haldusprotsessiks) – haldusõigusrikkumiste menetlus – väärteomenetlus. 4. Ajalooline areng Eestis Enne II maailmasõda oli Eestil tolle aja kohta väga kaasaegne haldusõigus, samuti vastav teoreetiline baas, viimast eeskätt tänu A.-T. Kliimanni teostele. Enne esimest EW haldusõigusteadusest Eestis rääkida ilmselt ei saa. A.-T. Kliimann väidab, et haldusõiguse õppetool loodi 1919. a seoses riigiõiguse õppetooliga. Iseseisev haldusõiguse õppetool loodi 1923. a, millest 1927. a eraldati haldusprotsess. 30.12.1935 andis riigivanem dekreedina administratiivmenetluse seaduse (RT 1936, 4, 25), mis reguleeris haldusmenetluse läbiviimist (sh küllaltki sarnaselt kehtiva HMS-ga). Sisaldas järgmisi peatükke: asjade alluvus, ametnikkude taandamine, asjaosalised ja nende esindajad, asjade algatamine ja avalduste esitamine, protokollid ja aktimärkmed, aktide vaatamine ja
- Riigi tunnuseks on territoorium, seal elav rahvas ja suverääne riigivõim (üks riik ei tohi teise süveräänsusesse tekkuda- rahvusvaheline aspekt) 2. MIS ON RIIGI KUI SISERIIKLIKU ÕIGUSE SUBJEKTI TUNNUSED? - Avalik-õiguslik juriidiline isik; - funktsioneerimise eesmärk on avalik huvi 3. MILLISED ON RIIGIÕIGUSE ERIJOONED? o Teiste õigusharude suhtes fundamentaalne o Õigusharudest poliitikale kõige lähemal. Riigiõiguse põhimõisted ja –normid on poliitiliselt ja ideoloogiliselt laetud. o Normistik ebatäielik. (killustunud). Põhiseaduse teksti deklaratiivne sõnastus. o Põhiseaduses vaid üldreeglid, mille täpsustamine jääb praktilisse õiguskäitumisse. Rakendajal suur otsustusruum. 4. MILLE MÄÄRAB KINDLAKS RIIGIÕIGUS? - Riigiõiguse moodustavad põhimõtted ja normid, mis määravad kindlaks: riigi- ja
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE PS II ptk hõlmab 48 §-i, moodustades rohkem, kui 1/3 PS mahust. Põhiõigused on PS jõuga subjektiivsed õigused. Materiaalselt on PS õigusakt, mis reguleerib riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt kõige olulisemaid valdkondi. Põhiõigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavõrd olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saaks jätta lihtseaduste määratleda. Seejuures on põhiõigused ülimalt avatud ja määramatud, eeldades nende kohaldajalt suurt tõlgendamisvaeva. Nt: maini PS §27 lg 1 perekonda, tõstes sellega perekonna põhiseaduslikuks väärtuseks. PS väärtused ei moodusta hierarhiat, vaid need on PS normidena kõik formaalselt ühel tasandil. Vastuolude lahendamisel tuleb arvestada kollideeruvaid õigusväärtusi ja konkreetseid asjaolusid nign võtta abiks proportsionaalsuse põhimõte (PS§11 komm 3). Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord, mis
Riigiõiguse kordamine eksamiks 1. Mis on proportsionaalsuse põhimõte? Milline sätestus. Kolm tunnust Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse § 11- Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 1) Sobivus - abinõu peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. Kaitseb ebavajalike piirangute eest. 2) Vajalikkus (kitsamas tähenduses, kui § 11) - Riigikohtu definitsiooni järgi on abinõu vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. 3) Mõõdukus - abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põh
- Karistusõigus - Protsessiõigus b. Eraõiguslikud - tsiviilõigus võlaõigus asjaõigus perekonnaõigus pärimisõigus - äriõigus (äriühingute ja tehingute) 3 - mittetulundusühingute õigus 4. RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus. Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon. Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a.Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c.Riigikorraldus d
● Detsember Rahvuskogu valimised ● Jaanuar 1937 kutsuti kokku rahvuskogu ● Veebruar Rahvuskogu kodukorra määramine’ ● 1. jaanuar 1938 võeti põhiseadus vastu - Loodi õiguskantsleri ametikoht ● Kevad 1938 valimised ● 21. aprill 1938 kogunes 3. EV okupeerimine 28. august 1940 4. II MS Eestis 14. juuni 1941 suurküüditamine Uluots – koalitsioonivalitsus Otto Thief November 1944 5
I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, hald
- Karistusõigus - Protsessiõigus b. Eraõiguslikud - tsiviilõigus võlaõigus asjaõigus perekonnaõigus pärimisõigus - äriõigus (äriühingute ja tehingute) 3 - mittetulundusühingute õigus 4. RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus. Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon. Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a. Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c. Riigikorraldus d
Kõik kommentaarid