1
PIIRITUSE TOOTMINE
Etüülpiirituse valem on C2H5 OH
Tihedus 20° C juures on 789,27 kg/m³
Keemistemperatuur atmosfäärirõhul on 78,35°C.
Etüülpiiritus on hügroskoopne. Ta imab niiskust õhust, taimsetest ja
loomsetest kudedest. Ta on hea lahusti. Seguneb igas vahekorras vee,
eetri, glütseriini, bensiini ja paljude teiste orgaaniliste lahustitega .
Piiritus ja tema kanged vesilahused põlevad helesinaka leegiga, mis ei tahma . Piiritusaurud segunenuna õhuga on plahvatusohtlikud, kui
kontsentratsioon on 2,8-13,7%.
Piiritus saadakse kahel meetodil:
1. Fermentatiivse või biokeemilisega
2. Keemilise või sünteetilisega
Esimesel juhul toimub suhkru käärimine pärmi fermentide toimel, teisel
juhul toimub etüleeni ühinemine veega katalüsaatori juuresolekul.
Käärinud meskist saadakse piiritus destilleerimisega. Meski
destilleerimisel saadakse toorpiiritus, mis on lisanditega, mida on 6 g/l.
Toorpiirituse rektifitseerimisel kolonnides saadakse 95-96% piiritus.
Puskariõlid, kõrgemad piiritused on vaja rektifitseerimise käigus
eraldada.
Piirituse kvaliteedinäitajad:
Organoleptilised omadused ei esine muud maitset peale
toorainest tuleneva maitse
Minimaalne etanoolisisaldus mahuprotsentides 96,0
1 2
Jääkainete maksimaalne sisaldus:
Üldhappesus väljendatuna äädikhappe grammides 100- mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 1,5
Estrid väljendatuna etüülatsetaadina grammides 100- mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 1,3
Aldehüüdid väljendatuna atseetaldehüüdina grammides 100- mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 0,5
Kõrgemad alkoholid väljendatuna(isobutüülalkoholi) metüül-2- propanool -1 grammides 0,5
Metanooli grammides 50
Kuivaine grammides 1,5
Lenduvad aluselised lämmastikühendid väljendatuna lämmasiku grammides 0,1
Furfurool ei ole lubatud
Fermentpreparaadid
Tärklise suhkrustamiseks piirituse valmistamise protsessi käigus
kasutatakse peale linnaste veel mikrobioloogilise päritoluga
fermentpreparaate, mille valmistamiseks kasutatakse hallitusseeni.
Asendades linnaste valmistamise mikroobse päritoluga preparaatidega
väheneb kõrgekvaliteedilise teravilja kulu seoses linnaste valmistamisega
ning selle arvelt suureneb piirituse väljatulek. Kasutatakse vedelaid,
kontsentreeritud ja kuivi fermentpreparaate.
2 3
Kuivade fermentpreparaatide kasutamisel tuleb nad eelnevalt lahustada
veega 1:1 ja segada 28-30°C juures oleva veega, arvestades 3-4 liitrit vett
ühe kilogrammi kultuuri kohta. Sellele lisatakse 10 liitri kohta 20-25
milliliitrit 40 % formaliini. Saadud segu segatakse hoolikalt 15-20 minuti
jooksul ja seejärel hoitakse 25-30 minutit ning pumbatakse siis
kulupaaki, kust ta läheb edasi suhkrustajasse.
PÕHIMÕTTELINE PIIRITUSE VALMISTAMISE TEHNOLOOGILINE SKEEM
Tärklist sisaldavast toorainest piirituse valmistamine koosneb erinevatest
Happe kulu, mida kasutati siirupi inverteerimiseks tuleb maha arvestada kupaazisiirupisse lisatava happe kogusest. Seejärel valmistatakse kupaazisiirup segades suhkrusiirupile juurde kõik retseptuuris ettenähtud koostisained. Peale hoolikalt segamist määratakse kuivaine ja happesus. Filtreeritakse ja jahutatakse 18-20ºC-ni. Edasi läheb mahutisse ja villimisele. 6.LEOTISTE JA AROMATISEERITUD PIIRITUSE VALMISTAMINE Aromatiseeritud piirituse valmistamine - Eeterlikke õlisid sisaldav tooraine kaalutakse, peenestatakse olenevalt tooraine liigist. Peenestatud tooraine pannakse destilleerimisaparaadi katlasse ehk ekstraheerimisseadmesse piiritustõmmise valmistamiseks tooraine aroomainete ekstraheerimise teel. Aromatiseeritud piiritust hoitakse kogumispaakides. Leotise valmistamine - Eeterlikke õlisid sisaldav tooraine kaalutakse ja peenestatakse olenevalt tooraine liigist
Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia 1. Mahlade liigitus Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest erinevate tehnoloogiliste võtetega eraldatud vedel toiduaine, milles säilib tooraine toiteväärtus suures ulatuses. Valmistatakse kas ühest või mitmest liigist puhastest, küpsetest, värsketest või külmutatud viljadest. Tehnoloogiliselt kasutatakse kas füüsikalist või ensümaatilist töötlust. Naturaalmahlad sisaldavad keskmiselt 82...90% vett, 10...16% süsivesikuid, 0,4...1,7% orgaanilisi happeid, lämmastikühendeid, mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, parkaineid, pigmente, eeterlikke õlisid jne. Mahla saadakse ka mahla kontsentraadist, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett ning millel taastatakse lõhn ja maitse Toormahl (ei ole kuumtöödeldud, ei sisalda lisandeid) Tarbe- ehk joogimahl Joogimahlale on lisatud kas vett või suhkrut. Maitsmismeelele on kõige sobivam mahl, milles on happeid 0,7...0,8% ning mille su
% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta. Peale etanooli tekib alkohoolsel käärimisel veel teisi ühendeid- metanool ehk puupiiritus, puskariõlid, estrid jt. Ained. Need eraldatatkse piiritusest rektifitseerimise ehk puhastamise teel. Seega on piiritus rektif.-ta ehk toorpiiritus või rektifitseeritud
sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Seejärel filtreeritakse söe- ja mehhaaniliste filtrite abil, millest oleneb viina puhtus ja kvaliteet. Valmistatakse kangusega 38%, 40%, 80%. Põhitootja AS Liviko, veel AS Onistar, AS Ofelia NAPS Sisaldavad võrreldes viinaga rohkem komponente ja jaotatakse
Liialt soe vein on tuim. Veinide järjekord Püüdke veine serveerida alustades tagasihoidlikumatest, kuid kui te pakute veini toidu juurde, siis pidage ikka meeles millist rooga te parajasti serveerite. · Serveerige odavamaid veine enne kui kallimad. · Jooge enne kuiva, siis magusaid veine: magusad veinid muudavad kuiva veini maitse väga happeliseks. · Kerged veinid serveeritakse enne täidalasi; rasked ja piiritus veinid lämmatavad kergemad veinid. · Noored veinid serveeritakse enne vanu veine. Õige temperatuur Optimaalne temperatuur on säilitamiseks 110 C, kuid temperatuurid vahemikus 5- 180C ei kahjusta veini nii kaua kuni kõikumine on lühiajaline: korrapäratu temperatuur on kõige kahjulikum. Vein küpseb kiiremini soojas ning aeglasemalt madalal temperatuuril. Püsiv temperatuur on väga oluline.
Jookide tehnoloogia Mahl- Vedel ( peamiselt puuviljadest ja marjadest ning köögiviljadest saadud) toiduaine, milles tooraine toiteväärtus on suures ulatuses säilinud Naturaalsed mahlad - Ühest või mitmest liigist. Suhkrust ja teistest ainetest puhas, värsketest või külmutatud viljadest. Naturaalne toormahl- kuumtöötlemata.Toormahl on naturaalse mahla erivorm, see ei ole kuumtöödeldud ning sellele pole lisatud teisi toiduaineid. Toormahlal peab olema viljale iseloomulik lõhn, värv ja maitse. Naturaalsetes mahlades on hapete ja suhkrute vahekord sageli maitsmismeelele harjumatu, seetõttu juuakse neid paljalt suhteliselt vähe. Joogimahlad- mahlale on lisatud vett või suhkrut, suhkrutooteid, orgaanilisi happeid Mehud- viljalihaga mahlad, sisaldaad lahustumatuid aineid. nt: pektoosi, tselluloosi jms. Toorainest tehakse püree, see homogeniseeritakse, pastöriseeritakse ja villitakse Pakendid- Levinuim tetrapakk. Pakend kindlustab toote hea säilivu
esmalt valmistatakse eeltaigen käärinud eeltaignale segatakse juurde ülejäänud toorained asetatakse uuesti käärima 10 Taigna valmiduse määramine Organoleptiliselt määratakse kindlaks järgmiste tunnuste järgi: Käärinud taigen on · 2,5 korda mahult suurenenud · peale käega taignale vajutamist tasandub lohk pikkamööda · taigna pind on kumer · taignal on meeldiv piirituse lõhn. Lõpuni käärimata taigen on · tihke · puudub kumerus · tasandub peale käega vajutamist kiiresti Ülekäärinud taigen · ei tasandu peale käega vajutamist · taigna lõhn on ebameeldiv, hapu · töötlemisel taigen rebeneb · on halb vormida. Õigesti käärinud taignast valmistatud toodetel on kohev struktuur, ilus välimus ja meeldiv maitse. Lõpuni käärimata taignast küpsetatud toodete kooruke on kaetud tumedate plekkidega. Ülekäärinud taignast tooted on
hakkab lagunema (ei põle) (2), eralduvad gaasid tugeva suitsuna. Need gaasid jahutatakse kiiresti kondensaatoris (3), mis muudab suitsu vedelaks. Saadud vedelik juhitakse pumba (4) abil läbi seitsme puhastusnõu (5-11) ja ühe suure filtri (12), sel moel eemaldatakse lisandid. Lõpuks jõuab vedelik suurde tammevaati (14). Sealt villitakse väiksematesse anumatesse ning turustatakse Puidu termolüüsi saadused? Puiduõli, tõrv, puidusüsi, puidugaas, Sulfittselluloosi tootmine? Keedulahuse keemiline koostis on: Ca (HSO3)2 + SO2+H2O. Niinimetatud toorehappe valmistamise operatsioonid on järgmised: SO2 saamine väävli põletamisel; Gaasi puhastamine ja jahutamine; Gaasi läbilaskmine lubjakiviga (CaCO3) täidetud tornist või lubjapiimaga nõust. Toore ja keeduhappe erinevus seisneb peamiselt SO2 ja CaO sisalduse erinevuses. Toores lahuses on 2,7...4,4 % SO2 ja 0,8...1,3 % CaO. Keedulahuses on need arvud vastavalt 5...12 ja 0,7...0,9 %
http://nammy.pbwiki.com/Piiritus
Kõik kommentaarid