Ettevalmistav ülesanne: ülevaade külastatavast mäluasutusest
Rahvusarhiiv alustas tegevust 1. jaanuaril 1999, kuid riikliku arhiivisüsteemi rajamine leidis
aset juba Eesti Vabariigi algusajal. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud
arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Riigi
Keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Riigiarhiiv Tallinnas. 1935.
aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja
kasutamisel . Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud
maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud
Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990. aastatel taastati arhiivide iseseisev majandamine . 1998.
aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1999. aastal tegevust Rahvusarhiiv, hõlmates
ajalooarhiivi Tartus, riigiarhiivi ja filmiarhiivi Tallinnas ning 15 maa-arhiivi üle Eesti. 2012.
aastast kehtib Eesti avalikele arhiividele järjekorras kolmas arhiiviseadus.
Noora on rahvusarhiivi uus peahoone Tartus. Noora nime esimene silp viitab tema asukohale
Nooruse tänaval ja teine silp on lühend rahvusarhiivist. Hoone planeerimine algas 2010. aasta
lõpus, ehitustööd detsembris 2014. Noora sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja avati pidulikult 1.
veebruaril 2017 .
Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus
tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Ühtlasi kindlustab arhiiv autentsete dokumentide
TÜ Ühiskonnateaduste Instituut Gaythel Kukk Rahvusarhiiv Kaartide infosüsteem Referaat Juhendaja: Anneli Sepp Tartu 2014 Rahvusarhiiv Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiiv on valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, kuhu kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv
esemete konserveerimisest ja restaureerimisest. 3 RAHVUSARHIIVI ÜLEVAADE Rahvusarhiiv, mis loodi 1. jaanuaril 1999. aastal, on arhiivinduse keskuseks Eestis ning asub Tartus. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu (dokumentaalse kultuuripärandi) säilimine ja selle kasutamise võimalus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Rahvusarhiiv kogub ning säilitab Eesti kultuuri, ajalugu, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale olenemata nende loomise ajast või kohast. (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiiv kui valitsusasutus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres. Samuti kuuluvad Rahvusarhiivi alla ka kõik
Säilitati pronkstahvlitele, seoti nahkhoidistega. Arhiiv põles ja kõik tahvlid sulasid ära. Sõna arhiiv tuleb kreeka keele vahendusel: ARHEION- kindel hoone, asutus. Keskajal arenesid kirjutamine ja dokumendiloome koos kristluse levikuga, oluline oli pärgamendi asemel paberi kasutuselevõtmine. Euroopa keskaeg tõi muudatuse, kus dokumentidega hakkasid tegelema notarid. Arhiiv selle tänapäevases tähenduses tekkis 1789, kui Pariisis asutati Rahvusarhiiv (Archives Nationales) ja loodi ühtne arhiivisüsteem. 1794 sätestati seadusega, et riik peab vastutama dokumentaalse pärandi säilitamise eest, ning sõnastati arhivaalide avalikkuse põhimõte. 1841 sõnastati provenientsiprintsiip ja 1881 registratuuriprintsiip kui arhiivikorralduse teoreetilised aluspõhimõtted. Esimese kutseühendusena loodi 1891 Hollandi arhivaaride ühing, 1910 toimus Brüsselis esimene ülemaailmne raamatukoguhoidjate ja arhivaaride kongress
Prantsuse revolutsiooni mõju ja tagajärjed arhiivinduse süsteemi väljakujunemisel. Suured mõjutused olid tingitud Suurest Prantsuse revolutsioonist, mis tähistab uut epohhi arhiivinduses ning tõi kaasa kaasaegse arhiivindussüsteemi tekke. Revolutsiooni ajal ka kõigi hilisemate revolutsioonide ajal olid korduvaks probleemiks peremeheta arhiivid. 1794. a 25. juunil võeti vastu arhiiviseadus, mis sai hiljem oluliseks eeskujuks paljudele riikidele. Selle dekreediga loodi Rahvusarhiiv, mis allus rahvuskogule (seadusandlikule võimule). Esimeseks direktoriks (1804.-ni) oli Gaston Camus. Prantsusmaal rakendati järgmisi olulisi printsiipe: 1. Riik kannab vastutust oma dokumentaalse pärandi säilimise eest! 2. Arhiivide avalikkuse printsiip igal kodanikul oli õigus pääseda arhiivi (samas hakati välja töötama piirangute süsteemi). 3. Ekspertiisi probleemid mida arhiivi võtta, mida mitte. Arhiivi võeti kõik praktilise väärtusega dokumendid
tsaari- ja Eesti iseseisvuse aegsed dokumendid · 1958. a Hakati ehitama Maneezi tänavale uut arhiivihoonet · 1960. a Viidi arhiivid Siseministeeriumi alluvusest Ministrite Nõukogu alluvusse · 1965. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone tööruumid · 1970. a Valmisid Maneezi tänava uue hoone hoidlad · 1989. a Taastati nimetus Eesti Riigiarhiiv · 1993. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku I osa · 1. Jaanuar 1999 Moodustati riiklikest arhiividest Rahvusarhiiv, mille üheks struktuuriüksuseks sai riigiarhiiviosakond · 2000. a Augustis kinnitatud Rahvusarhiivi põhimäärus taastas Riigiarhiivi iseseisva arhiivina · 2001. a Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku II osa (kokku on ilmunud 13 väljaannet) 2. AJALUGU Riigiarhiiv moodustab olulise osa meie rahvuslikust mälust. Arhiividokumendid alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni taasiseseisvumiseni. Võib öelda, et Eesti taasiseseisvumise
jne dokumente. 1574 Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ja kommunikatsiooniministeerium. 2012 arhiivinduse korraldamine Haridus ja Teadusministeeriumi ülesanne.
Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, i
Kõik kommentaarid