Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT

LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS

SISUKORD

1. Sisukord…………………………………………………………………. 2
2. Üldist……………………………………………………………………. 3
3. Olulisemad Rooma õiguse allikad………………………………………. 4
4. Legisaktsiooniline protsess……………………………………………… 7
5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis …………………………… 11
6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess……………………….. 13
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess…………. 14
8. Kokkuvõte………………………………………………………………. 16
9. Kasutatud kirjandus ja normatiivmaterjal……………………………….. 17










ÜLDIST

Rooma impeerium oli õigusriik. Kogu ühiskonnaelu oli kindlalt määratletud seadustega ja seadused kehtisid ühteviisi kõigi inimeste, sealhulgas keisri, kohta. Ebaseadusliku tegevuse korral pidi keiser arvestama senaatorite aktiivse vastutegevusega, mis võis viia (äärmuslikul juhul) keisri võimult kõrvaldamiseni. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus edasi kaevata keisrile endale. Rooma seadused olid kujunenud pika aja jooksul alates 5. sajandil eKr kehtestatud 12 tahvli seadustest . Rooma seaduste koostamisel oli arvestatud eelkõige varem asetleidnud juhtumeid (pretsedente) ja iga kohtuotsuse langetamisel võeti aluseks samalaadsete juhtumite puhul langetatud otsused. Samas olid Rooma õiguse kujunemist mõjutanud ka Kreeka seaduste ja riigikorralduse põhimõtted. Vabariigi lõpus ja keisririigi ajal hakati seda laialivalguvat õigusalast materjali koguma ja ühtlustama. Kujunesid välja elukutselised õigusteadlased ( juristid ), kes koostasid terviklikud seaduste kogud ja selge õigusalaste mõistete süsteemi (juriidilise terminoloogia). Rooma õigus on kogu tänapäevase õigussüsteemi aluseks1


Kui vaadelda Rooma tsiviilprotsessi üldiselt, leiame, et iseloomulik oli kahe staadiumi olemasolu: in jure ja in iudicio. Üsnagi tõenäoline on see, et alguses moodustas see kahe staadiumiga protsess küll vaid ühe, kuid hiljem arenes sellest tüüpiline kahe staadiumiga protsess. Kahe staadiumi olemasolu oli vajalik eriti formulaarprotsessi puhul, kuid võib ka väita, et tekkis juba legisaktsioonilise protsessi puhul2



OLULISEMAD ROOMA ÕIGUSE ALLIKAD

CORPUS IURIS CIVILIS
CIC loomise põhjused ja eesmärgid:
  • Õiguse ütlustamine
  • Õigushariduse ühtlustamine
  • Ristiusu kiriku tugevdamine
  • Lääne-Rooma alade uuesti integreerimine
  • Legitimeerib ennast seaduse andjaks3

Justianuse eesmärk CIC loomisel:
Tema eesmärk oli luua täielik ametlik ja süstematiseeritud seadustekogu , mis rahuldaks ühiskondliku elu nõudeid.4

CIC loomine.
Selle kodifitseerimist alustati umbes 528.aastal ning lõpetati 534.aastal. Seadustekogu sisaldas endas mitte ainult tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõigulikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõigulikke norme.5
Nimetus Corpus Iuris Civilis võeti kasutusele 1583. aastal, kui ilmus prantsuse juristi Dionysius Gothofreduse (1549-1622) toimetatud esimene trükitud väljaanne. CICi kaudu levis Rooma õigus paljudesse maadesse, sealhulgas ka Eestisse.6

CICi struktuur, üksikosade struktuur, materjali järjestus
1. Esimene osa “Institiones sive Elementa” koostati 533.a. See on lühike elementaarne, kuid ametlik tsiviilõiguse õpik, millel oli seaduse jõud. Peaaallikaks ja eeskujuks on Gaiuse “Institutiones”, ta sisuks on peamiselt õigussätted isikute, asjade, pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Kogu aine “Institutiones” on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones. Tekst on jaotatud nelja suurde raamatusse, need omakorda tiitlitesse, mis kannavad vastavaid pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium.
2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on “ Digesta seu Pandectae”, mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide ( arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole. XXC, XXXI , XXXII raamat pole jaotatud tiitliteks, vaid neil on ühine pealkiri “De legatis”. Tiitlid jagunevad fragmentideks ehk lex´ideks. Üldse on Digestides 432 tiitlit ja 9123 fragmenti. Digestide koostamisel kasutatud juristide tööd olid tihti lühendatud ja tekst neis sageli juba varem muudetud. Neid muudatusi nimetatakse glosseemideks ehk Justinianuse-eelseteks interpolatsioonideks. Digestide koostajad ise muutsid vajaduse korral teadlikult vana redaktsiooni, terminoloogiat, tegid täiendusi ja ka lühendeid. Neid Justinianuse-aegseid muudatusi nimetatakse emblemata Triboniani.
3. Seadustekogu kolmas osa –
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #1 Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #2 Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #3 Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #4 Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #5 Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #6 Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #7 Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #8 Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #9 Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #10 Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #11 Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #12 Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #13 Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #14 Rooma Eraõiguse alused - legisatsiooniline protsess #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 178 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor evelin elken Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Teemad

  • pretsedente
  • juristid
  • juriidilise terminoloogia
  • in iudicio
  • CORPUS IURIS CIVILIS
  • actiones
  • principium
  • repetitae praeloctionis
  • constitutions
  • Institutsiones
  • commentarius
  • leges
  • ius civile
  • legis actio per sacramentum
  • legis actio per iudicis arbitrive postulationem
  • legis actio per conditione
  • legis actio per sacramentum
  • Vindicatio
  • hanc ego rem ex iure quiritium meam esse aio
  • vindicatio
  • contravindicatio
  • Mittite ambo rem
  • sacramentum
  • summa sacramenti
  • Sacramentum
  • utrius sacramentum iustum, utrius iniustum sit
  • sacramentum
  • Legis actio per iudicis arbitrive postulationem
  • Per iudicis
  • postulationem agebatur, si qua de re ut ita ageretur lex iussisset sicuti lex XII
  • tabularum de eo quod ex stipulatione petitur. Eaque res talis fere erat. Qui agebat sic
  • dicebat: EX SPONSIONE TE MIHI X MILIA SESTERTIORVM DARE OPORTERE
  • AIO: ID POSTVLO AIAS AN NEGES. Aduersarius dicabat non oportere. Actor
  • dicebat: QVANDO TV NEGAS, TE PRAETOR IVDICEM SIVE ARBITRVM
  • POSTVLO VTI DES /.../
  • MINA VÄIDAN, ET PÜHALIKU TÕOTUSE ALUSEL OLED SA
  • KOHUSTATUD MULLE 10 TUHAT SESTERTSI: MA NÕUAN, ET SA
  • KINNITAKSID VÕI EITAKSID SEDA
  • KUNA SA EITAD SEDA, MA NÕUAN, ET SINA, PREETOR
  • MÄÄRAKSID MULLE KOHTUNIKU VÕI VAHEKOHTUNIKU./…/
  • sponsio
  • Legis actio per conditionem
  • Actio
  • KUNA SA SEDA EITAD, ANNAN MA SULLE TEADA, ET 30-NE PÄEVA PÄRAST
  • VÕTAME KOHTUNIKU
  • legis actio per manus iniectionem
  • vindex
  • Legis actio per pignoris capionem
  • in iure
  • formula
  • legis actio per manus
  • iniectionem
  • actio iudicati
  • summa sacramentum
  • summa sacramentum
  • Summa sacramentum

Kommentaarid (2)

viu profiilipilt
viu: väga hea materjal näidiseks, kui vaja midagi sarnast ise valmis kirjutada
21:35 28-11-2010
Hkuuskla profiilipilt
Hkuuskla: Väga hea materjal
22:49 25-11-2010


Sarnased materjalid

10
docx
Rooma Eraõiguse alused
3
doc
Rooma eraõiguse alused ladina sõnade kt
18
docx
Rooma eraõiguse alused konspekt
32
docx
Rooma eraõiguse alused
45
doc
Võrdlev õigussüsteemide ajalugu
94
doc
Rooma eraõiguse konspekt 2014
194
pdf
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !