Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Roomlaste elu-olu ja elamistingimused


  • Elamutüübid linnas: domus , insula , villa
    Domus. Maja alguses ovaalne , hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus , mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium . See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid . Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all (palju orjasid).
    Insulae. Domus on rikastele ja tavapopulatsioonile ehitatakse 3,4,5 korrulisi elamuid, millel on vahel ka rõdud. Esimese korruse korterid on ysna suured ja üür kõrge, ülespoole liikudes ruumis muutuvad väiksemaks ja ebamugavamaks. Kaks põhiprobleemi oli 1)ebamugavus- vesi ja leivaahi asus õuel) ja 2)vilets ehituskvaliteet- varingud ja tulekahjud .
    Villa maal
    Luksuslik mõisamaja, mida ehitavad kõige rikkamad inimesed oma lõbuks oma maavaldustele(põllumajanduslik funktsioon ei kao). Jäljendati tihtipeale idamaiste kuningate paleesid koos nende parkidega. Ala võib kata mitutuhat ruutmeetrit. Peale selle võimaldab ruum võimsa aia korrashoidu, mis on maaomanikule ehtelaeka eest. Vesi on kõikjal- basseinid, purskkaevud . Põõsad on pügatud erinevateks sümboolseteks kujudeks, väiksed paviljonid ja kividest moodustatud geomeetrilised ruumid. Bonsaikunst. Aristokraatidel on tihti suvitamiseks mitu villat, eelistatavalt paikades, mis parasjagu moes.

  • Roomlaste päev
    Klassikalisel ajajärgul jagunes linnakodanike päev peaaegu võrdsetes osades aktiivse tegevuse(negotium) ja puhkamise ehk vaba aja(otium) vahel. Ent sellist jaotust ei saa päris tõsiselt võtta selle ajani, mil linnakodanik enam ise ei tööta ja kõik oma kohustused orja kaela lükkab. Orjad teevad seetõttu kaelamurdvat tööd kuni 12 h päevas. Cicero-aegses linnas elava roomlase tavaline argipäev, mil ta ei pea töötama(isegi juhul, kui ta ei ole rikas):
    Päev algab päikesetõusuga. Lühikesed puhastustoimungud ja tuunika, mida ööseks seljast ei võeta, peale pannakse toga ja süüakse kiirelt hommikueine. Seejärel, kui ta on vaene, läheb ta oma patrooni juurde, et saada kätte oma mõned mündid vastutasuks väikeste teenete eest, mis võimaldavadki tal elus püsida. Kui tegu on rikkaga, läheb ta patronuse kabinetti ja asub atriumis kliente vastu v6tma. See päeva esimene ritual kestab u 2 h- selle nimi on SALUTATIO.
    Seejärel alates kolmandast tunnist algavad külaskäigus väljaspoole kodu.
    Klientide poolt saadetuna läheb patron foorumile. Seal koguneb kokku suur rahvahulk, rikkad esitlevad oma tööde tulemusi, patriitside kliendid abistavad oma isandaid tribunaalis, kaupmehed otsivad häid äritehinguid. Vaesemad klinedid sulanduvad rahvameeste ja orjade hulka, vahitakse niisama kaubatänavatel. Enamus tähtsusetuid inimesi lõpetavad oma hommiku yhes baaridest.
    Seitsmendal, keskpäevatunnil, kõlavad trompetid. Äri lõpetatakse, poliitiline elu peatub. Algab puhkeaeg . Süüakse yks kerge eine prandium ja seejärel on siesta aeg.

  • Roomlaste õhtu; termid
    Pärast siestat täituvad tänavad uuesti rahvaga. Käes on jalutamise ja jutustamise aeg. Teatavatel tänavatel pakuvad mõned idamaist päritolu neiud ja noormehed oma võlusid. Samuti alates 2.saj ekr saab harjumuseks pärastlõunal kümblusasutusi külastada, aega hiljem, alates Agrippast, muutuvad populaarseteks termed. Terme ja kümblusasutusi tuleb eristada, kuna termed tulevad kasutusse alles keisririigi ajajärgul. Vannid on varasemad, kui ilmuvad alles 3 saj ekr.
    Termid.Kümblusasutusi ei tohiks segi ajada termidega, kuna termid on pigem suured vaba aja veetmise kompleksid. Sissepääs on tasuta ning kodanik veedab siin keskmiselt kaks tundi päevas. Dekoratsioonid on hiilgavad, põrdandal marmor ja mosaiigid , värvilistest klaasidest vitraazid, kullaga kaetud võlvid. Ehitise keskpaiga võtavad enda alla traditsiooniliste kümblusasutuste erinevad osad- riietusruumid, soojad ja külmad ruumis, aurusaunad, leiliruumis. Samuti asus seal raamatukogu, aiad, võimlemistoad.



  • Roomlaste toitumisharjumused
    Roomlased söövad 3 päevaplaani paika panevat einet, kuid neist tõeliselt tähtis on vaid üks. Koos päikesetõusuga haaravad nad jentaculum´i (natuke veini sisse kastetud leiba, müned oliivid , mõned kuivatatud puuviljad , vahel ka veidi juustu). Keskpäeva paiku süüakse prandium´i, mis on toekam kui hommikusöök- süüakse kala, köögivilju, puuvilju . Pärast siestat ja küblusasutuste külastamist on käes aina tõelise eine, cena aeg. Süüakse meie aja järgi kell 3 või 4 ajal, see tähendab enne päikeseloojangut. Pärast teist puunia sõda kulinaarsed otsingud arenevad, kuulsad kokad koostavad kokaraamatuid. Rikastel on oma kokk , enda pagar ja kondiitermeister, inspiratsiooni ammutati ida ja kreeka köögist. Cenat süüakse söögitoas, koosneb mitmest käigust- eelroog , põhiroog ja magustoit . Roogi serveeritaklse väikeste tükkidena ja süüakse sõrmedega. Cena võib olla väga rikkalik ja venida öösse teatava orgia näol, kus juuakse palju. Majaisand pakub külalistele ka meelelahutust.
    Roomlased keetsid liha alati enne küpsetamist, eelistati maguse ja soolase segu ja vürtside ülemäärane kasutamine. Kuni 3 saj ekr ei joodud midagi peale vee, hiljem oli hinnatuin vein, mida lahendati sooja mereveega ja mis ysna tihti on ysna vilets ja alkoholirikas.

    Rooma avalikud hooned



  • Tsirkused , amfiteatrid, teatrid
    Tsirkused- kõige vanemad vaatemängud, mille edu kunagi ei raugenud.pakuti gümnastilisi mänge, ent kõige populaarsemad olid kaarikute võidusõiduajamised, kus ei peljanud osaleda ka keisrid ise. rakendid koosnesid 2st ja 4st ent vahel isegi 8st hobusest ning mõnikord kasutati ka tiigreid või elevante. Tavaliselt läbiti 7 ringi ning võistkonnad jagunesid neljaks .
    Amfiteater- seal toimuvateks vaatemängudeks olid tavaliselt gladiaatorite ja loomade võitlused. Kasutati erinevaid eksootilisi loomi, nt tiigreid, lõvisid, krokodille. Colosseumi sisseõnnistamiseks tapeti korraga 5000 looma, ent samuti kasutati loomi ka loomade paraadidel ja dresseerimisnumbrite jaoks. Gladiaatoriyte heitlused ilmusid alles 3 saj ekr.nende varustus varieerus sõltuvalt nende rollist ja võitlusviisist.keisririigi ajal suhtuti neisse kui kangelastesse, ehkki nad olid enamasti syydimõistetud, sõjavangid või vabatahtlikud kohuslased. Neid koolitati spets koolides ning võideldi elu ja surma peale. Kes jäi ellu, teenisid välja vabaduse. 1 saj rajab keiser esimese tõelise amfiteatri Colosseumi. Rooma kõige suurem teater. Avati aastal 80. Korraldati pidustusi mis kestsid 100 päeva. Kolosseum mahutas 50 000 pealtvaatajat.
    Teatrid- lavamängud toovad roomasse etruski rändrahvad. Pikka aega toimusid puust lavadel, mis võeti näitemängu lõppemisel kohe lahti. Vaatajad seisid püstijalu. Näitemänge esitati tavaliselt kindlasti pidustuste ajal ja nad sisaldasid nii laulu kui tantsu, kus dekoratsioonidel ja kasutataval mehaanikal oli oluline roll. Pealtvaatajad unustavad mõneks ajaks poliitilise elu ning osalevad näidendis lärmakalt, väljendades enanast ja oma vabadust. Kuulsaim teater : Marcelluse teater, mahutas 14 000 inimest.

