Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskmine = 100% ?
  • Keskmine = 100% ?
  • Keskmine = 100% ?
  • Keskmine = 100% ?
 
Säutsu twitteris

Praktilised tööd õppeaines
" Regionaalareng ja -poliitika"
Saare maakond
Tartu 2012
Sisukord
Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3
Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4
Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11
Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas .....................................................................21
Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis
Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud.
Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%)
Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvastiku osatähtsusega ning on olnud kerges languses.
SKP osatähtsus on olnud väiksem kui rahvastiku osatähtsus ning püsinud stabiilsena 1,8% juures ning on tugevasti alla Eesti keskmise.
Majandusruumide rajamise intensiivsus on tugevasti alla Eesti keskmise kuid on vaadeldava perioodi ulatuses tõusnud ca 2% võrra.
Joonis 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis
Kokkuvõttes on Tartu linna osatähtsus Eesti ühiskonna ja majanduselus u 2%.
Viimase kümnendi vältel on see olnud suhtelisel stabiilne kuid siiski väikese langustrendiga. Teatud valdkondades on märgata suurenemist kasvuperioodil.
Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad
Jooniselt 1 on näha, et hõivatute osakaal Saaremaal on viimase kümnendi jooksul olnud kuni 10% väiksem, väljaarvatud 2010 aastal. Suurimas madalseisus oli hõivatute osatähtsus aastal 2005, kui üldine töötuse määr Saare maakonnas langemas oli. Viimase 10 aasta jooksul on Saare maakonna töötuse määr olnud alati alla Eesti keskmisi nagu võib näha jooniselt 2.
Üldjoontes on näha seost hõivatute arvu muutuse ja töötuse määra vahel. Mida suurem on töötuse määr seda vähem on hõivatuid.
Joonis 1. Hõivatute arvu muutus Eestis ja Saare maakonnas
Joonis 2. Töötuse määr Eestis ja Saare maakonnas
Jooniselt 3 on näha, et Saare maakonnas on mitteaktiivsete osatähtsus sõltuvalt aastast kuni 9% kõrgem. Madalam oli antud näitaja vaid aastal 2000 ning pärast 2005 aastat on toimunud suhteliselt stabiilne langus mitteaktiivsete osatähtsuses.
Joonis 3. Mitteaktiivsete osatähtsus Eestis ja Saare maakonnas
Jooniselt 4 on näha, et keskmine palk Saare maakonnas on viimase kümnendi vältel jäänud Eesti keskmisest kuni 11% väiksemaks. Parim olukord oli 2006 aastal kui sissetuleku vahe oli vaid 5% ning suurim vahe oli aastal 2009.
Joonis 4. Keskmine sissetulek Saare maakonnas võrreldes Eesti keskmisega
Jooniselt 5. on näha, et kümnendi alguses saadi toimetulekutoetusi rohkem kui Eestis keskmiselt, kuid pärast 2002 aastat on toetuste saamine jäänud Eesti keskmise lähedale ning alates 2007 aastast on toimunud stabiilne langemine toimetulekutoetuste saamise osas, mis viitab sellele, et inimesed on parema järje peale saanud, ning ei vaja enam niivõrd palju abi ja saavad ise hakkama.
Joonis 5. Toimetulekutoetust saanud leibkondi Saaremaal 1000 elaniku kohta
Rahvastikudünaamika jääb alla eesti keskmise ning on alates aastas 2004 teinud Eesti keskmisega võrreldes suhteliselt järsu languse nagu on näha jooniselt 6.
Joonis 6. Rahvastikudünaamika Saare maakonnas
Jooniselt 7 on näha, et viimase kümnendi jooksul on Saaremaal eluruume ehitatud vähem kui Eestis keskmiselt, eranditeks on aastad 2002 ja 2008, kuid nende erinevus Eesti keskmiselt ei ole märkimisväärne. Üldiselt on erinevus Eesti keskmisega suhteliselt väike jäädes alla 2%.
Joonis 7. Ehitatud eluruume Saare maakonnas 1000 elaniku kohta
Rändesaldo on Saare maakonnas viimase kümnendi jooksul olnud peamiselt negatiivne nagu on näha jooniselt 8. Viimasel paaril aastal saldo olnud positiivne ning tõusvas trendis. Kõige madalamas seisus oli rändesaldo aastal 2002 langedes -0,8% juurde.
Joonis 8. Saare maakonna rändesaldo
Jooniselt 9 on näha, et elanikkonna keskmine vanus Saaremaal on olnud terve kümnendi vältel umbes poole aasta jagu kõrgem kui Eesti keskmine. Keskmine vanus on nii Eestis kui ka Saare maakonnas olnud stabiilselt kergelt tõusvas trendis, jäädes hetkel 39,5 ja 40 aasta juurde.
Joonis 9. Elanikkonna keskmine vanus Saare maakonnas
Jooniselt 10. on näha, et Saaremaal on tööeast vanemate osatähtsus suurem kui Eestis keskmiselt ning see on viimase kümnendi jooksul tõusnud samas tempos Eesti keskmisega. Tõus oli märgatav aastani 2007 ning on sealt maalt alates püsinud suhteliselt stabiilsena 18% juures jäädes umbes 1% võrra üle Eesti keskmisest.
Joonis 10. Tööeast vanemate (65+) osatähtsuses Saare maakonnas
Tabel 1. Saare maakonna arengunäitajad
Hõivatute arvu muutus 2007-2011, %
2,3
1
Tööpuudus, % (2011)
10,6
3
Keskmine palk, % (2011)
92,4
3
Rahvastikudünaamika 2007-2012
-3,6
5
Ränne 2007-2011
-0,0004
3
Tööeast vanemate osatähtsus, % (2012)
18,4
4
KOKKU
 
3,1
Tabelis 1 on näha et Saare maakonna arengunäitajad on suhtelised keskmised, kaldudes vähesel määral negatiivse poole. Suurim probleem on rahvastikudünaamikaga ning tööeast vanemate osatähtsusega, mis tähendab seda, et Saare maakonna elanikkond jääb järjest vanemaks . See võib viia tööjõu vähenemiseni ehk hõivatuid võib järjest vähemaks jääda ning see viib lõppkokkuvõttes majandust allapoole. Samas väheneks läbi selle ehk tööpuudus, kuna tööle konkureerivaid inimesi oleks vähem.
Järeldused
Arvestades eelpool välja toodud näitajaid võib öelda, et Saare maakonnas on keskmine või siis natuke alla keskmise hea elu. Saaremaad vaevad peamiselt samad probleemid, mida paljusid teisi saari .
Saarte majanduslik konkurentsivõime on võrreldes teiste piirkondadega enamasti madal. Põhilised saarte konkurentsivõimet alandavad faktorid on kaugus majandusturgudest, ühekülgne majandusstruktuur, tööjõu oskuste madalam tase ning vähene uuendusvõime.
Samuti on saartel üldiselt madal rahvaarv suhteliselt väikesel maa - alal. See omakorda tähendab, et kohalik turg on piiratud. Kaugus teiste kaupade ja teenuste turgudeni (laiemas mõistes majandusturgudeni) on suur ja turud on veetõkkega eraldatud. Turgude kaugusest tuleneb omakorda kaupade ja teenuste kõrgem hind , mis on tingitud lisakuludest veetõkke ületamisel.
Saarte majanduse struktuur on üldjuhul silmatorkavalt ühekülgne, põhinedes peamiselt põllumajanduse ja kalanduse toormel ja selle töötlemisel. Seetõttu on majanduse sõltuvus mõnede üksikute kohalikku tooret töötlevate ettevõtete käekäigust suur. Mida väiksem on saar, seda ühekülgsem on ettevõtlus . Mida ühekülgsem ja vähestest ettevõtetest sõltuvam on majandus, seda haavatavam see on.
Suur tähtsus Saaremaa elu heaolul on kindlasti fakt, et  Saaremaa kuritegevuse tase on 3 - 4 korda väiksem kui Tallinnas või vabariigis tervikuna , tänu veelahkmele ja rahvuslikule kooslusele pole
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #1 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #2 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #3 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #4 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #5 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #6 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #7 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #8 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #9 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #10 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #11 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #12 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #13 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #14 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #15 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #16 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #17 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #18 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #19 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #20 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #21 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #22 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #23 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #24 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #25 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #26 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #27 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #28 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #29 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #30 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #31 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #32 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #33 Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jörgen kikas Õppematerjali autor

Lisainfo

Praktiline töö, mis on vaja teha õppeaines Regionaalaren ja -poliitika. Töö on tehtud Saare maakonna kohta.
Regionaalareng , poliitika , turism , majutus

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
1072
pdf
Logistika õpik
78
docx
Euroopa Liidu eksamikonspekt
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
161
pdf
Juhtimise alused
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
226
doc
Portugali põhjalik referaat



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun