TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahvusvaheliste
suhete instituut
Lühikokkuvõte
artiklist „Monetary Policy, Money , and Inflation“
Kodutöö
aines Rahvusvahelise majanduse alused
Juhendaja :
Tallinn
2015
Rahapoliitika,
raha ja inflatsioon .
Rahanduse
õpikud väidavad, et rahapakkumise kasvatamine viib kõrgema
inflatsioonini. USA Föderaalreservi kogemuse põhjal see siiski
hetkel ei toimi. Alates 2008.aastast on Föderaalreserv kolmekordistanud oma baasraha , ilma et inflatsioon oleks tõusnud. Intressimäärad on ajalooliselt madalal tasemel ja maailmamajandus
on jätkuvalt hädas , normaalse rahakordistus protsess on jaotatud
ning surve inflatsioonile jääb tagasihoidlikuks .
Pärast
2008.aasta finants - ja majanduskriisi on inimesed ning ka pangad hakanud kulutamise asemel hoopis raha säästma ja oma sääste pigem
hoidma. Ka 2012.aastaks polnud midagi eriliselt muutunud, inimesed ei
kulutanud ja pangad püüdsid laene mitte välja anda, hoides oma reserve pigem USA Föderaalreservis, kuna laenamiseks ja
investeerimiseks olid riskid jätkuvalt liiga kõrged ning risk
säästude hoidmises pangas oli madal. Oli täiesti arusaadav, et
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-06-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
madlitammel
Õppematerjali autor
17 Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil. Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%. Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. "kohandatav-fikseeritud" valuutakursside süsteem) Bretton Woodsi süsteemi institutsioonid: 1.Maailmapank (World Bank, WB). Eesmärk: arengumaade majanduse edendamine pikaajaliste laenude ja strateegilise nõustamise abil, vaesuse vähendamine 2. Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF). Eesmärk: tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus 3. Üldine Tolli-ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT, praegune Maailma Kaubandusorganisatsioon, WTO). Eesmärk: tollibarjääride vähendamine ning liikmete kaitsmine kaubandusliku diskrimineerimise eest
Raha säilivus – raha materjalina tuleks kasutada sellist materjali, mis peab kaua vastu, mis tagab raha esialgse füüsilise säilimise ja tema omadused. Kaasaskantavus, käsitlemise mugavus – raha peab olema hästi transporditav, peab olema mugav käsitleda, eristamisvõimalus. Raha piiratus – raha peab ringluses olema parasjagu, seda ei tohi olla ringluses rohkem, kui normaalne majandusareng vajab, ei tohi olla ka liiga vähe, mis hakkab pidurdama majanduse potentsiaalset arenguvõimalust. Äratuntavus – raha peab olema kõikidele tehingupartneritele tuntud, sest kui raha ei tunta, siis seda ei aktsepteerita. Jaotatavus – raha peab olema võimalikult väiekestes kupüürides, et sellega saaks mugavamalt ja täpsemalt kaupade eest maksta. Kuni 19.saj.lõp. kasutati kullastandardisüsteemi – raha oli vahetatav kulla vastu. See süsteem hakkas lagunema 1.ms. ajal, kuna kadus ära ühtne valuuta ja hakati maksma kullaga ning kullavarud kadusid
Turgude kiire arengu tõttu pidurdasid bartertehingud turgude edasist arengut. Seetõttu võetigi abinõuna kasutusele raha. Ajaloolises arengus muutub turg nii mahuliselt kui ka kvalitatiivselt. Sellega kaasneb ka raha liikide ja ülesannete areng ja mitmekesistumine. Üldiselt võib täheldada, et raha areneb liikumiskiiruse tõusu suunas. Raha on äärmiselt tihedalt seotud rahapoliitika kaudu majanduspoliitikaga ja üldse majandussüsteemiga. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaal jms. Neid eesmärke aga ei ole võimalik korraga saavutada ja seetõttu rõhutatakse enamasti ühte neist. Millist nimelt, sõltub riigis parajasti päevakorral olevatest probleemidest. Eristatakse leebet ja karmi rahapoliitikat. Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada raha roll makromajanduses ja anda kokkuvõtlik ülevaade Eesti raha loomisest ja rahapoliitikast.
kreeditorideks kahel valimiseelsel aastal. Kui viimased langevad kokku 5 esimese riigiga, siis täidetakse need kohad ülevalimiste alusel. Valimised toimuvad iga 2 aasta järel ja direktorite valimine on koondatud samasuguste huvidega riikide rühmadele. Eestiga kuulub samasse rühma: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, Leedu, Läti. Direktoraadid toimuvad tavaliselt 3 korda nädalas ja otsused võetakse reeglina vastu konsensuslikult. IMF’i üks keskseid ülesandeid on tagada rahvusvahelise valuutasüsteemi stabiilsus. Selle tagamiseks koordineerib IMF riikide majanduspoliitikat, mille keskseks positsiooniks on liikmesriikide maksebilansi tasakaalustatuse saavutamine. Kui riigi maksebilanss pole tasakaalus, siis võib valuutakurss muutuda ebastabiilseks ja selle tõttu võib riik hakata piirama rahvusvahelist kaubandust ning arveldusi. Majanduspoliitikast kui maksebilanssi tasakaalustavast hoovast aga sageli ei piisa ning seetõttu eraldab IMF liikmesriikidele ka laenusid
maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine. 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus, saavutatakse raha pakkumus mõjutamise kaudu. · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid. · Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenamise ja hoiustamise püsivõimaluste loomine - püsivõimaluste ülesanne on peamiselt likviidsuse
Valitsus on seda tasakaalustanud reformide ja kasinusmeetmetega. 2011 lisati põhiseadusesse tasakaalus eelarve nõue. Hispaanias Madridi eeslinn ehitati üles, mistõttu kinnivarahinnad 3x, krediit lõppes, 11% eelarve puudujääk 2012 abi, lubati 100 kasutasid ära 41..maksavad tagasi 6,5 miljrd aastat..troika lõpetas järelvalve 2014, 2017 makstakse 100% tagasi 14. Euroopa Liidu liikmesmaade majanduse ja eelarvepoliitika koordineerimine pärast rahanduskriisi. Uute eelarvenõukogude loomisele Euroopa Liidu liikmesriikides pandi alus 2011. aasta detsembris siis võeti vastu meetmete pakett, mille raames nähti ette miinimumnõuete kehtestamine liikmesriikide eelarveraamistikule. Lisaks arvuliste eelarvereeglite kehtestamisele viidati ka riigirahanduse sõltumatu järelevalve ja analüüsi vajadusele. 2013. aastal jõustunud nn kaksikpaketiga
RAHAPOLIITIKA Raha kasutuse teatud tasemest alates muutus vajalikuks raharingluse suurem korrastatus, et tagada raha võime oma ülesandeid ootuspäraselt täita. Rahamajanduse korrastatus = rahasüsteem Iga süsteem vajab valitsemist (juhtimist) Rahapoliitika sisuks on rahasüsteemi juhtimine. Rahapoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahaasutuste tegevuskeskkonda mõjutab oluliselt riigi rahapoliitika, mida viib ellu keskpank. Rahapoliitika eesmärgid: - majanduse ühtlane kasv, - hindade stabiilsus, - kõrge tööhõive, 9 - maksebilansi tasakaal Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka eelarvepoliitikal e. fiskaalpoliitikal. Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist. Raha pakkumine on kogu ringluses olev raha, mida kasutatakse majandustegevuses. Rahapoliitika: 1) leebe rahapoliitika tulemuseks on raha pakkumise kasv
Riskiturud Kindlustus, Pensionifondid Emitendid NB! Kommertspangad aktsiaturul ei tegutse. Kui Ameerikas kommertspankade varade osakaal kõikidest finantsvaradest moodustas 50ndatel 55% siis 1999 oli see osatähtsus kahanenud 20%-le (deposiitide osakaal kõikidest finantsinstrumentidest). Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Rahavoogude liikumist ei takistata (deregulatsioon). Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad. Pangad olid tihedates suhetes oma klientidega ja tihtilugu kontrollisid neid (keiretsu Jaapanis). Pangad andsid deposiitide alusel oma klientidele laene ja korraldasid võlakirjaemissioone ja aktsiaemissioone oma korporatiivsetele klientidele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid