Võrdsete alustega astmete korrutamisel astendajad liidetakse (jagamisel lahutatakse)Korrutise aste võrdub tegurite astmete korrutisega(jagatise jagatisega)Astme astendamisel astendajad korrutatakse.(a+b)*=a*+2ab+b* (a+b)(a-b)=a*-b* (a+b)"=a"+3a*b+3ab*+b" (a-b)(a*+ab+b*)=a"-b"
ISESEISEVTÖÖ nr. 1 Ruut · Ruut on geomeetrias võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk, mille nurgad on täisnurgad. · Joonis nr. 1 AB= 3 cm, BC= 3 cm, CD= 3 cm, DA= 3 cm · Pindala S= a2 Leiame ruudu pindala, kui ruudu külje pikkus on a= 3 cm. S= 32 = 3 · 3= 9 cm2 Vastus: Ruudu pindala on 9 cm2. · Ümbermõõt P= 4a P= 3 · 4= 12 cm Vastus: Ruudu ümbermõõt on 12 cm. · Ruudu kujulised esemed kodust 1) Lillepott 2) Kapp 3) Tumba 4) Karp 5) Peegel · Ruuduline keraamiline põrandaplaat S= a2 S= 20 · 2= 40 cm2
Lähemal uurimisel selgus, et maali Tretyakovi Galerii peahoones ei eksponeeritagi, see pidavat olema Galerii teises hoones Krimski Val'i peal. Järgmisel päeval läksime sinna uude galeriihoonesse ning sealt ma selle ,,Musta ruudu" avastasingi. Tunne, mis mind valdas, oli omapärane. Lisaks imetlusele oli ka äratundmisrõõm ning ka teadmine, et nägin seda maailmakuulsat maali oma silmaga. ,,Must ruut" kujutab endast 79,5cm x 79,5cm suurust maali. Sellel on kujutatud must ruut valgel foonil. Kazymir Severinovich Malevich (23 veebruar 1878 15. mai 1935) maalis seda 1915.aasta suvel ja sügisel. Tema kinnitusel ta maalis seda mitu kuud. Maal oli olnud viimasel futuristlikul näitusel ,,0.10", mis oli avatud Sankt-Peterburis alates 19.detsembrist 1915.aastal.39 Malevichi välja pandud maali hulgas, mis olid välja pandud kõige nähtavamal kohal ning nö ,,punasesse nurka", kus tavaliselt rippusid ikoonid, paigutas ta ,,Musta ruudu". Sellegipoolest sai
Sarnaste kolmnurkade pindalad suhtuvad nagu vastavate külgede ruudud = k2 S2 5/6 PLANIMEETRIA KORDAMINE TÄISNURKNE KOLMNURK Pythagorase teoreem. Täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga. a 2 + b 2 = c 2 Eukleidese teoreem: Täisnurkse kolmnurga kaateti ruut võrdub selle kaateti hüpotenuusil oleva projektsiooni ja hüpotenuusi korrutisega. a 2 = f c ja b 2 = g c Teoreem täisnurkse kolmnurga kõrgusest: täisnurkse kolmnurga hüpotenuusile joonestatud kõrgus on võrdne katetite projektsioonide geomeetrilise keskmisega. h = f g vastaskaatet lähiskaatet siinus = koo sin nus = hõpotenuus hüpotenuus
Koostage laused loogilise ruudu ülejäänud nurkade jaoks ning näidake loogilise ruudu omaduste abil, millised on nende lausete tõeväärtused. 1) Ükski kuritegu pole õigustatud (E) Ümberpööramine: Ükski õigustatud tegu pole kuritegu. Muutmine: Kõik kuriteod on mitteõigustatud. Vastandamine: Mõni mitteõigustatud tegu on kuritegu. Transpositsioon: Mõni mitteõigustatud kuritegu pole mittekuritegu. Loogiline ruut: Kõik kuriteod on õigustatud. (A) Ükski kuritegu pole õigustatud. (E) Mõni kuritegu on õigustatud. (I) Mõni kuritegu ei ole õigustatud. (O) Karistusseadustiku § 3 alapunkt 3 defineerib kuritegu järgnevalt: "Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule
docstxt/122892423031285.txt
Näited: (a+b)(c+d)= ac+ad+bc+bd ; (3x-1)(2x+4)=6x +12x-2x-4 Rühmitamisvõte Näited: (am+an)+(bm+bn)=a(m+n)+b(m+n)=(a+b)(m+n) ; 2am+2bm-an-bn=(2am+2bm)-(an+bn)=2m(a+b)-n(a+b)=(a+b)(2m-n). Kahe üksliikme summa ja vahe korrutis Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe korrutis võrdub nende üksliikmete ruutude vahega (a+b)(a-b)= a -b Näide: (a+3)(a-3)=a -3a+3a-9 Kaksliikme ruut kahe üksliikme summa ruut võrdub esimese liikme ruuduga pluss kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut (a+b) =a +2ab+b Näide: (3x+2y) =(3x) +2*3x*2y+(2y) =9x +12xy+4y Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruuduga miinus kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut (a-b) =a -2ab+b Näide: (3x-2y) =(3x) -2*3x*2y+(2y) =9x -12xy+4y
Ristumine on lõikumise erijuht. Ristuvateks lõikudeks nimetatakse lõike mis asetsevad ristuvatel sirgetel. Ristuvate sirgete omadus: · Läbi antud punkti saab antud sirgele joonestada ainult ühe ristsirge. Paralleelsed sirged Paralleelseteks sirgeteks nimetatakse 2 sirget kui nad asetsevad ühel tasandil ja nad ei ristu. Paralleelsete sirgete omadus: · Kui kaks sirget tasandil on risti ühe ja sama sirgega siis need kaks sirget on paralleelsed. Ristkülik ja ruut Ristkülik: · ümbermõõt- P- 2*(a+b) · pindala- S- a*b Ruut: · Ümbermõõt-P-4*a · Pindala-S-a*a
Valemid (a-b)(a+b) = a2 - b2 - Ruutude vahe valem (a+b)2 = a2+ 2ab + b2 - Summa ruudu valem (a-b)2 = a2 2ab + b2 - Vahe ruudu valem a2 + ab + b2 - summa mittetäielik ruut a2 ab + b2 - vahe mittetäielik ruut (a+b)3 = a3 + 3a2b + 3ab2 + b3 - summa kuubi valem (a-b)3 = a3 - 3a2b + 3ab2 - b3 - vahe kuubi valem a3 + b3 = (a+b)(a2 ab + b2) - Kuupide summa valem a3 - b3 = (a-b)(a2 +ab + b2) - kuupide vahe valem
docstxt/1336120892103680.txt
5. Ristkülikul on kaks sümmeetriatelge ja sümmeetriakeskpunkt. Ruut: Mõiste: Ruutu võib defineerida, kui a) ristkülikut, mille lähisküljed on võrdsed b) rombi, mille üks nurk on täisnurk c) rööpkülikut, mille lähisküljedon võrdsed ja üks nurk on täisnurk. Pindala: S=a² Ümbermõõt: Ü=4a Omadused: 1. Ruudul on nii ristküliku kui ka rombi omadused 2. Ruudu küljed on võrdsed 3. Ruudu nurgad on täisnurgad 4. Ruut on korrapärane nelinurk 5. Ruudul on siseringjoon, mille keskpunktiks on diagonaalide lõikepunkt (O) ning raadiusekspool külje pikkust. 6. Ruudul on ümberringjoon, mille keskpunktiks on diagonaalide lõikepunkt (O) ning raadiuseks pool diagonaali. Romb: Mõiste: Rombiks nimetatakse rööpkülikut, mille lähisküljed on võrdsed. Pindala: S=ah või S=d1·d2 Ümbermõõt: Ü=4a Omadused: -Rombil on kõik rööpküliku omadused
Hulknurkade sarnasus Ülesanne Ühe ristküliku küljed on 4 cm ja 6 cm. Teise ristküliku küljed on 12 cm ja 18 cm. Näitame, et need ristkülikud on sarnased. 1) Teeme vastavate külgede suhted a1 b1 18 12 = = a 2 b2 6 4 3=3 On sarnased, sest külgede suhted on sarnased. NB! Kui hulknurkade vastavad küljed on võrdelised, siis on need hulknurgad sarnased. Seda külgede suhet nimetatakse sarnasusteguriks. Tähis k P1= 2(18+12)= 60 (cm) P2= 2(6+4)= 20 (cm) Sarnaste hulknurkade ümbermõõtude suhe on võrdne sarnasusteguriga. P1 =k P2 S1= 18*12= 216 (cm2) S2= 6*4= 24 (cm2) Sarnaste hulknurkade pindalade suhe on võrdne sarnasusteguri ruuduga. S1 = k2 S2 Järgnevat õpikus ei ole. NB! Kui on sarnasustegur antud, siis k>1, siis peab ülesandes panema suurema kujundi andmed murrujoone...
Valemid Ruut Ruut Kolmnurk Kolmnurk kus Täisnurkne kolmnurk Täisnurkne kolmnurk Ringjoon, ring, sektor Ring , C on ümberringjoone pikkus , S on täispindala , Ss on sektori pinda , l on sektori kaare pikkus Ristkülik Ristkülik Romb Romb Näited 1. Rombi ümber asetseb minimaalse suurusega ring. Leia mitu korda on romb ringist väiksem, kui antud on rombi lühem diagonaal ja alus. Vastus: Romb on ringist korda väiksem.
Valisin Rooma kompositsiooniks Colosseumi, Pantheoni, Santa Maria in Aracoeli kirku, Trevi purskkaevu, Ruut-Colosseumi ja Tituse võidukaare. Valides objekte kompositsiooniks lähtusin eelkõige Rooma kuulsamatest vaatamisväärtustest, nagu näiteks Colosseum ja Pantheon. Olin otsustanud, et panen töösse põhiliselt ehitised, niisiis hakkasingi otsima teisi Rooma arhitektuuriimesid. Uurides Roomat tutvustavat raamatut leidsin sealt Santa Maria in Aracoeli kiriku, mis nägi minu arvates väga huvitav välja. Mulle väga meeldis kiriku katus, mis oli väga huvitav oma eripäraste nurkadega ning ka üldiselt oli kirik teistest tösse lisatud objektidest väga erinev. Kirik oli ehitatud punastest tellistest, kandiline ja veidi massiivne ning võrreldes Pantheoni ja Colosseumiga oli kirik lihtne ning justkui rohkem lihtinimestele. Samuti oli kiriku ees pikk trepp, millega on tegelikult seotud hulga legende ning uskumusi. Niisiis lisasingi kiriku oma kompos...
Nelinurgad Nelinurk Omadused Ümbermõõt Mõiste Joonis Pindala Ruut 1. Kõik küljed on võrdsed. P= 4a Ruuduks nimetatakse ristkülikut, mille kõik küljed on 2. Vastasküljed paralleelsed. S= 4² võrdsed. 3. Kõik nurgad 90°. 4. Lähisnurkade summa 180°. 5. Diagonaalid poolitavad teineteist ja on risti. 6. Sisenurkade summa 360°. ...
Lepikult, 2010 Matemaatiline avaldis Matemaatiliseks ehk analüütiliseks avaldiseks nimetatakse eeskirja, mis määrab teatava skalaarse suuruse (ehk avaldise väärtuse) leidmiseks konstantide ja muutujatega sooritatavad tehted ning nende sooritamise järjekorra. Näited 1) 2 52 on matemaatiline avaldis, mille väärtus on 27. 2) r2 on matemaatiline avaldis, mille väärtuse leidmiseks tuleb esmalt leida muutuja r väärtuse ruut ja seejärel korrutada tulemust arvuga = 3,14... 3) log( 5 x 2 sin x) - selle matemaatilise avaldise väärtuse leidmiseks tuleb 1) leida siinus nurgast, mille suurus radiaanides on x; 2) leida muutuja x väärtuse ruut ja korrutada see viiega jne. 4) 32 - lihtsaimaks matemaatiliseks avaldiseks on konstant (arv). algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp
vähima tüvenumbritega arvuga lähteandmetes. N: 234*23.45 = 5478,3 5480 2300 / 0,13 = 17692,30769 18000 12.Kaksliikmete korrutamine Kaksliikme korrutamisel kaksliikmega korrutame ühe kaksliikme kummagi liikme teise kaksliikme kummagi liikmega ja saadud korrutised liidame. N: (a + b) * (c + d) = ac + ad + bc + bd 13.Kahe üksliikme summa ja vahe korrutis Kahe arvu summa ja samade arvude vahe korrutis võrdub nende arvude ruutude vahega. (a + b)(a b) = a 2 - b 2 14.Summa ruut Kahe arvu summa ruut on võrdne esimese arvu ruuduga, millele on liidetud nende arvude kahekordne esimese ja teise arvu korrutis ning millele on liidetud teise arvu ruut. (a + b) 2 = a 2 +2ab + b 2 15.Vahe ruut Kahe arvu vahe ruut on võrdne esimese arvu ruuduga, millest on lahutatud kahekordne esimese ja teise arvu korrutis ning millele on liidetud teise arvu ruut. (a b) 2 =a 2 -2ab + b 2 16.Kuupide summa Kahe arvu kuupide summa on võrdne nende arvude summa ja samade arvude vahe
2 2 (a+b)(a-b) = a -b 2 Ax +bx = x(ax+b) (a+b)2 = (a+b) . (a+b) = a2+2ab+b2 Ax2+bx+c = a(x-x1)(x-x2) (a-b)2 = (a-b) . (a-b) = a2-2ab+b2 A3+b3 = (a+b)(a2-ab+b2) (a+b)3= a3+3a2b+3ab2+b2 A3-b3 = (a-b)(a2+ab+b2) (a-b)3 = a3-3a2b+3ab2-b3 Kui D<0 siis lahendid puuduvad Kui D=b siis on 2 ühesugust lahendit Kui D>0, siis on 2 erinevat lahendit. RUUT P=4a S=a2 P=2(a+b) Ristkülik S=ab Rööpkülik S=ah = D1+D2 P= 2(a+b) Romb S=ah=D1D2 P=4a Trapets S=a+b . h P=a+b+c+d RING C= d=2 r S= r2 D=2r Võrdkülgne kolmnurk P= 3a S= ab
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Geomeetria Täisnurkne kolmnurk c = a 2 +b 2 a 2 = fc b 2 = gc h 2 = fg ab = hc c = 2R Kolmnurk P = a +b +c ah ab sin a 2 sin sin S= = = 2 2 2 sin a b c = = = 2R sin sin sin a 2 = b 2 + c 2 - 2bc cos Ruut d2 S = a2 = 2 Ristkülik S = ab Rööpkülik S = ah = ab sin Romb d1 d 2 S = ah = = a 2 sin 2 Trapets a +b S= h = kh 2 a +b k= 2 Ring d 2 S = r 2 = 4
Kujundi nim. Definitsioon Joonis Ümbermõõt P Pindala S Kolmnurk Hulknurk,millel on P=a+b+c S=ah 3 nurka 2 Täisnurkne Kolmnurk, mille P=a+b+c S=ab kolmnurk üks nurk on 2 täisnurk Võrdhaarne Kolmnurk, mille P=a+2b S=ah kolmnurk kõik küljed on 2 võrdsed Romb Rööpkülik, mille P=4a S=ah kõik küljed on S=d1*d2 võrdsed 2 Rööpkülik Nelinurk, mille P=2*(a+b) S=ah=b*h vastasküljed on paralleelsed Trapets Nelinurk, mille üks P=a+b+c+d S=ab*H paar...
Täisnurkne kolmnurk: kolmnurk: a2+b2=c2 koosinusteoreem: a2=b2+c2-2bc x cosa sina=vastaskaatet/hüpotenuus S=ah/2 cosa=lähiskaatet/hüpotenuus S=absin/2 tana=vastaskaatet/lähiskaatet S=ruutjuur p(p-a)(p-b)(p-c) Ümberringjooneraadius R=c/2 P=a+b+c/2 S=ab/2 S=pr-> siseringjoone raadius 1/3 v.k.k. S=abc/4R->ümberringjoone raadius 2/3 Rööpkülik: Romb: P=2(a+b) P=4a S=ah1=bh2 S=ah S=absina S=d1xd2/2 ; S=a2sina d12+d22=2(a2+b2) d12+d22=2(a2+a2) ; d12+d22=4a2 Ristkülik: trapets: P=2(a+b) k=a+b/2 S=ab S=a+b/2xh S=kh Ruut: S = a² P=4xa Ristkülik: S=axb P = 2(a + b) Kolmnurk: S=ax...
w= dispersiooni pöördväärtus ehk valemina väljendades S2 . Nurga mõõtmistulemuse kaal määrab tema suhtelise väätuse võrreldes teiste tulemustega. Juhul kui on tegu täpse mõõtmisega, siis on selle dispersioon väike ja sellest tulenevalt kaal suur. Järgnevalt leiame igale nurgale ka dispersiooni, mis on sellele nurgale vastava standardhälbe ruut. Igale nurgale arvutatud vastavad suurused on toodud järgnevalt tabelis 1. Tabel 1. Nurgamõõtmiste kaalud ja dispersioonid. Nagu eespool öeldud, siis väikse dispersiooniga mõõtmistulemusel on teistega võrreldes suurem kaal. Tabelis 1 on neljas nurgamõõtmine teistest tunduvalt suurema kaaluga, ehk siis täpsem. 1 Järgnevalt koostame kaalumaatriksi (Tabel 2), mille peadiagonaalil paikevad eespool leitud kaalude väärtused
Pythagorase teoreemi väljendavas võrduses võib vaadelda suurusi a², b², c² kui selliste ruutude pindalasid, mille kylgedeks on a, b ja c. Seoses sellega võib pythagorase teoreemi sõnastada ka järgmiselt: täisnurkse kolmnurga kaatetitele joonestatud ruutude pindala summa on võrdne hüpotenuusile joonestatud ruudu pindalaga. 1.2 Kasutamine 1.2.1 Täisnurkne kolmnurk c²=a²+b² c= a2+b2 a²=c²-b² a= c ²-b ² b²=c²-a² b= c ²-a ² 1.2.2 Ruut d²=a²+a²=2a² d= 2 a2 a²+a²=d² 2a²=d² | :2 2 a²= d 2 a= d 2 2 1.2.3 Ristkülik d²=a²+b² d= a2+b2 b²=d²-a² b= d ²-a² a²=d²-b² a= d ²-b ² 1.2.4 Võrdhaarne kolmnurk 2 b²=h²+ ( a ) 2 2 b= h2+( a ) 2 2 h²=b²- ( a ) 2 2 h= b2-( a ) 2 a 2 ( ) = b ²-h ² 2 a= 2 b ²-h² 1
Ekspositsiooni ja riskide hindamisest Juhan Ruut 8. märts 2005 Registreerimistoimik II osa Kemikaaliohutuse aruanne / ohutuse hindamine Arvestab aine elutsükli kõiki etappe iga määratletud kasutusvaldkonna kaupa: · 1. Hinnang ohtlikkuse osas inimese tervisele · 2. Füüsikalis-keemiliste omaduste ohtlikkuse hinnang inimese tervisele · 3. Hinnang keskkonnaohtlikkuse osas · 4. PBT ja vPvB hindamine · - - - - kui ohtlik või PBT või vPvB - - - - · 5
aprillil 1942 Brooklynis USA-s. Tema 70da sünnipäeva puhul korraldati Eestis kontsertturnee. Ühe nädala jooksul anti kontserte nii Pärnus, Tallinnas kui ka Tartus. Kontserdil ,,Happy Birthday Barbra Streisand" esitasid kuulsa Ammerika laulja ja näitleja lugusid läbi aegade ühed tuntumad Eesti artistid: Gerli Padar, Uku Suviste, Ott Lepland, Nele-Liis Vaiksoo, Kelli Uustani ning Hele Kõrve. Neid saatis Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, mille dirigentideks olid Jüri Ruut Kangur ja Kapsar Mänd. Kontserti otsustasin külastasin oma klassivennaga seetõttu, kuna saabus 1. mai ja sellega seoses ka kontserdiarvustuse tähtaeg. Kontsert ise algas kell 19:00 ja minu kohale jõudes oli üllatus suur, kuna saalis oli rahvast kogunenud üle ootuste rohkem. Raske oli leida tühjasid istekohti. Kontserdikuulajatest olime ilmselt ühed noorimad, sest valdav osa kontserti kuulama tulnud inimestest olid pensionieas inimesed. Ilmselt tulid nemadki
Hulkliikmete jagamine üksliikmetega 1) Teguri toomine sulgudest välja Hulkliikme teisendamist korruiseks nimetatakse hulkliikmete tegurdamiseks. 6 6 Tuues miinusmärgi ette muudame sulgudes märgid vastupidiseks. Kaksliikmete korrutamine (a+b)(c+d)=ac+ad+bc+bd Võimalisel ka koondatakse (6a-3)(2a+3)-(3a-4)(2a+1)= Rühmitamisvõte Ruutude vahe valem (a+b)(a-b)= Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe korrutis võrdub nende üksliikmete ruutude vahega. (a+b)(a-b)= Kaksliikme ruut (a+b Kahe üksikliikme summa ruut võrdub esimese liikme ruuduga pluss kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut.(Summa ruut) (a-b Kahe üksikliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruuduga miinus kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut.(Vahe ruut) 1) - arvude a ja b ruutude vahe. 2) - arvude a ja b summa ruut 3) -arvude a ja b vahe ruut Tegurdamine 1) Sulgude ette toomine 2) Valemite kasutamine (teistpidi)
(võimalisel koondame) a(b+c)=ab+ac 7)Hulkliikme jagamine üksliikmega: Hulkliike jagamisel üksliikmega tuleb hulkliikme iga liige jagada selle üksliikmega. 8)Hulkliikme korrutamine hulkliikmega: Hulkliikme korrutamisel hulkliikmega tuleb ühe hulkliikme iga liige läbi korrutada teise hulkliikme iga liikmega. (a+b)(c+d)=ac+ad+bc+bd 9)Ruutude vahe: Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe korrutis on võrdne nende üksliikmete ruutude vahega: 10)Summa ruut: Kahe üksliikme summa ruut võrdub esimese liikme ruut + kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. 11)Vahe ruut: Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruut kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. 12)Kuupide summa: Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende üksliikmete kuupide summaga. 13)Kuupide vahe: Kahe üksliikme vahe ja samade üksliikmete summa mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende
(võimalisel koondame) a(b+c)=ab+ac 7)Hulkliikme jagamine üksliikmega: Hulkliike jagamisel üksliikmega tuleb hulkliikme iga liige jagada selle üksliikmega. 8)Hulkliikme korrutamine hulkliikmega: Hulkliikme korrutamisel hulkliikmega tuleb ühe hulkliikme iga liige läbi korrutada teise hulkliikme iga liikmega. (a+b)(c+d)=ac+ad+bc+bd 9)Ruutude vahe: Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe korrutis on võrdne nende üksliikmete ruutude vahega: 10)Summa ruut: Kahe üksliikme summa ruut võrdub esimese liikme ruut + kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. 11)Vahe ruut: Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruut kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. 12)Kuupide summa: Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende üksliikmete kuupide summaga. 13)Kuupide vahe: Kahe üksliikme vahe ja samade üksliikmete summa mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende
( a + b + c ) : d = a+b+c = a:d + b:d + c:d d 8) Hulkliikme korrutamine hulkliikmega. * Hulkliikme korrutamisel hulkliikmega tuleb ühe hulkliikme iga liige läbi korrutada teise hulkliikme iga liikmega, võimalusel koondatakse. ( a + b ) ( c + d ) = ac + ad + bc + bd 9) Ruutude vahe * Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe korrutis on võrdne nende üksliikmete ruutude vahega. ( a + b ) ( a b ) = a2 b2 10) Summa ruut. * Kahe üksliikme summa ruut võrdub esimese liikme ruut + kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut. ( a + b ) 2 = a2 + 2ab + b2 11) Vahe ruut. * Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruut miinus kahekordne esimese ja teise liikma korrutis + teise liikme ruut. ( a b ) 2 = a2 2ab + b2 12) Kuupide summa. * Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis on võrdne nende üksliikmete kuupide summaga. ( x + y ) ( x2 xy + y2) = x3 + y3 13) Kuupide vahe.
,,Must ruut" Kazimir Malevits 1915 ,,Must ruut" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level tutvustus ,, Must ruut" kujutab endast 79,5cm x 79,5cm suurust maali. Sellel on kujutatud must ruut valgel foonil pani aluse absoluutselt puhtale geomeetrilisele abstraktsioonile ikoon, mida seltsimehed futuristid kummardavad ,,Madonna" asemel. Malevich ise võrdles oma kunstilistel loengutel ,,Musta ruutu" Jeesus Kristuse kujutamisega. Malevichi enda sõnul oli ,,Must ruut" tema loomingu kese. Malevich rääkis: ,,Ma ei suutnud pikka aega süüa ega magada ja ei suutnud uskuda, et suutsin luua midagi sellist". Eksisteerib väide, et ,,Ruudu" loomisele aitas kaasa Malevichi ainsa poja
Jaotus joonisel Võrdlus normaaljaotusega Parameetrite võrdlus Mood- kõige sagedasem väärtus v väärtusklass Mediaan- punkt tunnuse skaalal, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju. Mediaan jaotab skaala vaadeldava tunnuse seisukohalt kaheks võrdsagedaseks osaks Kvantiilid Aritmeetiline keskmine e keskväärtus Standardhälve kui kaugel on keskmine inimene keskmisest Dispersioon standardhälbe ruut Võrdlusülesanded Tunnuse jaotuse võrdlus: risttabelid ja seosekordajad Tunnuste keskmine väärtuste võrdlus kirjeldaval tasemel: keskmine ja selle usalduspiirid Ühe tunnuse keskmine väärtuse võrdlus kahes gruppis: t-test Kahe tunnuse keskmine väärtuste võrdlus: t-test Ühe tunnuse keskmiste väärtuste võrdlus kahes v rohkemas grupis: mitteparameetrilised testid, dispersioonanalüüs LOENG 2 12.09.18 Tunnuse jaotus
Vastusekasti kirjutage vastus küsimusele, hii-ruut-emp teoreetiline ja hii-ruut-t väärtus= rea summ $E7*C$11/$E$11 Kas liiklusõnnetustesse sattumine sõltub juhi vanusest? Vastus: Kui hii ruut empiiriline on suuremvõrdne kui teoreetiline, siis tuleb võtta hüpotees H1 (H7-C7)^2/H7 Suhtumine messi sõltub külastaja soost 4. Vastus: Liiklusõnnetusse sattumine ei sõltu juhi vanusest, sest hii-ruut-teoreetiline(12,05) on suuremvõrdne kui hii-ruut-em 14,337 12,05 .1 s: 3) Kopeerida fail hypoteesid.xls. Hoidke fail alles! dada järgmine ülesanne:
Uued mõisted · Hulkliikmeks nimetatakse üksliikmete summat · Kahe liikme summa ja samade liikmete vahe korrutis võrdub nende liikmete ruutude vahega · Kahe liikme summa ruut võrdub esimese liikme ruut pluss kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut · Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimese liikme ruuduga miinus kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teise liikme ruut · Kahe hulkliikme korrutamisel tuleb ühe hulkliikme iga liige korrutada teise hulkliikme iga liikmega, tulemused koondada · Kahe üksliikme summa ja nende üksliikmete vahe mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide summaga · Kahe üksliikme vahe ja nende üksliikmete summa mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide vahega · Kahe üksliikme summa kuup võrdub esimene liige kuubis pluss kolmekordne esimese
Malevits õppis joonistama pärast seda, kui ema oli talle 15-aasta vanuselt värvid kinkinud. 17-aastaselt hakkas Malevits töötama joonestajana raudtees. Samal ajal harjutas ta ka maalimist. 1905. ja 1906. aastal elas ta Moskvas, kus üritas kahel korral maalikunstikooli sisse astuda, kuid teda ei võetud vastu. 1913. aastal etendus Peterburis ooper "Võit päikese üle", millele Malevits valmistas dekoratsioonikavandid. Malevitsi enda sõnul tuli tal just seal pähe maali "Must ruut valgel taustal" idee, sest üks lava kardinatest nägi sedamoodi välja. Proovinud oma loomingus mitmeid erinevaid viise, jõudis ta 1915. aastaks maalideni, millel on kujutatud ainult ruute ja ristkülikuid. Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal" ning tema 39 teost, mida ta nimetas `'Maalikunsti supermatismiks''. Esimene supermatismi näitus oli 1916. aastal Peterburis. 1927
* Ligikaudsete arvude korrutamisel ja jagamisel silitatakse tulemus nii mitu tvenumbrit, kui neid on vhima tvenumbrite arvuga lhteandmes. 12. Kaksliikmete korrutamine . Too nide. * Kui korrutame kaksliikmed, siis kaksliikmed peavad olama sulgudes . nt: ( a + b) (c +d) = ac+ad+bc+bd 13. Kahe ksliikme summa ja vahe korrutis. * ksliikmete korrutamisel korrutame arvud omavahel ja hesugused thed omavahel. Thtede korrutamisel astendajad liidetakse , kui thed on hesugused. 14. Summa ruut. Too nide. * Summa ruut on vrdne esimese liikme ruut liita kahekordne esimese ja teise liikme korrutis liita teise liikme ruut. nt: (a+b)2 = (a+b)(a+b) = a2 + ab + ab + b2 = a2+2ab+b2 15. Vahe ruut. Too nide. * Vahe ruut on vrdne esimese liikme ruut lahutada kahekordne esimese ja teise liikme korrutis liita teise liikme ruut. nt: (a-b)2 = (a-b)(a-b) = a2-ab-ab+b2 = ab2-2ab+b2 16. Kuupide summa . Too nide. * Kuupide summa on vrdne ksliikmete summa ja nende ksliikmete vahe
Arvu ruut Arvu ruut Näide 1. Arvu 5 ruut on 25, sest 52 = 5 · 5 = 25. Ruutjuur Antud mittenegatiivse arvu a ruutjuureks nimetatakse sellist mitte- negatiivset arvu b, mille ruut võrdub arvuga a. a =b b2 = a ! Negatiivsest arvust ei saa ruutjuurt võtta. Juure korrutis ab= a b Mittenegatiivsete arvude korrutise ruutjuur võrdub tegurite aritmeetilise ruutjuure korrutisega Jagatise ruutjuur a a = b b Positiivsete arvude jagatiste aritmeetiline ruutjuur võrdub nende arvude aritmeetiliste ruutjuurte jagatisega. Ruut võrrand Võrrandit ax²+bx+c=0, milles a, b ja c on antud arvud (a0) ja x on tundmatu, nimetatakse ruutvõrrandiks.
ANDMEANALÜÜSI KONSPEKT Sisukord Andmefailid SPSS'is................................................................................................ 2 Normaaljaotuse kontroll.......................................................................................... 2 ANOVA vs T-test...................................................................................................... 2 ANVOA või regressioonanalüüs............................................................................... 3 Efekti suurus........................................................................................................... 3 Andmeanalüüs SPSS'is........................................................................................... 4 Kirjeldav statistika............................................................................................... 4 Kuidas testida normaaljaotust?.................................
7 valemit ja reeglit 1. Ruutude vahe valem (kahe üksliikme summa ja vahe ruut) (a+b)(a-b)= a²- b² Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe korrutis võrdub nende üksliikmete ruutude vahega 2. Summa ruudu valem (kahe üksliikme summa ruut) (a+b)²= a²+2ab+b² Kahe üksliikme summa ruut võrdub esimene liige ruudus pluss kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teine liige ruudus. 3. Vahe ruudu valem (kahe üksliikme vahe ruut) (a-b)²= a²-2ab+b² Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimene liige ruudus miinus kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teine liige ruudus. 4. Summa kuubi valem (kahe üksliikme summa kuup) (a+b)³= a³+3a²b+3ab²+b³ Kahe üksliikme summa kuup võrdub esimene liige kuubis pluss kolmekordne esimese
Saksamaa Bundesrepublik Deutschland Rahvaarv ja pindala Saksamaa rahvaarv on 81,147,265 inimest Saksamaa pindala on 357,022 ruut kilomeetrit Maismaa pindala on 348,672 ruut kilomeetrit Veekogude pindala on 8,350 ruut kilomeetrit Rahavstiku tihedus on 227,3 inimest/ruut kilomeetril Fossiilsete kütuste import ja eksport Toornafta eksport 14,260 (bbl/day) Toornafta import 1.876 (million bbl/day) Naftasaaduste eksport 376,600 (bbl/day) Naftasaaduste import 758,100 (bbl/day) Maagaasi eksport 18.17( billion cu m) Maagaasi import 87.96 (billion cu m) Elekter Elektrit toodetakse 526.6 (million kWh) Elektrit tarbitakse 582.5 (million kWh)
elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus C=q/ fii1-fii2 Kondeka mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondeka ühelt juhilt teisele, et muuta potensiaalide vahet ühe ühiku võrra. Laetud juhi energia võrdub laadimisel kulutatud tööga dA=fii*d*q Kondensaatori energia w=Curuut/2 3. Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste summana. Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdL sina*1/r ruut a(alfa) on nurk vooluelemendi vektori IDL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. 4. Kinnises, ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nimetatakse induktsioonivooluks. Selle põhjustaja on magnetvoo muutumine ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenzi: induktsioonivoolul on alati selline suund, et
leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad Sinine taevas Sügis Baieris KAZIMIR MALEVITCH 1878 - 1935 Geomeetrilise abstraktsionismi teine suurkuju Piet Mondriani kõrval oli Kazimir Malevits (1878-1935). Läbinud oma loomingus mitmeid väga erinevaid etappe, jõudis ta 1915. aastaks maalideni, millel on kujutatud ainult ruute ja ristkülikuid. Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal". Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili seepärast "suprematismiks"(ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga. Kazimir Malevits nimetas oma suprematismi "uueks maaliliseks realismiks". Tema geomeetrilised kompositsioonid
seelikuid, kotte vm. Fileeheegeldusena tööd Äärepitsid kadrilaat.weebly.com Äärepitsid Sakiliste servadega Heegeldatakse enamasti põiki Õmmeldakse eseme äärde Kaunistatakse laudlinu, käterätikuid, seelikuid, kleite vm. Fileeheegeldus Heegeldatakse ahelsilmuseid ja ühekordseid või kahekordseid sambaid Muster kujutatakse mustvalgete ruutudena Mustri järgi heegeldamine Tühi ruut Täidetud ruut Tühi ja täidetud ruut kõrvuti Heegeltöö viimistlemine Peida lõngaotsad töö sisse Pese heegeldatud töö puhtaks Valmista tärklisest ja veest tärgeldamissegu- 1l keevat vett 1-2 sl külma veega segatud tärklist Kasta heegeldus tärklisesegusse Aseta töö linaga kaetud alusele ja venita õigesse vormi Kinnita servadest nööpnõeltega Kasutatud allikad Anu Pink, Heegeldamine IV-IX klass
Ruutjuur number on number, et kui ruuduline (korrutatakse ise), on võrdne antud number. Näiteks ruutjuur 16, tähistatakse 161 / 2 või on 4, sest 42 = 4 × 4 = 16. Ruutjuur 121, tähistatakse, on 11, sest 112 = 121. = 5 / 3, sest (5 / 3) 2 = 25 / 9. = 9, sest 92 = 81. Võtta ruutjuure osa võtta ruutjuur lugeja ja ruutjuure nimetaja. Ruutjuur arv on alati positiivne. Kõik täiuslik ruut on ruut juured, mis on täisarve. Kõik fraktsioonid, mis on täiuslik ruut, kui lugeja ja nimetaja on kandilised juured, mis on ratsionaalne numbrid. Näiteks, = 9 / 7. Kõik muud positiivne arv on ruute, mis ei ole lepingu lõppemise, mitte korrates kümnendkohtade või irratsionaalne numbrid. Näiteks = 1.41421356 ... ja = 2.19503572 .... Square Roots negatiivse Numbrid Kuna positiivne arv korrutatakse ise (positiivne arv) on alati positiivne ja negatiivne arv korrutada ise (negatiivne arv) on alati positiivne, number ruuduline on alati positiivne.
Alumine kvartiil punkt, millest väiksemaid väärtusi on kogumis ¼ osa. Ülemine punkt, millest suuremaid väärtusi on kogumis ¼ osa. Detsiil punkt, mis eraldab 1/10 osa väärtustest. Normaaljaotuse sagedamini kasutatavad kvantiilid: mediaan = 0 alumine kvartiil = -0,675; ülemine kvartiil = 0,675 Arvtunnused Mood, Mediaan Kvantiilid Aritmeetiline keskmine ehk keskväärtus Hajuvuse näitajad Standardhälve kui kaugel on keskmine inimene keskmisest. Dispersioon standardhälbe ruut. Variatsioonikordaja tunnuse standardhälbe ja keskmise väärtuse suhe. 5) Jooniste kasutamine tunnuste iseloomustamiseks, eri jooniste tüübid, histogramm. Sagedamini kasutatavad jooniste tüübid tunnuse jaotuse esitamiseks: ·Tulpdiagramm - kategooriaid pole väga palju, Ordinaal - haridus, laste arv Histogramm on tulpdiagramm, mille puhul väärtusklassile vastava tulba pindala on võrdeline väärtusklassi sagedusega ·Joondiagramm ·Ringdiagramm
Moskvas ja Peterburis olles tegeles ta väga intensiivselt kunstiga 1913. aastal kujundas ta Peterburis ooperile `'Võit päikese üle'' kulissid ja kostüümid 1915. aastal pani Malevits aluse supermatismile. Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Esimene supermatismi näitus oli 1916. aastal Peterburis. Kuulsamad supermatismi teosed: `'Must ruut'', `'Must ring'' ja ta nimetas 39 oma teost `'Maalikunsti supermatism'' Must ruut. Neid oli kokku neli tükki Must ring Must rist Punane ruut Supermatism kaheksa ristkülikuga Plakat filmile "Doktor Mabuzo" Kubism Kazimir tegeles ka palju kubistlike maalidega Niitja Puuraidur 1927. aastal käis ta komandeeringus Berliinis ja Varssavis, kus korraldati tema piltidele näituseid, millega ta kogus palju kuulsust. Tagasi tulles ei võtnud ta oma maale kaasa, kartes et need võetakse talt ära ja hävitatakse.
TUNNUSMÄRGID Aeglane sõiduk Tunnusmärk on 350365 mm küljepikkusega punane fluorestseeriv võrdkülgne kolmnurk. Kolmnurka ümbritseb 4548 mm laiune punane helkiv ääris. Algaja juht Tunnusmärk on 150200 mm küljepikkusega valge ruut, milles on allasuunatud varrega rohelise vahtralehe kujutis. Ruudul on kitsas roheline ääris. Autorong Tunnusmärk on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm sõiduki pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150300 mm. Puudega inimene Tunnusmärk on 100 mm küljepikkusega sinine ruut, milles on ratastooliga inimese valge kujutis. Kiiruse piirang
S = a x h (pindala = alus x kõrgus) P = 2(a + b) Romb: S = a x h (pindala = alus x kõrgus) P = 2(a + b) Ring: C = 2r ( ringi pikkus = 2 x 3,14 x raadius) S = r² ( pindala = 3, 14 x raadius ruudus) Kera: S = 4 r² V = 4 : 3 r³ Silinder: Sp = r² Sk = rm St = 2Sp + Sk V = 1/3 r²h Koonus: Sp = r² Sk = rm St = Sp + Sk V = 1/3 r²h Kuup: S = 6 x a² V = a³ Risttahukas: S = 2(ab + ac + bc) V = abc Pythagorase teoreem: a² + b² = c² c=c² (täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusi (c) ruut võrdub kaatetite (a ja b) ruutude summaga.) Eukleidese teoreem: a² = f x c (kaateti a ruut võrdub tema projektsiooni (f) ja hüpotenuusi korrutisega) b² = g x c (kaateti b ruut võrdub tema projektsiooni (g) ja hüpotenuusi korrutisega) Teoreem kõrgusest: h² = h x g (kõrgus võrdub kaatetite projektsioonide korrutistega)
P = 2(a + b) Romb: S = a x h (pindala = alus x kõrgus) P = 2(a + b) Ring: C = 2πr ( ringi pikkus = 2 x 3,14 x raadius) S = πr² ( pindala = 3, 14 x raadius ruudus) Kera: S = 4 π r² V = 4 : 3 π r³ Silinder: Sp = π r² Sk = π rm St = 2Sp + Sk V = 1/3 π r²h Koonus: Sp = π r² Sk = π rm St = Sp + Sk V = 1/3 π r²h Kuup: S = 6 x a² V = a³ Risttahukas: S = 2(ab + ac + bc) V = abc Pythagorase teoreem: a² + b² = c² c=√c² (täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusi (c) ruut võrdub kaatetite (a ja b) ruutude summaga.) Eukleidese teoreem: a² = f x c (kaateti a ruut võrdub tema projektsiooni (f) ja hüpotenuusi korrutisega) b² = g x c (kaateti b ruut võrdub tema projektsiooni (g) ja hüpotenuusi korrutisega) Teoreem kõrgusest: h² = h x g (kõrgus võrdub kaatetite projektsioonide korrutistega)
=a(m+n)+b(m+n)=(a+b)(m+n) NB kontrollida, kas saadud kaksliikmete läbi korrutamisel saab esialgse avaldise 13.Kahe üksliikme summa ja vahe korrutis - võrdub nende üksliikmete ruutude vahega selgitus: ainult ruudud tulevad sellepärast, et neljast korrutisest teine ja kolmas koonduvad NB see on ka nn. ruutude vahe valem NB kasutada saab siis, kui sulud erinevad ainult märgi poolest 14.Kaksliikme ruut (summa) - esimese liikme ruut + kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teisi liikme ruut kui valemi kasutamine on raske, siis kasuta ruudu tähendust ja korruta kui kaksliikmeid 15.Kaksliikme ruut (vahe) - esimese liikme ruut - kahekordne esimese ja teise liikme korrutis + teise liikme ruut kui valemi kasutamine on raske, siis kasuta
Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusile tõmmatud kõrguse ruut võrdub kaatetite projektsioonide korrutisega..h*=fg EUKLEIDES:täisnurkse kolmnurga kaateti ruut võrdub selle kaateti projektsiooni ja hüpotenuusi korrutisega.... a*=fc,b*=gc.PYTHAGOROS:täisnurksekolmn. kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga..a*+b*=c* Täisnurkses võrdhaarses kolmnurgas on hüpotenuus 2 korda pikem kaatetist..c=2a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