  • Termid
    Kümblusasutusi ei tohiks segi ajada termidega, kuna termid on pigem suured vaba aja veetmise kompleksid. Sissepääs on tasuta ning kodanik veedab siin keskmiselt kaks tundi päevas. Dekoratsioonid on hiilgavad, põrdandal marmor ja mosaiigid, värvilistest klaasidest vitraazid, kullaga kaetud võlvid. Ehitise keskpaiga võtavad enda alla traditsiooniliste kümblusasutuste erinevad osad- riietusruumid. Soe ruum, külm ruum, leige ruum, auruvannid, kuivad leiliruumid. Termid nõudsid tohutul hulgal vett. Vee transportimiseks rajati akvedukte.

    Soojade ruumide temperatuur tuleneb hüpokausti soojendamissüsteemist- maa all asuvad küttekolded, mida hoiavad tööd orjad, ning soe õhk levib kiviparketi alla ja pääseb seinte sees asuvate väikeste torukeste abil välja.
    Termide omapära eitub vaba aja tegevustes, mida seal pakutakse enam kui tavalistes kümblusasutustes: võimlemisruumid,raamatukogu, puhkeruumid, aiad. Siin kohtuvad kõik ühiskonnakihid ja koguni keiser ise sulandub vahel suplejate sekka.termid on samuti ysna erootiliseks paigaks, sest alles hiljem eraldatakse naised kindlalt meestest ja eri sugudele määratakse erinevad külastusajad.

  • Veevarustus : akveduktid
    . Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, anti vett avalikele saunadele ja purskkaevudele. Lõpuks, ainult paagi kõrgeima veetaseme korral, anti vett eratorustikesse. 
    Rooma ehitustehnika kõige eriomasem saavutus oli veejuhtmed ehk akveduktid -suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Esialgu kaeti nende ehitamise kulud sõjasaagist, keisririigi ajal oli eelarves eriti oluliste avalike tööde rahastamiseks omaette kulurubriik. Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega pinnavormidega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku (specus), mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses . Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse.

  • Kanalisatsioon
    Algas drenaazi süsteemi rajamisest juba rooma linna kohale küngaste orgudesse. (madaldatud kohad kogusid sisse vett).Spetsiaalselt loodi reovee ärajuhtimiseks. 3 põhikloaaki. Cloaca Maxima kõige tuntum.
    On tehtud kindlaks et algselt oli lihtsalt lahtine kraav . See oli vähemalt 3nda saj eKr. Tegelikult on rajatud norm kanalisatsioon alles Augustuse ajal. Paljudes kvartalites ei olnud kanalisatsiooni.
    Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus rajatud suur äravoolukanal- cloaca maxima. Sajandite jooksul arenes sellest maaalune kanalisatsioonisüsteem.



    Moraal ja religioon

  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #1 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #2 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #3 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #4 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #5 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #6 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #7 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #8 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #9 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #10 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #11 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #12 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #13 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #14 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #15 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #16 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #17 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #18 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #19 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #20 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #21 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #22 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #23 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #24 Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor androtti Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt Rooma tsivilisatsioonist.
    rooma , tsivilisatsioon , ajalugu

    Mõisted

    Sisukord

    • Roomlaste elu-olu ja elamistingimused
    • Domus
    • Insulae
    • Roomlaste päev
    • Termid
    • Roomlaste toitumisharjumused
    • Rooma avalikud hooned
    • Tsirkused, amfiteatrid, teatrid
    • Tsirkused
    • Amfiteater
    • Teatrid
    • Termid
    • Veevarustus: akveduktid
    • Kanalisatsioon
    • Moraal ja religioon
    • Gravitas
    • Rooma religiooni üldine iseloomustus
    • Kuidas roomlased suhtusid teistesse religioonidesse
    • Roomasse saabuvad idareligioonid
    • Institutsioonid
    • Kuningas; tema võim ja funktsioonid
    • Kuningriigi ajal
    • Vabariigi ajal
    • Keisririigi ajal
    • Vabariikliku aja institutsioonide põhiline omapära
    • Kvestorite
    • Ediilid
    • Preetoritel
    • Propreetorid
    • Kaks konsulit
    • Diktatuur
    • Tribunus plebis
    • Rahvakoosolek
    • Tsensorid
    • Diktaator
    • Keiser
    • Kodanikkond. Perekond
    • Laiendatud perekond
    • Lapsed; laste hülgamine
    • Vabaabielu e. konkubinaat
    • Roomlaste seksuaalne käitumine
    • Orjad ja vabakslastud. Kliendid
    • Orjade olemus ja juriidiline status
    • Orja ja peremehe suhe
    • Orjade allikad
    • Orjade rakendamine
    • Orjade olukord
    • Orjusest vabastamine
    • Vabakslastu status
    • Kliendid
    • Rooma õigus
    • Religiooni ja õiguse vahekord
    • Keisririigi aja õigus
    • Õiguse kodifitseerimine
    • Corpus juris civilis
    • Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus
    • Rooma asutamine ja kuningate ajajärk
    • Etruski kuningate aeg
    • Etruski mõju piirid
    • Vabariigi aeg
    • Vabariigi languse ajal
    • Patriitside ja pleebsi vastuolu
    • Rooma riigi laienemine
    • Keisririigi aeg
    • Rooma maaelu
    • Rooma ja roomlaste rustikaalne päritolu, selle idealiseerimine
    • Maainimeste suundumine linna
    • “Agraarkriis” vabariigi ajal

    Teemad

    • domus, insula, villa
    • maal
    • Roomlaste päev
    • Roomlaste õhtu; termid
    • Roomlaste toitumisharjumused
    • Amfiteater
    • Teatrid
    • Termid
    • hüpokausti soojendamissüsteemist
    • Veevarustus: akveduktid
    • specus)
    • Kanalisatsioon
    • virtus, pietas, fides
    • virtus
    • virtuse
    • gravitas
    • Rooma religiooni üldine iseloomustus
    • Kuidas roomlased suhtusid teistesse religioonidesse
    • Roomasse saabuvad idareligioonid
    • Kreeka filosoofia Roomas
    • imperium
    • Kuningas; tema võim ja funktsioonid
    • Senat ja senaatorid
    • Kuningriigi ajal
    • Vabariigi ajal
    • Keisririigi ajal
    • Vabariikliku aja institutsioonide põhiline omapära
    • rahvakoosolek, plebei
    • proconsules, propraetores
    • censio; census
    • Diktaator
    • de jure
    • Keiser
    • ja tema funktsioonid ning õigused
    • Agnaadid
    • kui abielunaine; tema status
    • Expositi(o)
    • 12 tahvli seadused; nende pidev täiendamine ajas
    • Religiooni ja õiguse vahekord
    • Keisririigi aja õigus
    • Õiguse kodifitseerimine
    • Institutiones
    • Pandectae
    • Codex Justinianus
    • Novellae
    • Rooma asutamine ja kuningate ajajärk
    • Etruski kuningate aeg
    • Etruski mõju piirid
    • Vabariigi aeg
    • Patriitside ja pleebsi vastuolu
    • saj ekr – 3 saj
    • Rooma riigi laienemine
    • eKr-235 pKr
    • Keisririigi aeg
    • ekr- 476 pkr
    • Rooma ja roomlaste rustikaalne päritolu, selle idealiseerimine
    • Maainimeste suundumine linna
    • Agraarkriis” vabariigi ajal
    • Ager publicus

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    26
    docx
    Rooma tsivilisatsioon
    38
    doc
    Rooma tsivilisatsioon
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
    42
    doc
    Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
    49
    doc
    Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
    35
    doc
    11-klassi ajalooeksam





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !