Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Quot homines, tot sententiae. Nii palju inimesi, nii palju arvamusi (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Quot homines, tot sententiae. Nii palju inimesi, nii palju arvamusi
See ütlus kehtib elus kõigi valdkondade kohta. Igal inimesel võib olla oma arvamus. Need omakorda viivad meid tülide ning lahkhelideni, sest igaüks tahaks, et peale jääks just tema arvamus. Niimoodi vaieldes ja kompromisse luues ongi üles ehitatud meie praegune ühiskond. On välja kujunenud erinevad moraalireeglid ja tavad. Kuid aja jooksul inimeste arvamused muutuvad ning seepärast ei lõpe vaidlemine ning konkureerimine kunagi.
Selle kohta võib näiteid tuua ka filosoofiast. Näiteks vaidlesid Kreeka
Quot homines-tot sententiae-Nii palju inimesi-nii palju arvamusi #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mainstatge Õppematerjali autor
Essee, ettekanne. SS

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Sõnavabadus

..................................................................... 12 Kasutatud allikad:.......................................................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud põhiseaduse § 45 põhjal sõnavabadusest. Sõnavabadus ehk väljendusvabadus on tagatud põhiseaduse §-ga 45 ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaiseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistjatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusmõistmise huvides

Õigusõpetus
thumbnail
18
doc

Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.

Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme (ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise Niisiis ranges tähenduses teadmist saavat omada üksnes päriselt oleva, ideedevaldkonna kohta. Meeleliselt tajutavast maailmast saab meil olla mitte teadmine selle sõna ranges tähenduses, vaid üksnes arvamus. Ja seda mitte tunnetuse küündimatuse, vaid vastava valdkonna ontoloogilise

Filosoofia ajalugu
thumbnail
58
pdf

Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel

Sel ajaperioodil on temal kui eesti vabariigi kodanikul võimalus lüüa kaasa riigielu korraldamisel. Sellel ajal on ülimalt tähtis teada, kas poliitik, kelle poolt hääletama minnakse, on see õige. Oluline on aru saada, kas poliitik tugineb loogiliselt ülesehitatud argumentidele enda kõnedes või kasutab hoopis demagoogilisi võtteid, et võita üksikinimese hääl ning saavutada valimistel edu. Inimesel, kellel juba on teadmisi demagoogiavaldkonnas, on valimistel palju lihtsam: ta saab aru, milline poliitik räägib õiget juttu ja milline poliitik proovib valija häält iga hinna eest endale saada. Demagoogiavõtteid mitte tundev inimene võib tihtipeale hääletada just selle kandidaadi poolt, kelle jutt kõige meelitavam on, teadmata tõde selle jutu taga ja anda hääl täiesti valele poliitikule. Sellest uurimistööst võib kasu olla igale inimesele, kellel puuduvad demagoogiavõtetega seotud teadmised.

Filosoofia
thumbnail
62
doc

Jostein Gaarder "Sofie maailm"

Hilde. Hilde sai oma isalt sünnipäeva kingiks tema esimese teose- "Sofie maailm", kus on välja toodud jutustavas laadis filosoofia ajalugu ajastute kaupa. Siinkohal toon välja ajastute tähtsamad filosoofid ja nende põhiprobleemid. Antiikfilosoofia Loodusfilosoofid Esimesi filosoofe nimetatakse loodusfilosoofideks, kuna neid huvitasid eeskätt loodus ja looduses toimuvad muudatused. Neid ühendas arvamus, et kõige taga seisab algaine. Loodusfilosoofid astusid esimese sammu teadusliku mõtlemisviisi suunas. Sellega panid nad aluse kõikidele hilisematele loodusteadustele. Seega esimeste kreeka filosoofide "probleemiks" olid küsimused algainest ja looduses toimuvatest muutustest. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 36-37) Thales (vt Lisa 1) Thales arvas, et kõikide asjade tekkeaine on vesi. Ta olevat öelnud, et "kõiksus on tulvil jumalaid".

Kirjandus
thumbnail
13
doc

Filosoofia

üheaegselt. Järelikult on vaid kaks võimalust, kas kõik teadmised on sünnipärased või ei ole neist seda ükski. 2. Teadmiste eetika ­ meie eesmärgiks on leida tõsikindel teadmine ja seda teed mööda peab käima igaüks ise, ükskõik kuhu see meid ka ei viiks, see tee võib viia ka eksimusteni aga see on paratamatu teadmiste leidmisel. St ta rõhutab isikliku mõtlemise tähtsust. Läbi autoriteedi ei muutu miski tõeks, see on nagu midagi valmis antud, mis peagi ununeb. Ainult nii palju on meil tõelisi teadmisi, kui palju me neid ise leiame, arutledes ja mõtiskledes. 3. Mõistus on sündides puhas tahvel (tabula rasa) ­ kui laps sünnib, tal teadmised puuduvad. Ja teadmised hakkavad kogunema ümbritsevast maailmast välistemeelte e kogemuste kaudu ja enesevaatluse kaudu saame teadmisi iseendast e reflektsiooni ideesi. Asjad sünnitavad meis ideid, mis neid asju esindavad, siit tema teooria nimetus esindusteooria. Imanuel Kanti pööre tunnetusteoorias

Filosoofia
thumbnail
14
docx

Propaganda mõju Eesti riigis

toimuvaga ning sellega, kuidas seda tõlgendada. Soovin vaadata poliitika kulisside taha ning erakondade propagandaaparaadi sisse. Loodetavasti töö lõpuks leian vastuse küsimusele: Milline on mõju Eesti Vabariigis propagandal? Poliitika ja propaganda uurimine sellest aspektist on üpriski lihtne tänu hetke valimisperioodile. Samuti saadab meedia iga päev oma uudistes vihjeid sellest, kuidas poliitikud oma meetoditega mõjutavad inimesi. Eriti ilmne on see hetke majandusolukorras, kui poolehoiu võitmiseks piisab vähese lubamisest. Eesti meedia ning avalikus on suunitletud nõnda, et ükskõik milline negatiivne uudis varjule ei jää. Sinna alla saab määratleda ka propaganda temaatika tänu millele võib veebist lugeda kõikjalt ajakirjanike ja asjast huvitujate arvamuslugusid. Selle põhjal saab juba suure osa tööst kokku panna. Demokraatliku riigi propaganda või vabamal tõlgendamisel agitatsioon, ei ole küll

Uurimistöö
thumbnail
18
doc

DELFI MEETOD JA TEISED PROGNOOSIMISE MEETODID

1. DELFI MEETOD 1.1. Delfi meetodi ajalugu ja olemus Delfi meetodi näol on tegemist prognoosimise tehnoloogiaga, mis sai välja töötatud 1953. aastal RAND projekti raames tuntud matemaatiku Olaf Helmeri ja tema kollegide Norman Dalkey'i ja T.J. Gordoni poolt. Meetodi nimetus tuleneb Vana-Kreeka delfi oraaklist. Selle meetodi rakendamise eesmärgiks on leida kiirelt lahendus keerulisele probleemile, kasutades selleks spetsialistide ja ekspertide arvamusi ja hinnanguid. Meetodis kasutatakse iteraktiivseid ja iseseisvaid küsimustikke, mis võimaldavad kindlaks teha vaadeldava probleemi tõenäosuse, tähenduse, tulemuse ning võimalikud kaasnevad sündmused. Esimese etapi järel saavad kõik osalejad võimaluse tutvuda teiste osalejate poolt antud anonüümsete vastustega, mille tagajärjel avaneb igale osalejale võimalus oma hoiakute korrekteerimiseks. Delfi meetodi kasutamine on küllaltki keeruline, kuna see nõuab erilist

Juhtimise alused
thumbnail
19
docx

Filosoofia

väljendas seda pideva aforismiga ,,samasse jõkke ei saa astuda kaks korda", st et maailm on nagu jõgi, kus voolavad järjest uued veed. Lühem variant looduse kohta on ,,kõik voolab" ja inimese kohta ütleme ,,oleme ja ei ole". ATOMISTID. Demokritos (460 ­ 370). Tahtis teha lõpu algaine jagatavusele ning tegi geniaalse oletuse, et archeks on aatom (jagamatu). Ta toob sisse ka ruumi mõiste, olev on ainega täidetud ruum, mitteolev on aga tühi ruum. Aatomeid on tohutult palju, nad on pidevas liikumises, liikumise ajal nad ühinevad ahelaks ja nii tekivad ained. Inimese hing koosneb kerakujulistest tuleaatomitest. Surma pole vaja karta, sest hingeahela lagunemine toimub märkamatult. SOFISTID Viies sajand eKr oli antiikdemokraatia õitseaeg, rahva koosolekul esinemiseks pidi kodanik valdama retoorikat ja võitluskunsti. Sofistid olid elukutselised kõne- ja võitluskunsti õpetajad,

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun