Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seadusandlus lasteaias (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Õigusakt
Õigusnormi väljendusvorm. Dokument, milles riigiorganid kehtestavad ühiskondlikes suhetes osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas.
Isikuandmete kaitse seaduse põhimõtted
Turvalisuse pm – isikuandmete kaitseks, et kaitsta neid volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest;
Seaduslikkuse pm – isikuandmeid võib koguda vaid ausal ja seaduslikul teel;
Eesmärgikohasuse pm – isikuandmeid võib koguda vaid õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Neid ei tohi töödelda

Minimaalsuse pm – isikuandmeid võib koguda vaid määratletud eesmärkide
Seadusandlus lasteaias #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piretkala Õppematerjali autor
lasteaia seadusandluse eksami küsimused-vastused printimiseks

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud on korralduslikud põhimõtted: erivajadustega lapsega töötamisel, eesti keele kui teise keele õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel III. Õppe- ja kasvatustegevuse alused lasteaias (eesmärk, põhimõtted, õpikäsitlus, valdkonnad, lõimimine, kavandamise alused- riiklikule õppekavale tuginedes) 1.1. Lasteasutuse õppekava on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Lasteasutus koostab oma õppekava riikliku õppekava alusel. Lasteasutuse õppekava koostamisest ja arendamisest võtavad osa lasteasutuse pedagoogid, kaasates lapsevanemaid. Lasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
7
doc

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Töötas välja oma vahendite süsteemi (nim annid): kolmemõõtmelised materjalid (pall, kuup, silinder, kera, risttahukad, prismad), tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine). Tema metoodikas oli oluline koht loodusel. Igal lapsel oli lasteaias oma peenar, kuna taime kasvatamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega. Koolitas lasteaednikke (Lasteaednike Seminar), koolitati kutselisi kasvatajaid ja korraldati kursusi lapsevanematele. M. Montessori ­ õpinud inseneriks ja arstiks (esimene naissoost arst). Algselt tegeles puuetega lastega. Koostas oma teooria lapse arengust, filosoofiline alus lapse ja õppimise olemuse kohta. Juhtlause: ,,Aita mind, et saaksin seda ise teha

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
18
doc

Lasteaia asutamine

Lasteaed on lapsest lähtuvate põhimõtete ja ideede järgi töötav lasteaed. Lasteaeda ümbritsev tammik võimaldab õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia õuealal, vahetus looduses. Iga rühm omab eraldi sissekäiku, hooviala ja katusealust õuesõppe tegevuste tarvis. Lasteaias on loodud mitmekülgsed võimalused: eraldi võimla ja muusikasaal, suur õueala ja õpperada tammikus. Koostöös KOV-ga on loodud tugistruktuur erivajadustega laste toetamiseks. Lasteaias töötavad täiskoormusega logopeed ja tervishoiutöötaja. Lasteaia üheks tuleviku prioriteediks on kuuluda tervist edendavate lasteaedade võrgustikku. Traditsioonilised ettevõtmised Lasteaia sünnipäeva tähistatakse augustikuus. Samuti toimuvad perepäevad, sügisjooks, spordipäevad, jõululaat ja kevadised õuepeod. 3 2. Lähtepositsioon 2.1. Juhtimine

Lasteasutuse seadlusandlus ja kvaliteet
thumbnail
18
docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

Aktiviseerus erahoolekanne, mille eestvedajateks olid naisliikumised, haritlased ja arstid (meelepuuded), vähem vaimulikud (vaimne alaareng). 1940-1991 möödus Nõukogude Venemaa koosseisus. Perioodi positiivseks küljeks tuleb pidada korralike andmebaaside loomist eriabi vajavate laste kohta, samuti üleriigilise arstiabi väljaarendamist. Kuni 1960 olid erivajadustega lapsed eraldi kasvatus- või hoolekandeasutustes. 1958 avati kurtide laste erirühm, 1966 logopeediline rühm lasteaias. 1968 loodi Tartu Ülikooli juurde defektoloogia osakond, mis hakkas ette valmistama erivajadusega inimeste õpetajaid ja tegelema ka vastava õppekirjanduse loomisega. Alates 1991 on Eestisse levinud palju Euroopa riikides tavapäraseid suundumusi, olulisemaks võib neist pidada kaasamise ja meeskonnatöö põhimõtteid, koostöö tähtsustamist lapsevanematega.

Psühholoogia
thumbnail
12
docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

ANNID(Gaben). Põhilised annid: kuup, kera ja silinder. J. A. Komensky - tänapäeva alushariduse suur eelkäija (elas 17.sajandil). Komenský oli üks esimesi, kes juhtis tähelepanu tõsiasjale, et haridusele tuleb panna alus juba varases lapsepõlves, nn emakoolis (ehk lasteaed tänapäeval), kui ühiskonna mõjud pole last veel „ära rikkunud”. Suur osa neist põhimõtetest, mida Komenský emakooliga seoses kirjeldas, on lasteaias kasutusel tänapäevani. Lasteaias õpivad lapsed end tundma ja väljendama, saavad selgeks põhilised mõisted loodusest, ühiskonnast, matemaatikast, tutvuvad lauakommete ja käitumisnormidega ning eelkõige õpivad suhtlema korrektses emakeeles. Paljud Komenský mõtted ja arusaamad on kirjas ka meie lasteaiaõpetajate „piiblis”, koolieelse lasteasutuse seaduses. Õpetamise metoodikast kõneldes rõhutab Komenský, et õppetöös on väga olulised järjepidevus, organiseeritus ja kord, mis aitavad aru saada õpitava sisust

Eripedagoogika
thumbnail
9
docx

Asjaajamine eesti keeles. Terminid

Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusu

Arhiivihaldus
thumbnail
22
odt

laagrikasvataja juhataja eksami materjal

PROJEKTLAAGER Noorte projektlaager (edaspidi projektlaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalikõigusliku juriidilise isiku (edaspidi projektlaagri pidaja) laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva; Noorte püsilaager (edaspidi noortelaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi noortelaagri pidaja) laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning haridus- ja teadusministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis teg

Kategoriseerimata
thumbnail
103
pdf

Lastekaitse seaduse hindamine

Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp

Sotsiaalse analüüsi alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun