Lõikuvad sirged er ij uh t t a . b Paralleelsed sirged
Täisnurk- nurk, mis on 90kraadi Kõrvunurgad- nurgad, millel on üks ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge Tippnurgad- nurgad, kus ühe nurga haarad on teise haaradke pikenduseks üle nende ühise tipu Põiknurgad- nurgad, mille sisepiirkonnad asuvad teine teiselpool lõikajat ja haarad lõikajal on suunatud teineteisele vastu Lähisnurgad- nurgad, mille sisepiirkonnda asuvad ühel ja samal pool lõikajat ja haarad lõikajal on suunatud teineteisele vastu Ristuvad sirged- sirged, mis omavahel lõikudes moodustavad täisnurga Paralleelsed sirged- ühel tasandil asuvad sirged, millel pole ühiseid punkte Lõikuvad sirged- Sirged, millel leidub ühine punkt Raadius- ringjoone keskpunkti jam is tahes punkti ringjoonel ühendav lõik Diameeter- lõik, mis ühendab ringjoone kahte punkti läbib ringi keskpunkti Kolmnurga kõrgus- Kolmnurga tipust tema vastasküljele või selle pikendusele tõmmatud ristlõik
Vajadusel korda I-II kursuse materjale! Ülalõug Intsisiivid Tavaliselt 1 kooniline juur, lateraalsel veidi pikem, saldema ja juuretipp võib olla suunatud tahapoole. NB! Vajadusel ja kahtluse korral teha röntgenülesvõte! Alveolaarluu on õhem vastibulaarsel, paksem palatinaalsel, seega ekstraktsioonisuund on rõhutatult vestibulaarsele, hammas eemaldada suunaga vestibulaarsele. Soovitavalt vältida lateraalsete intsisiivide korral rotatsiooni! Tangide valik: sirged tangid kas hambale või hambajuurele Kangutid, luksaatorid: sirged Abiinstrumendid: kirurgiline lusikas Kaniinid Tavaliselt organismi kõige pikema juurega, juur ristlõikes ristkülikukujuline, anatoomiliselt siin ülalõualuu moodustab kühmu ja seetõttu on vestibulaarne luupind suhteliselt õhuke ning seetõttu sageli murdub ekstraktsiooni käigus labiaalne alveooli sein. Ekstraktsiooniliigustus on luksatsioon kombineeritud rotatsiooniga Tangid: sirged, juuretangid, bajonetid
Teoreem.Kui kaks sirget v ja c on risti he ja sama sirgega g, siis sirged v ja c on teineteisega paralleelsed. Eeldus. v on risti g ja c on risti g Vide. v on paralleelne c Testus. Eitame videt ja oletame, et v ei ole paralleelne c-ga.Sellest oletusest jreldub, et need sirged peavad likuma mingis punktis W, sest tasandi kahe sirge puhul muud vimalust ei ole. Tekib vastuolu, sest vljaspool sirget asuvast punktist vib tmmata antud sirgele ainult he ristsirge.Seega sirged v ja c ei saa likuda.Et kolmandat vimalust ei ole,siis v on paralleelne c-ga MOT
Harjutus kõhu põikilihastele: Algasend: lama, üks jalg kõverdatud ja teine sirge. Pingutus: kõverda sirge jalg ja tõsta selle vastaskäsi kõhulihaseid ja ülakeha pingutades jala juurde. Tee harjutust kiiresti 16 kuni 32 korda, seejärel vaheta jalg. Mõned harjutused kõhusirglihastele: 1)Ülakeha painutamune.Lamada põrandal,sääred asetada pingile.sooritamisel kõverda ülakeha lülisambast,kuid mitte püüda üles istuda. 2)Rippes jalgade tõstmine üle pea.Rippudes varbseinal tõsta sirged jalad võimalikult kõrgele,võimaluse korral ka peast kõrgemale.(üks raskemaid,kuid väga efektiivne.Harjutuse sooritamine eeldab juba tugevamat kõhtu!) 3)jalgade tõsted rippes.Rippudes varbseinal või rõhtpuul,tõsta sirged jalad horisontaalselt ette. (Harjutust sooritada,mitte hoogsalt!) Harjutused seljalihastele 1. Lähteasend: kõhuli põrandal, käed sirgelt ees, pöidlad püsti, varbad enda poole püsti tõmmatud. Tõmba kõht ja tuharad sisse, ülakeha maast lahti
AC = CB s = (1; 3; -1 ) Toome sisse muutuva punkti P( x; y; z) AP s = 0 AP = ( x -1, y 2; z 3) x -1 +3y 6 z +3 = 0 : x + 3y z -4 = 0 S + 8 + 9s + 33 + s 4 4 = 0 S = -3 Kahe sirge lõikumine Kattuvad: s t BA Sirged on paralleelsed: s t BA Sirged lõikuvad: s t D= 0 Sirged on lõikuvad ja risti: t s = 0 Kiivsirged: s t D 0 Sirged on kiivsed ja risti: t s = 0 6. On antud sirged s = ( 3; 2; 4) B(5; 1; 4) t = ( -9; 4; 0) A( -7; 3; 8) BA = ( -12; 2; 4) = 0 Sirged lõikuvad. Leian lõikepunkti koordinaadid: Lõikumise hetkel on mõlema sirge koordinaadid võrdsed. s = -1 t = -1 L( 2; -1; 8) Tasandite lõikumine A1x + B1y + C1z + D1 = 0 A2x + B2y + C2z + D2 = 0 Ühtivad: n m Paralleelsed: Lõikuvad: m n Risti: m n m n m n = 0 7. Olgu antud 2 tasandit : 2x 3y + 2z = 0 ja : 5x 2y 8z + 5 = 0 m = ( 2; -3; 2 ) n = ( 5; -2; -8)
Ringi moodustab ringjoone sees olev tasandi osa koos ringjoonega. Nelinurk on hulknurk, millel on on neli külge, neli tippu ja neli nurka Sirgnurgaks nim. nurka mille haarad moodustavad sirge. Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka, millel üks haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge. Kaht nurka nimetatakse tippnurkadeks, kui ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu. Lõikuvateks sirgeteks nim. neid sirgeid, millel on 1 ühine punkt. Kui sirged lõikuvad nii, et nende vahele tekib täisnurk, siis sirged ristuvad. Paralleelseteks sirgeteks nim. neid sirgeid, millel pole ühtegi ühist punkti. Ühtivad sirged on kaks sirget, millel on rohkem kui üks ühine punkt. Lihtmurd on harilik murd, mille lugeja on nimetajast väiksem. Liitmurd on nimetaja lugejast Naturaalarvu, mis jagub iseenda ja 1-ga, peale 1 nim. algarvuks. Naturaalarvu, millel on rohkem kui 2 tegurit nim. kordarvuks.
· Varjutada suurt ümbermõõtu; · Pikendada ülakeha; · Jälgida rõivaste langemist õlalt(siis saab viia mahulised kangad nii, et alla tekib pehme voldistik); · Tähelepanu keskendada jalgadele; · Rõivaste joon peaks olema sirge; · Kangad peaksid olema pehmed, sileda pinnaga selleks, et vältida tarbetut suurendamist ja volüüme(sobima peab pesu alustada pesust, et see ei lööks kumerusi välja). Soovitused: · Pikad, sirged, langevatest materjalidest rõivad(annavad kitsama silueti); · Kanda avaraid jakke-tuunikaid(puusa-reie piirkonnani); · Värvide jaotamine vertikaalselt; · Seelikud: o Pikk; o Kitsas; o Lõhikuga; o Paanidega. · Püksid: o Lihtsad; o Sirged; o Kitsa tegumoega; o Ilma värvlita. Vältida: · Taljessetöödeldud mudeleid; · Silmatorkavad dekoratiivelemendid vööjoonel;
Rüht! Kõndimime päkkadel ja kannadel 8+8 Rüht! Kõnd päkkadel, poolkükis, kükis 8+8+8 Selg sirge! Kõnd kiirenevas tempos kuni jooksusammudeni 2 ringi Jooks, käte hood ja käte ringid ette/taha 8+8+8 Sirged käed! Jooks aeglustavas tempos kuni seisma jäämiseni 2 ringi Põlveringid poolkükis 8+8 Sooritada sisse ja väljapoole TUNNI PÕHIOSA 40 minutit Harjutuse Korduste Metoodilise
Mood 60ndatel NIMI 12.A klass Ajalugu mõjutab moodi uued sünteetilised kangad suurt mõju avaldasid kosmoselennud kostüümkleidid The Beatles, Rolling Stones, Jimmy Hendrix Naistemood modellide kehakuju saamatud, kummargil poosid mini ja alt laienevad püksid Moodne kostüümseelik Kõrge kaelusega džemper Eelistati lihtsat sportlikku joont Kontrastsed kandid, suured nööbid, punutud või tepitud Triibulised ja ruudulised riided Juuksed Terved,sirged, loomuliku olekuga, kergelt koolduvad „Ebony“ Lihtne, võimalikult loomulik Sirged, otsad üles- või allapoole koolutatud Rõhutati kuklaosa Õhtusoeng Tukk ümara või terava joonega Parukad Juuksevärvid - Lausa virsik, Magus mesi, Õrnroosa Twiggy ja Vidal Sassoon Lühike jõmpsikasoeng 1960ndate aastate juhtfiguur five-point-cut Meik Suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled Valeripsmed Põsepuna Ripsmetušš Jal...
laiad peatänavad ● Regulaarne tänavastik ● Tollipunktidega ekspressiivsuse ja pinge tekkitamine linnaehituses ● EKSPRESSIIVSUS, PINGELISUS, HIILGUS ● Ringikujuline plaan ● Keskpunktist kiirtena hargnevad tänavad ● Pariisis - impeeriumile omane POMPÖÖSUS ● Antiikarhitektuurist inspireeritud mälestusmärgid - triumfisammas, võidusammas, triunfikaar, võidukaar ● Avarad väljakud ● Sirged laiad tänavad (paraadide läbiviimiseks) ● Suurlinnades - väärilised ansamblid ● Ühtne ehitusjoon ● Rütmiline liikumine tänavaseintes - hoonete tagasiasted ● ESINDUSLIKKUS, KORRAPÄRASUS JA ANSAMBLILISUS ● Ehitised: esindushooned, paleed, residentsid, presidendiloss, paraadkeskus, sammasportikus ● Regulaarsuse ja maalilisuse ühtsus 2. Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade ümberehitamiseks? Pariis, Viin, London – mida tehti?
1. Optiline illusioon Milline lõik on pikem, kollane või sinine? · Mõlemad lõigud on tegelikult ühepikkused. Kumb punane joon on pikem? · Mõlemad punased jooned on ühepikkused Kumb koletis on suurem? · Mõlemad koletised tegelikult ühepikkused 2. Painutused ja kõverdused. Kas jooned on paralleelsed? Kas need jooned on paralleelsed? · Raske uskuda, et kõik diagonaaljooned on tegelikult paralleelsed. Kas kolmnurga küljed on sirged? · Kolmnurga küljed tunduvad sissepainutatutena, tegelikult on sirged. Kas ring on lopergune? · väärarvamuse põhjustab tagaplaanikujund (joonte murdumine) 3. Muutlikud kujundid. Kas sa näed kuubi sisemist või alumist põhja? Mitut erinevat pilti sa näed? · Võimalik on näha vähemalt nelja erinevat varianti Kas trepp läheb üles või alla? 4. Kaksipidi pildid. Mida näed pildil? · Kas vaas või kaks nägu? Mida näed pildil?
Kükkimisel võetakse esmalt kang pukkidelt turjale ja fikseeritakse algasend (põlved ja keha sirge). Pärast peakohtuniku märguannet laskutakse nii sügavale kükki, et reite ülapind on puusaliigese kohalt madalamal põlvede ülapinnast. Pärast õige kükisügavuse saavutamist tõustakse üles fikseeritud algasendisse. Lamades surumine Lamades surumist alustades võetakse kang pukkidelt sirgetele kätele ja fikseeritakse algasend, kus käed on sirged ning keha ja jalad liikumatus asendis. Seejärel lastakse kang rinnale ja hoitakse seal liikumatult seni, kui peakohtunik annab loa kangi üles surumiseks. Surumine lõppeb käte sirutuse järel kangi sirgetele kätele saades. Jõutõmme Jõutõmbes tuleb esmalt kang tõstepõrandalt nii üles tõsta, et lõppasendis oleksid põlved lukustatult sirged ja õlad vähemalt kaelaga ühel maal või kaugemal taga. Pärast
k = tan = , kus on sirge tõusunurk, k - tõus x 2 - x1 k1 = k 2 A1 B 1 t1 t2 ( sirged t 1 ja t 2 on paralleelsed ) A 2 B2 A1 B · Kahe sirge vastastikused asendid = 1 t1 t 2 ( sirged t 1 ja t 2 ühtivad ) A 2 B2 k 1 k 2 = -1 t 1 t 2 ( sirged t 1 ja t 2 on risti )
Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. Puhkeasendis laskumisel on jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Puhkeasendis laskumisel on ka võistlusvariant ,kus jalgade asend on sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha. Madalasendis laskumisel keha asend täiskükk, jalalabad kõrvuti, kere toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all ja suunatud taha.
- Kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega. 23. Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on kas lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe. 24. Kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel: Kui sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid ei ole risti kaksvaate teljega, siis need sirged on ruumis paralleelsed. 25. Kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel: Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated ei ole risti x-teljega, siis on need sirged ruumis lõikuvad. 26. (Kui ei ole rahuldatud sirgete paralleelsuse ega lõikumise tunnus, siis on sirged ruumis kiivsed. Neist üks läheb teise pealt või eest läbi varjates teist.) Joonis 27. Tasandi määravad:
Kahe sirge lõikamine sirgega 1 1 1 1 Kui üks paar põiknurki on võrdsed, siis on võrdsed ka teine paar põiknurki. Kui põiknurgad on võrdsed, siis lähisnurkade summa on 180. Ülesann =40 ja e: 1=130 8 Kahe sirge paralleelsus Kui kahe sirge lõikamisel kolmanda sirgega tekib paar võrdseid kaasnurki, siis need sirged on paralleelsed. s u s u Kui kahe sirge lõikamisel kolmanda sirgega tekib paar võrdseid põiknurki, siis need sirged on paralleelsed. s s u u 9 Kahe sirge paralleelsus Kui kahe sirge lõikamisel kolmanda sirgega tekkivate lähisnurkade summa on 180, siis
pikendused üle ühise tipu. Tippnurki on alati kaks paari! Tippnurkade omadus: tippnurgad on võrdsed. Põiknurkadeks nimetatakse kahte nurka, mille sisepiirkonnad on teine teiselpool lõikajat ja mille haarad lõikajal on suunatud teineteisele vastu. Lähisnurkadeks nimetatakse kahte nurka, mille sisepiirkonnad on ühel ja samal pool lõikajat ning haarad lõikajal on suunatud teineteisele vastu. Kui põiknurgad on võrdsed, siis lähisnurkade summa on 180kraadi ja sirged on paralleelsed. Kui põiknurgad ei ole võrdsed, siis ka lähisnurkade summa ei ole 180kraadi ja sirged ei ole paralleelsed. Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed. Rööpkülikuks saab veel nimetada rombi, ruutu, ristkülikut. Rööpküliku iga külje lähisnurkade summa on 180kraadi, sest nelinurga vastasküljed on paralleelsed. Rööpküliku sisenurkade summa on 180kraadi + 180kraadi = 360kraadi. Teiste nelinurkade sisenurkade summa on ka 360kraadi.
Ajal kui ei olnud veel elektrit, pidid inimeste riided ikkagi ju sirged olema. Olid ajad kui inimesed kandsid palju valget ja sitse – satse. Siis selleks et riided oleksid sirged, kasutati pressrauda mis olid malmist ja messingist, mitut moodi küttega. Inimesed taipasid, et vajutise all lähevad riided sirgeks ja eriti hästi veel kuuma vajutise all. Vanad pärslased osanud oma plisseeritud moerõivastust kuuma metalli abil voldiliseks töödelda. Laiemaks kombeks sai triikimine alles 17. Sajandil Pressrauda kuumutati lahtisel tulel või ahjul, pressraud võis olla ka seest õõnes ja sellesse paigutati kuumad sõed.
Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval. Kepiteravikud on suunatud taha. * Laskumine puhkeasendis * Matkavariant: jalad põlvest peaaegu sirged, kere kallutatud ette, küünarvarred toetuvad reitele, kepid on kaenla all ning kepiteravikud suunatud üles-taha. Võistlusvariant: jalgade asend sama, kuid käed on toodud vahetult lõua alla ja kepid on paralleelselt maaga ning kepiteravikud suunatud taha. * Rõhutada tuleb, et iga õpilane leiaks endale just sellise sobiva jalgade asendi, kus ta jalad kõige paremini puhkavad. * Laskumine poolmadal- ja madalasendis ehk kiirlaskumisasendid
8) Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E= F0/F E aine F0-jõud vaakumis (N) F- jõud aines (N) 9) Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q E- elektriväli (N/C) F- jõud (N) q- Laeng (C) 10) Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille jõujooned on võrdsetel kaugustel paiknevad võrdete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu + joonis! 11) Mittehomogeenne elektriväli on elektriväli, mille jõujooned on mittevõrdsete pikkustega mittevõrdsetel kaugustel paiknevad mitteparalleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul muutub +joonis!! 12) Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse elektrilaenguga keha potentsiaalne energia = Ep/q - elektrivälja potentsiaal (dzaul/C) q- laeng (C) Ep- elektrivälja pot. Energia (dzaul)
2. Omadused: 1) levib kiirusega 300000km/s 2) Mõjutab jõuga vooluga juhte või liikuvaid languid. 3) On pöörisväli. 3. Magnetiline induktsioon näitab, kui suur jõud mõjub magnetväljaga risti olevale 1m pikkusele juhtmele, milles on vool 1A. F B= I l Vooluga juhtmele mõjuva jõu suund(Ampere jõud) määratakse vasaku käe reegliga( kui B vektor suunatud peopessa ja sirged sõrmed näitavad voolusuunda, siis risti olev pöial näitab mõjuva jõu suunda. 4. Ampere seadus: Vooluga juhtmele mõjub magnetväljas jõud, mis on võrdeline voolutugevusega, juhi pikkusega ja magnetvälja suuna ning voolu suuna vahelise nurga siinusega. VALEM: Suuna määrab vasakukäe reegel. ( B vektori suunda näitab põhjapoolus ) 5. Ampere jõudu kasutatakse elektrimootorites, elektrimõõteriistades, valjuhääldites. Näiteks kõlarid. 6
Mõtlemise ja kogemuste vahetamine . Kõne abil suhtlemine , sümbolilise keele teke . Kultuuri teke . 13. Nahavärvus, kehaehitus, näo kuju, karvade värvus, juuste kuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju, kasv . 14. Negriidid tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea, lai nina, paksud huuled, suur kasv . Europiidid hele kuni pruun nahk , kitsas nina, kitsad huuled, silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis . Mongoliidid väike kasv, kollakas või punakas nahk , kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina, vähene habeme kasv .
Antud figuurit��bile sobib h�sti sirge moesiluett, see v�imaldab n�idata tugevat �lakeha v�iksemana ning toob esile kitsa puusa. Kuna kitsapuusalistel naistel on enamasti saledad jalad, siis sobib sellisele figuurile veidi l�hem r�ivastus. V figuurile sobiks k�ige paremini: �laosas oleks soovitatav kasutada rohkem tumedaid kangaid, et �lad ei tunduks nii laiad nt. jakid, kardiganid. (Tume r�ivas v�hendab optiliselt �lakeha). Samuti ka sirged, selge joonega r�ivad �lakehal. Triibud, ruudud, geomeetrilised mustrid, t�pilised ja siksakkidega mustrid r�ivaste silueti tasakaalustamiseks. Pluusid v�iks olla lihtsa joonega sirged, v�ikeste t�ppidega v�i vertikaalsete joontega. Aluosasks sobivad k�ikv�imalike l�igete ja stiilidega p�ksid, millel on ka erisugused taskud, detailid, kaunistused v�i lausa tikandid. Samuti ka seelikud, kas laieneva joonega, sirgete l�igetega v�i paanidega. V�ltima peaks:
Kaht sirget , millel on ainult üks ühine punkt nim. ___1___ . Sirgeid , mille lõikumisel tekib täisnurk nim . ___2___ . ______3_____ on sirged , millel ei ole ühtki ühist punkti . Kolmnurga tipust vastasküljeni tõmmatud ristlõiku nim. ___4___ . Kolmnurka , mille üks nurk on täisnurk nim . ____5____ kolmnurgaks . Kolmnurk , mille kõik küljed on erineva pikkusega nim __6_. Kolmnurk , mille kaks külge on ühe pikkusega on __7___ . Ruut on ___8___ , mille kõiik nurgad on __9__ . ___10___ on rööpkülik , mille kõik küljed on võrdsed. Ringjoone diameetriks nim lõiku , mis ühendab ringjoone__11___ ja ___12___
6. Mille poolest erineb aine väljast? 7. Newtoni seadused peast ( 3tk) 8. Mida näitab töö? Mida näitab võimsus? 9. Mis asi on energia? 1. Vektor on suunatud matemaatikas suunatud ristlõik. Skalaar on füüsikaline suurus, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga. 2. . 3. Eukleides Tema on Antiik-Kreeka õpetlane, kes pani aluse tänapäeva koolimatemaatikas õpetatavale geomeetriale. Tema geomeetria üheks aluseks on see, et paralleelsed sirged, ei lõiku kunagi. Lobatsevski Tema tegi oma geomeetria, kus paralleelsed sirged on defineeritud kui sellised, mis lõpmatuses siiski lõikuvad. Ning erinevalt Eukledese sirge ruumi geomeetriast, on tema ruumi geomeetria kõver. Riemann Tema geomeetria on on n-mõõtmelise kõvera ruumi geomeetria. 4. Kiiruse all mõeldakse suurust, mis näitab, kui suur muutus toimub ühe ajaühiku kohta. Aja kulgemine sõltub veel ka gravitatsiooni tugevusest. 5
3x + 6y 9 = 0 6 y + 9 + 6 y -9 = Y 3 0 2 12 y -0 = 0 y = 0 Asendame y = 0 võrrandisse x + 2y + 3 = 0 x + 2 0 + 3 = 0 x = -3 Sirged lõikuvad punktis A(-3 ; 0) 14. Leida sirgete lõikepunkti koordinaadid ning nurk sirgete vahel, kui sirged on: x 5 = 0 ja y 2 = 0. Joonesta mõlemad sirged (ül. 13) ühisel joonisel, tähista lõkepunkt L, nurk sirgete vahel ja kontrolli, kas lahendasid õigesti ül. 13. x -5 = 0 x = 5 y -2 = 0 y = 2 lõikepunkti koordinaadid on (5 ; 2) Sirge x 5 = 0 sihivektor: s1 = 0 i + 1 j s2 Sirge y 2 = 0 sihivektor: s 2 = 1 i + 0 j K=
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
