Rahanduse arvestus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused ?
  • Mida need näitavad ?
  • Kuidas jaguneb finantssüsteem ?
  • Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi ?
  • Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul ?
  • Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates ?
  • Millised on suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves ?
  • Kes korraldab ja kuidas korraldatakse ?
  • Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid ?
  • Millised on riigieelarve paika panemise moodused ?
  • Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves ?
  • Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot ?
  • Millisel juhul kasutada akreditiivi ?
  • Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud ?
  • Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks ?
  • Milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2013 ?
  • Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast) ?
 
Säutsu twitteris
Rahanduse arvestus
1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused?
1) peab olema riik
2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad
2. Rahanduse mõiste
  • Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks .
  • Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted.

3. Nimetage rahanduse valdkonnad
1)riigi rahandus;
2)ettevõtete rahandus;
3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus;
4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus.
4. Raha põhifunktsioonid
(1) vahetusvahend ;
(2)arvestusühik;
(3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend
5. Raha omadused
1) stabiilsus
2) kaasaskantavus
3) kulumiskindlus
4) ühtlus
5) jagatavus
6) äratuntavus
6. Raha likviidsuse püramiid
Sularaha
Krediitkaart
Jooksevkonto
Lühiajalised riigi võlakirjad
Pikaajalised riigi võlakirjad
7. Raha ajalugu Eestis.
Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli Eestis käibele 1918 a novembris. Esialgu võis Eestis aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis.
1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla.
1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil ), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud.
20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti krooni kursiks Saksa marga suhtes kehtestati 1 kroon = 1/8 DEM. Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK).
1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro.
8. Eesti Panga ülesanded
  • osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises
  • osaleb finantsstabiilsuse tagamises
  • hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme
  • korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises
  • hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid
  • kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi
  • nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega
    9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid!
    (1)majanduse üldine kasv;
    (2)hindade stabiilsus;
    (3)kõrge tööhõive;
    (4) maksebilansi tasakaal.
    10. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?
    1. Avaturuoperatsioonid - nende kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut.
    2. Püsivõimalused - nende eesmärk on lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust ning kehtestada üleööturu intressimäärade piirid (laenamine ja hoiustamine).
    3. Kohustuslik reserv - eurosüsteem kohustab krediidiasutusi hoidma liikmesriikide keskpankade kontodel kohustuslikke reserve kaasatud hoiuste kattevarana. Kohustusliku reservi põhieesmärk on aidata stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja reguleerida pangandussüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki. Eurosüsteemis on kohustusliku reservi nõue kuni kaheaastase tähtajaga kohustuste korral praegu 1%.
    11. Rahapakkumise tegurid
    Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest:
    1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine.
    2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine.
    3) Intressimäär – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab.
    12. Euroala kriisi tekkepõhjused
    13. Kullastandardi olemus
    19.sajandil kehtestati rahanduse raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard . See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb.
    Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus, hindade tõus. Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb.
    14. Bretton Woodsi süsteemi olemus
    Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille peamisteks tunnusteks olid:
    -fikseeritud vahetuskursid,
    - vabakaubandus
    -dollari kasutamine põhivaluutana.
    Nii sai USA dollar maailmarahaks.
    15. Maastrichti kriteeriumid
    1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule (EMU). Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha euro.
    Maastrichti kriteeriumid:
    1) Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.
    2) Vahetuskurss . Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
    3) Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra.
    4) Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra.
    5) Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga.
    16. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted
    Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. Eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega.
    Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest.
    17. Rahapoliitika eesmärgid
    (1)majanduse üldine kasv;
    (2)hindade stabiilsus;
    (3)kõrge tööhõive;
    (4)maksebilansi tasakaal.
    18. Raha teooriad.
    -
    Eksogeense raha teooriad – keskpangal on täielik kontroll raha pakkumise üle
    -Endogeense raha teooriad – raha pakkumise muutusi põhjustavad majandusliku aktiivsuse muutused ning keskpanga mõju on siin tühine
    19. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad?
    Raha täpsemaks defineerimiseks kasutatakse erinevaid mõõte:
    - M0 = ringlusse lastud sularaha
    - M1 = M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidemad raha funktsioone täitvad varad . Need ei kanna intressi või on see väiksem, kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.)
    - M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused (M2 – säästuhoiused. Säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.)
    20. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine.
    Pank peab osa klientide rahast üle kandma keskpanka, Eestis 2%, (Eesti krooni käibeloleku ajal oli see 13%). Seda nimetatakse kohustuslikuks reserviks. Selle reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontorollida.
    RP = D + D (1-r) + D (1-r)2 + ...+ D (1-r)n
    (RP – rahapakkumine , D – esialgne hoius , R – kohustusliku reservi määr , n – hoiustamise arv)
    Valemist selgub , et teades esialgse hoiuse suurust ja kohustusliku reservi määra, võime hinnata raha pakkumist. Või teisisõnu, valemist leiame, kui suur on esialgse hoiuse kasvukordaja ehk rahakordaja.
    Lihtsama määratluse kohaselt on rahakordaja kohustusliku reservi pöördväärtus:
    m=1/ r
    (m – rahakordaja, r – kohustusliku reservi määr)
    Seda nimetatakse ideaalseks rahakordajaks.
    21. Euroraha teke.
    1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule (EMU). Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha euro. Euro käibelelaskmiseks ja ühise rahapoliitika elluviimiseks asutati
    Euroopa Keskpank (EKP), mis koos rahvuslike keskpankadega moodustab Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Euroopa Keskpank koos nende riikide keskpankadega, kes on euro kasutusele võtnud, moodustavad eurosüsteemi.
    Kõik ELi uued liikmesriigid on kohustatud Maastrichti kriteeriumide täitmisel ühinema EMU kolmanda etapiga ehk võtma kasutusele euro.
    22. Kuidas jaguneb finantssüsteem?
    Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest.
    Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses.
    Finantsinstitutsioonid jagunevad:
    1) Finantsturg - institutsioon, mille kaudu raha liigub neile, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga.
    2) Finantsasutus - nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.).
    Finantstooted jagunevad:
    1) Finantsinstrumendid aktsiad , võlakirjad
    2) Finantsteenused – laenud, kindlustustooted, klientide nõustamine jne.
    23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused .
    Majandusüksused kasutavad finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajatena toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks.
    Rahaasutuste liigitus sõltub suuresti riigi seadustest , täpsemini sellest, kuidas on erinevate finantsvahendajate tegevusalad piiritletud . Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada järgmiselt:
    1) Krediidiasutused - on ettevõtted, mis võtavad vastu rahalisi hoiuseid ja annavad omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank.
    2) Kindlustusseltsid - on ettevõtted, mis loovad kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Ettevõtteid, mis vahendavad kindlustusseltside teenuseid nimetatakse kindlustusmaakleriteks.
    3) Väärtpaberivahendajad - on kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul.
    24. Tagatisfondi olemus
    Tagatisfond on investeerimisriskide maandamiseks kogutav reserv…
    25. Väärtpaberituru osalised.
    Väärtpaberituru osalisteks on:
    1) Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted.
    2) Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d).
    3) Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs).
    26. Aktsiate liigitus ja olemus.
    Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.
    Aktsiad jagunevad: lihtaktsiad ja eelisaktsiad:
    Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Rahanduse arvestus #1 Rahanduse arvestus #2 Rahanduse arvestus #3 Rahanduse arvestus #4 Rahanduse arvestus #5 Rahanduse arvestus #6 Rahanduse arvestus #7 Rahanduse arvestus #8 Rahanduse arvestus #9 Rahanduse arvestus #10 Rahanduse arvestus #11 Rahanduse arvestus #12 Rahanduse arvestus #13 Rahanduse arvestus #14 Rahanduse arvestus #15 Rahanduse arvestus #16 Rahanduse arvestus #17 Rahanduse arvestus #18 Rahanduse arvestus #19 Rahanduse arvestus #20 Rahanduse arvestus #21 Rahanduse arvestus #22 Rahanduse arvestus #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor z17 Õppematerjali autor

    Meedia

    Mõisted

    Sisukord

    • Rahanduse arvestus
    • Sularaha
    • Krediitkaart
    • Jooksevkonto
    • Lühiajalised riigi võlakirjad
    • Pikaajalised riigi võlakirjad
    • Raha pakkumine
    • Intressimäär
    • Tagatisfond

    Teemad

    • Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused?
    • Rahanduse mõiste
    • Nimetage rahanduse valdkonnad
    • Raha põhifunktsioonid
    • Raha omadused
    • Raha likviidsuse püramiid
    • Raha ajalugu Eestis
    • Eesti Panga ülesanded
    • Nimetage rahapoliitika eesmärgid!
    • Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?
    • Rahapakkumise tegurid
    • Euroala kriisi tekkepõhjused
    • Kullastandardi olemus
    • Bretton Woodsi süsteemi olemus
    • Maastrichti kriteeriumid
    • Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted
    • Rahapoliitika eesmärgid
    • Raha teooriad
    • Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad?
    • Rahakordaja olemus ja selle arvutamine
    • Euroraha teke
    • Kuidas jaguneb finantssüsteem?
    • Finantsasutuste liigitus ja selgitused
    • Tagatisfondi olemus
    • Väärtpaberituru osalised
    • Aktsiate liigitus ja olemus
    • Võlakirjade liigitus ja olemus
    • Forwardtehingu olemus
    • Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada
    • Börsiindeksi olemus
    • Arbitraazi mõiste
    • Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused
    • Seletage börsibuumi teket
    • Seletage börsikrahhi teket
    • Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul?
    • Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid
    • Ostujõu pariteedi teooria
    • Hetketehingute mõiste
    • Valuutaoptsiooni mõiste
    • Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?
    • Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude
    • osatähtsused
    • eelarvest
    • Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu
    • Riigieelarve funktsioonid ja sisu
    • Riigieelarvega seotud mõistete selgitused
    • Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted
    • Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse
    • Millised on suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke
    • kolme
    • suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2013
    • aastal!
    • Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu)
    • Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi
    • Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse?
    • Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende eelised ja puudused
    • Millised on riigieelarve paika panemise moodused?
    • Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus
    • Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu
    • Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves?
    • Nimetage erinevad sularahata maksevormid!
    • Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tšekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise
    • põhimõtet
    • Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot?
    • Inkasso plussid ja miinused
    • Millisel juhul kasutada akreditiivi?
    • Akreditiivi plussid ja miinused
    • Maksekaardi liigid
    • Inflatsiooni mõiste
    • Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid
    • Inflatsiooni erinevad liigid
    • Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud?
    • Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?
    • Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2013? Suurimate
    • muudatuste põhjused
    • Leida järgmistele mõistetele seletused
    • http://www.eksl.ee/sonaraamat.php
    • elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum
    • kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood
    • kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma
    • Kuidas on Eestis üles ehitatud pensionisüsteem (kolm sammast)?
    • Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    19
    docx
    Rahanduse arvestus-kordamisküsimused
    13
    pdf
    Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused-
    14
    docx
    Kordamisküsimused õppeaines rahandus
    13
    docx
    Rahanduse teooria arvestus
    8
    docx
    Rahanduse arvestuse konspekt
    40
    pdf
    Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016
    8
    doc
    Rahanduse alused arvestus
    24
    docx
    Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused-





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !