Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvusarhiiv (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

 
Ettevalmistav  ülesanne: ülevaade külastatavast mäluasutusest 
 
Rahvusarhiiv  alustas tegevust 1. jaanuaril 1999, kuid riikliku arhiivisüsteemi rajamine leidis 
aset  juba  Eesti  Vabariigi  algusajal.  Esmakordselt  3.  märtsil  1920.  aastal  nõu  pidanud 
arhiivikomisjoni  algatusel  loodi  ajalooliselt  oluliste  asutuste  dokumentide  hoiukohana  Riigi 
Keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana  Riigiarhiiv  Tallinnas. 1935. 
aasta  arhiiviseadus  tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja 
kasutamisel .  Nõukogude  võimu  ajal  jätkasid   arhiivid   tööd,  suuremates  linnades  tegutsenud 
maa-arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis  Moskvale  allunud 
Arhiivide  Peavalitsuse  kaudu.  1990.  aastatel  taastati  arhiivide  iseseisev   majandamine .  1998. 
aastal  kinnitatud  arhiiviseaduse  alusel  alustas  1999.  aastal  tegevust  Rahvusarhiiv,  hõlmates 
ajalooarhiivi Tartus, riigiarhiivi ja filmiarhiivi Tallinnas ning 15 maa-arhiivi üle Eesti. 2012. 
aastast kehtib Eesti avalikele arhiividele järjekorras kolmas arhiiviseadus. 
Noora  on rahvusarhiivi uus  peahoone  Tartus. Noora nime esimene silp  viitab  tema asukohale 
Nooruse tänaval ja teine silp on lühend rahvusarhiivist. Hoone  planeerimine  algas 2010. aasta 
lõpus, ehitustööd detsembris 2014. Noora sai  nurgakivi  15. aprillil 2015 ja avati pidulikult 1. 
veebruaril 2017
Rahvusarhiivi  põhiülesanne  on  tagada  ühiskonna  kirjaliku  mälu  säilimine  ja   kasutatavus  
tänastele  ja  tulevastele  põlvkondadele.  Ühtlasi  kindlustab  arhiiv  autentsete  dokumentide 

Rahvusarhiiv #1 Rahvusarhiiv #2 Rahvusarhiiv #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ulas Õppematerjali autor
Ülevaade Rahvusarhiivi tegevusest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Rahvusarhiiv - Kaartide infosüsteem

TÜ Ühiskonnateaduste Instituut Gaythel Kukk Rahvusarhiiv ­ Kaartide infosüsteem Referaat Juhendaja: Anneli Sepp Tartu 2014 Rahvusarhiiv Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu ­ dokumentaalse kultuuripärandi ­ säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiiv on valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas, kuhu kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv

Arhiivindus
thumbnail
19
doc

Säilitamine-helikogu, filmikogu, videokogu ning nende säilitamine ja hoiustamine

esemete konserveerimisest ja restaureerimisest. 3 RAHVUSARHIIVI ÜLEVAADE Rahvusarhiiv, mis loodi 1. jaanuaril 1999. aastal, on arhiivinduse keskuseks Eestis ning asub Tartus. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu (dokumentaalse kultuuripärandi) säilimine ja selle kasutamise võimalus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Rahvusarhiiv kogub ning säilitab Eesti kultuuri, ajalugu, riiklust ja ühiskondlikke olusid dokumenteerivaid arhivaale olenemata nende loomise ajast või kohast. (Rahvusarhiiv1, 2015). Rahvusarhiiv kui valitsusasutus kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Rahvusarhiivi kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres. Samuti kuuluvad Rahvusarhiivi alla ka kõik

Arhiivindus
thumbnail
15
docx

Arhiivinduse alused

Säilitati pronkstahvlitele, seoti nahkhoidistega. Arhiiv põles ja kõik tahvlid sulasid ära. Sõna arhiiv tuleb kreeka keele vahendusel: ARHEION- kindel hoone, asutus. Keskajal arenesid kirjutamine ja dokumendiloome koos kristluse levikuga, oluline oli pärgamendi asemel paberi kasutuselevõtmine. Euroopa keskaeg tõi muudatuse, kus dokumentidega hakkasid tegelema notarid. Arhiiv selle tänapäevases tähenduses tekkis 1789, kui Pariisis asutati Rahvusarhiiv (Archives Nationales) ja loodi ühtne arhiivisüsteem. 1794 sätestati seadusega, et riik peab vastutama dokumentaalse pärandi säilitamise eest, ning sõnastati arhivaalide avalikkuse põhimõte. 1841 sõnastati provenientsiprintsiip ja 1881 registratuuriprintsiip kui arhiivikorralduse teoreetilised aluspõhimõtted. Esimese kutseühendusena loodi 1891 Hollandi arhivaaride ühing, 1910 toimus Brüsselis esimene ülemaailmne raamatukoguhoidjate ja arhivaaride kongress

Arhiivindus
thumbnail
16
doc

Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused

Prantsuse revolutsiooni mõju ja tagajärjed arhiivinduse süsteemi väljakujunemisel. Suured mõjutused olid tingitud Suurest Prantsuse revolutsioonist, mis tähistab uut epohhi arhiivinduses ning tõi kaasa kaasaegse arhiivindussüsteemi tekke. Revolutsiooni ajal ­ ka kõigi hilisemate revolutsioonide ajal olid korduvaks probleemiks peremeheta arhiivid. 1794. a 25. juunil võeti vastu arhiiviseadus, mis sai hiljem oluliseks eeskujuks paljudele riikidele. Selle dekreediga loodi Rahvusarhiiv, mis allus rahvuskogule (seadusandlikule võimule). Esimeseks direktoriks (1804.-ni) oli Gaston Camus. Prantsusmaal rakendati järgmisi olulisi printsiipe: 1. Riik kannab vastutust oma dokumentaalse pärandi säilimise eest! 2. Arhiivide avalikkuse printsiip ­ igal kodanikul oli õigus pääseda arhiivi (samas hakati välja töötama piirangute süsteemi). 3. Ekspertiisi probleemid ­ mida arhiivi võtta, mida mitte. Arhiivi võeti kõik praktilise väärtusega dokumendid

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Riigiarhiivi referaat

tsaari- ja Eesti iseseisvuse aegsed dokumendid · 1958. a ­ Hakati ehitama Maneezi tänavale uut arhiivihoonet · 1960. a ­ Viidi arhiivid Siseministeeriumi alluvusest Ministrite Nõukogu alluvusse · 1965. a ­ Valmisid Maneezi tänava uue hoone tööruumid · 1970. a ­ Valmisid Maneezi tänava uue hoone hoidlad · 1989. a ­ Taastati nimetus Eesti Riigiarhiiv · 1993. a ­ Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku I osa · 1. Jaanuar 1999 ­ Moodustati riiklikest arhiividest Rahvusarhiiv, mille üheks struktuuriüksuseks sai riigiarhiiviosakond · 2000. a ­ Augustis kinnitatud Rahvusarhiivi põhimäärus taastas Riigiarhiivi iseseisva arhiivina · 2001. a ­ Ilmus Riigiarhiivi fondide teatmiku II osa (kokku on ilmunud 13 väljaannet) 2. AJALUGU Riigiarhiiv moodustab olulise osa meie rahvuslikust mälust. Arhiividokumendid alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni taasiseseisvumiseni. Võib öelda, et Eesti taasiseseisvumise

Arhiivindus
thumbnail
31
docx

Dokumendi halduse eksamiks

jne dokumente. 1574 ­ Hispaanias esimene arhiivi jaoks ehitatud hoone Dokumendihalduse ajalugu Eestis Eesti vanim dokument 1237.a. paavsti saadiku Modena Wilhelmi ürik 1924 - Riigiasutuste asjaajamise juhtnöörid 1935 ­ Esimene arhiiviseadus Dokumendihaldus arenes välja 20.saj. arhiivindusest 1990-ndate keskpaigast aastani 2000 elektroonilise dokumendihalduse arengu algus. Loodi RISO ja Informaatikakeskus ja Rahvusarhiiv. Järgnes valitsusasutuste dokumendihaldusprogrammi DHP loomine. 96-97 ametiasutustes võeti laialdaselt kasutusele arvutid, seeläbi algas kiire areng dokumendihalduses. 2003 ­ loodi Riigikantselei dokumendihalduse osakond (ül. Avaliku halduse ja arhiivide planeerimine, dokumentide väljatöötamine) 2012 - koordineerib avaliku sektori dokumendihalduse arengut Majandus ­ ja kommunikatsiooniministeerium. 2012 ­ arhiivinduse korraldamine Haridus ­ ja Teadusministeeriumi ülesanne.

Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
thumbnail
152
pdf

Rahvusarhiivi juhised

Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7

Rahvusarhiivi juhised
thumbnail
91
doc

VA dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs

Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, i

Allika?petus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun