Romaani arhitektuur (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

KUNSTIAJALUGU
8.Romaani arhitektuur .

Valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal

Arhitektuur :

Juhtivaks kunstiliigiks arhitektuur
Tähtsam võim Rooma Paavst ja ristiusu kirik
Tähtsal kohal sakraalarhitektuur
Kloostrite ehitamine
Kiviehitised. Ehituseks kasutati kohalikku maakivi , mida tahuti parajateks plokkideks . Mõningal määral kasutati ka tellist.
Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks.
Romaani kiriku massiivsus tuleb esile eriti just välisarhitektuuris. Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva, müürid mõjuvad raske massina. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti ladina risti kujulised. Idast läände suunduv haru moodustab pikihoone ja lühem, põhjast lõunasse suunduv haru põikhooone e transepti. Pikihoone ja põikhoone ristumiskohal kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid . Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks.
Vararomaani ehk Ottode ajal ajal ehitati Saksamaale Hildesheimi toomkirik .
Lõuna – Prantsusmaal Toulouse’is palverändurite kirik Saint- Sernin.
Lääne – Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned kirikud rikkaliku skulpturaalse kujundusega.
Ida – Prantsusmaal kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux (tsitserlaste kooster, lihtne, ilma tornideta) ja Clunys(kristlik pühakoda, 5-lööviline pikihoone, kolmelööviline eelkirik, palju kabeleid, usuelu reformimise keskus.Kesklööv ja transeptid kaetud silindervõlvidega, külglöövid ristvõlvidega. Kirik lammutati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Cluny kirik eeskujuks Saksamaal Reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele (Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud).
Põhja- Prantsusmaal ja Inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega.
Itaalias tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Levinud oli tavaline kuppel . Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal, kiriku juurde rajati kupliga ümarhoone – ristimiskabel ja eraldi seisev kellatorn nn viltune torn. Veneetsias ehitati Bütsantsi eeskujul Püha Markuse kirik – 5 kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid dekoreeritud, tihti eri värvi marmorist kujundatud geomeetrilise mustriga.
Põhja – Euroopas tähtsamad kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis . Norras paljud kirikud puust. Kasutati viikingite laevaehitusoskusi ja viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid (lohepead) ja paelornamentikat. Norra kirikud koosnevad palksõrestikust , neile löödud laudvoodrist, kõrgest katusest. Püstpalgid eraldavad lööve.
Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Tähtsaimad osad müür ja tornid, müüride taga hooned.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

monicaei Õppematerjali autor

kokkuvõte

romaani arhitektuur sakraalehitised kirik klooster

Sarnased õppematerjalid

docx

Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised

Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu. Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis. Koori põrand oli kõrgem ja seal all oli tihti kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana

Kunstiajalugu

pdf

III Romaani ajastu

III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord

Kunstiajalugu

doc

Gooti kunst

Gooti kunst Romaani kunst Gooti stiil on teine keskaja Sissejuhatus. Romaani stiil oli esimene Lääne-Euroopa kunstistiil. ühtne kunstistiil Lääne- See oli valdav 12. Euroopas. See valitses X- sajandist kuni 16. XII sajandil eelkõige sajandini. Gootikale Itaalias, Prantsusmaal, eelneb romaani stiil ja Saksamaal ja Inglismaal. järgneb renessanss. Stiil Ehkki romaani stiilis on on saanud nime gootide palju antiigi elemente ja hõimu järgi, kui 16. sajandi mõjusi, on see siiski täiesti Itaalias hakati halvustavalt iseseisev kunstistiil. gootikaks nimetama Itaalias olid antiigi mõjud renessanssieelset kunsti, tugevad kogu keskaja

Kunstiajalugu

rtf

Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst

Karolingide ajal basiilika. Ühest täiesti hävinud kirikust on alles joonistus, mis lubab rekonstrueerida selle põhiplaani ja ülesehitus. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid. Selliseid tunnuseid kohtame ka järgneva perioodi kirikuarhitektuuris, eriti Saksamaal. Üldiselt tolleaegnae arhitektuur veel väga tagasihoidlik, kuid just siit sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Karolingide ajast on pärit ka üks punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil, mis kujutab endast suurt kloostrikavatist. Seal on kirik, kool, võõrastemaja, munkade eluruumid, majapidamishooned, töökojad, loomalaudad, köögiviljaaed ja palju muud. Seda võib pidada pidada omamoodi kloostri tüüpprojektiks, igatahes viitab see joonistus

Kunstiajalugu

doc

Romaani arhitektuur

(Burgundi puukirikkasutati viikingite laevaehitusoskusi) Profaanarhitektuur: · Linnused, kindlused · Kindlusteks olid kivihooned ja mõned pühakojad · Linnuse tähtsaimaks osaks müür ja tornid · Arvestati looduslikke tingimusi (järsud mäenõlvad, veekogud) · Müüride taga olid hooned · Saksamaal tähtsaim osa kõrge torn e bergfried · Prantsusmaal peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone ROMAANI STIILI KUJUTAV JA TARBEKUNST Reljeefkunst: · Peamiseks reljeefkunst, nendega kaeti fassaade ja portaale (patedel, tümpanonilviilu väli) · Siseruumis samba kaunistamine · Peamine ülesanne pühakirja illustreerimine e ,,vaeste piibel" st jutustava sisuga · Kujutav laad: figuurid tinglikud, esmane oli tunnete väljendamine

Kunstiajalugu

doc

Kunastiajalugu

Käigud ei olnud ühesuguse laiuse ja kõrgusega, vaid avardusid saalideks, kus sai koosolekuid pidada. Seintesse olid uuristatud suured tühemikud, kuhu asetati surnu. Tühemik kaeti kinni marmorplaadiga. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Aastal 380 aga kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi katakombides leiduvad seina- ja laemaalid. Tagakiusamise tõttu hakkas kristlaste arhitektuur arenema alles 4. sajandil. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse

Kunstiajalugu

docx

KESKAEG

idapoolsem) oli pühendatud Maarjale.  Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda)  Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid.  Ümarkaar- kõige olulisem tunnus.  Võlvid- nii silinder kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks.  Seetõttu on aknad väiksed, kitsad löövid hämarad ja sünged  Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas Basiilika, ümarkaar, silindervõlv ja ristvõlv- tunnused. Madalad kirikud, sest ehitustehnika ei olnud veel nii arenenud, et kõrgeid kirikuid ehitada. SAKSAMAA Kõige varasemad romaani stiilis kirikuid. Ottode ajast palju kirikuid. Hildesheimi toomkirik- idas ja läänes kooriruumid. Põhiliselt ehitatud maakivist ja tellistest. PRANTSUSMAA 11.saj keskpaigast romaani stiili suur levik. Piirkonniti Prantsusmaal erinevad kirikud.

Kunsti ajalugu

odt

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid