Peruu uudised (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes oli valget verd ja pika punase habemega. Kas viikingid ?
  • Millised jõud töötavad selle vastu ?
 
Säutsu twitteris

FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani

21.11.2008 21:49
Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani.
Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee.
« Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president .

Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu


01.11.2008 00:00
Tosina aasta eest Lõuna- Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud.
Kaksteist aastat tagasi südasuvel astus Tallinnas laevalt maha üks neiu , kaks kohvrit näpus. Tal hakkas kohe külm.
«Siin oli  küll suvi, aga ometi jahedam kui Limas talvel,» mäletab esimest kohtumist põhjamaaga Peruust tulnud María Cecilia Sarmiento Guérin. Limas oli ta lõpetanud põllumajandusülikooli ja saanud bioloogiamagistriks.
Nüüd, tosin aastat hiljem, on ta Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi teadur . Koos Erkki Truve ja Merike Meieriga kuulus ta teadlaste rühma, kelle töö «Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine » esitati talvel Eesti riikliku teaduspreemia saamiseks. Paraku jäi auhind seekord saamata.
Kevadel kaitses Sarmiento doktorikraadi , teema «RNA vaigistamise supressorid taimedes».
Suure tulevikuga teadusala
Geenitehnoloogia on tavainimese jaoks keeruline nagu hiina keel, milles igal hieroglüüfil oma tähendus.
Vanasti oli lihtne. Koolitarkus ütles, et igal rakul on kest, plasma ja tuum. Aegade jooksul on leitud DNA ja RNA, igasugused kromosoomid , geenid ja genoomid. Ja geene olevat igaühes meist mitukümmend tuhat, kui mitte rohkem.
Geenitehnoloogia instituudi laborid on täis klaasanumaid ja seadmeid. Kuskil eraldatakse DNAst RNAd , kuskil kloonitakse taimerakke.
«Siiani oleme siin TTÜ geenitehnoloogia õppetooli laboris tegelenud taimedega, aga paar kuud tagasi alustasime uuringuid ka inimrakkudega,» sõnab Sarmiento.
Ta püüab juhmile ajakirjanikule energiliselt seletada, mida tähendab RNA vaigistamine; teeb seda ladusas, peaaegu aktsendivabas eesti keeles, kasutades ohtralt võõrsõnu, milleta ju teaduses hakkama ei saagi. Kui ajakirjanik ikka ei taipa, toob lihtsama näite.
«Teil on üks raamat, mille lindistate kassetile ja sellelt tuleb hiljem hääl. DNA on raamat, kus on kirjas raku geneetiline kood. RNA on kassett . Ja siis tuleb hääl – valgud . Kui vaigistame kassetti, häält ei ole, siis see ei mõju raamatule, vaid kassetile. Häält ei tule, valke ei teki,» selgitab ta.
Valke on aga tarvis toota siis, kui organism neid vajab. Kui inimene on haige, on vaja üht  konkreetset valku, kui terveneb, siis jälle teist.
«Vaigistamine on mehhanism , mis aitab õigel hetkel õiges kohas luua nii palju valke kui vaja,» seletab Sarmiento.
«See võib olla seotud organismi mis tahes seisundiga, näiteks stressiga, kas või naha värvuse muutusega päevitamise tulemusel või ka hoopis lihtsalt vananemisega.»
Sarmiento sõnul on geenitehnoloogial väga avarad arenguvõimalused. Mis meile kord taimede peal selgeks saab, sellest võib juba lähitulevikus olla suur abi ka inimeste haiguste ennetamisel ja ravimisel.
Nägi esimest korda lumesadu
«Ma ei teadnud Eestist mitte midagi. Ainult seda, et see asub Ida-Euroopas, päris põhjas. Ei arvanud, et siin jääkarud ringi liiguvad, aga hirm oli ikka. Ma polnud elus kunagi näinud, kuidas lumi sajab. Jah, Peruus võib mäetippudel lund näha, aga kuidas sajab ja mis on tuisk , seda polnud ma kogenud,» meenutab ta särasilmi.
Toona ei osanud ta üldse eesti keelt. Stockholmi kaudu Tallinna tulles oli ta kohtunud ühe väliseestlasega, kes oli õpetanud mõne lihtsama sõna – «tere» ja «tänan».
«Veel laeval uurisin , kuidas üks või teine väljend eesti keeles kõlab. Minu vanaema on pärit Saksamaalt, olin saksa keelt õppinud ja mõned eesti sõnad tundusid tuttavad. Muidu oli küll nagu hiina keel,» muheleb Sarmiento.
Ta tuli Eestisse katoliku kiriku institutsiooni Opus Dei kaudu. 80 aastat tagasi asutatud Opus Dei ühendab üle maailma enam kui 85 000 inimest.
«Ma olin Peruus selle liige. Ülikoolis õppides oli mul kogu aeg soov sõita kuhugi kaugele ja aidata kirikut, kus vaja. Sain kutse tulla Eestisse. Meid oli kuus tüdrukut – Peruust, Tšiilist, Paraguayst, Brasiiliast, Prantsusmaalt, Hispaaniast. Üks läks tagasi, teised on leidnud endale töö, kõigil läheb hästi,» jutustab Sarmiento.
Tema sõnul on Opus Dei liikmete missioon teha hästi oma ametialast tööd ja saada seeläbi heaks kristlaseks.
«Oleme asutanud kultuurikeskuse, kus pakume tegevust nii lastele kui täiskasvanutele. Korraldame igasuguseid loenguid, õhtuid, ringide tööd. Me ei räägi seal ainult usust, vaid laiemalt inimlikest väärtustest,» selgitab Sarmiento.
Peruulanna räägib eesti keelt
«Meie esimene mure oli leida hea eesti keele kursus . Tollal tundus natuke kahtlane, et keegi tuleb välismaalt ja tahab kohe eesti keele selgeks õppida. Minuga tehti väga pikk intervjuu,  sest taheti aru saada, miks ma keeleõpinguist nii huvitatud olen,» muheleb Sarmiento, meenutades oma esimesi samme Eestimaal.  
Sarmiento kiidab väga oma eesti keele õpetajat Urve Buschmanni, kes talle tollases pedagoogikaülikoolis kaheksa kuuga eesti keele suhu ja ka kätte õpetas.
Keeleõppe ajal hakkas Sarmiento rahateenimise eesmärgil ise erakõrgkoolis inglise keele tunde andma.
Aga tütarlaps tahtis leida erialast tööd bioloogina. Tollane loodusmuuseumi direktor Peeter Ernits pakkus talle muuseumis tööd.
«Kui ütlesin, et mind huvitab just molekulaarbioloogia , andis ta mulle Merike Kelve numbri. Helistasin Merikesele, ütlesin, et olen bioloog Peruust ja otsin tööd. Merike imestas – peruulanna ja räägib eesti keelt! Ja käskis kohe kohale tulla. Sõitsin taksoga sinna ja olingi tööle võetud, mind suunati Erkki Truve juurde,» meenutab Sarmiento.
Kelve oli tollase keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) labori juhataja. Praegu töötab ta samuti geenitehnoloogia instituudis ja tunneb rõõmu, et Sarmiento on kõigi silme all tubliks kasvanud.
«Ta on küllalt andekas ja väga sihikindel. Suurepärane kolleeg, kes sobib teistega töötama, väga kohusetundlik ja täpne,» pole Kelve kiidusõnadega põrmugi kitsi.
Sarmiento tunnistab , et ega kursusekeelest igapäevaseks asjaajamiseks ega tööks piisanud .
«Kui tulin tööle, küsisid kolleegid : kas räägime, sinuga inglise või eesti keeles. Ütlesin: eesti keeles, kui olete minuga kannatlikud. Käisin kogu aeg vihikuga ringi ja kirjutasin sinna iga uue sõna või väljendi.
Kui oli mingi seminar, võtsin kaasa sõnaraamatu,» kirjeldab ta keeleõpinguid.
Nagu paljud välismaalased, märgib ka Sarmiento,  et võrreldes teiste keeltega, mida ta oskab – hispaania , inglise, saksa, prantsuse –, on eesti keel kõige raskem.
«Aga mitte võimatu. Tähtis on see, et kui sul on kindel eesmärk, siis sa püüad ja saad.»
Pole otsust kahetsenud
Nüüd juhendab Sarmiento tudengeid nende bakalaureuse - või magistritöös, on pidanud ka loenguid ja kavatseb kandideerida dotsendiametisse.
«Ma pole kunagi oma otsust kahetsenud. Muidugi pean tunnistama, et igatsen Peruu järele. Kahjuks pole selle aja jooksul kordagi sinna saanud. Tahaksin tagasi minna ja vaadata, kuidas seal on asjad arenenud.
Kohtuda vanaema, onu ja vanade sõpradega. Aga ma ei läheks sinna elama, tahan siia jääda,» kinnitab Sarmiento.
Tema vanemad ja kaks venda elavad Austraalias Sydneys, kuhu neid sundisid kolima verised sündmused kodumaal. «Olen neil külas käinud, neil läheb hästi. Vanemad on ka siin käinud, nad on minu valikuga rahul,» märgib Sarmiento.
Ta on valmis Peruu passist loobuma ja Eesti kodakondsuse saama. Taotlus on sees, märtsis ehk saab juba uue passi .
«See on minu jaoks väga tähtis, sest olen oma elu Eestiga sidunud, jään siia elama, südames aga olen ikka peruulane,» lausub ta.
 
Elulugu
María Cecilia Sarmiento Guérin
• Sündinud 23.09.1969 Peruus
Haridus : 1989–1996 Lima La Molina Rahvuslik Põllumajandusülikool, loodusteaduskond, bioloogia (BSc ja MSc), cum laude
1998–2007 TTÜ doktorant, matemaatika -loodusteaduskond, geenitehnoloogia õppetool
2008 loodusteaduste doktori kraad (PhD)
•Töö: 2008–… Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus ( vanemteadur )
2004–… TTÜ, geenitehnoloogia instituut (insener, teadur)
1997–2004 KBFI (vaneminsener, teadur)
1996–1997 Sotsiaalteaduste Erakõrgkool Veritas (inglise keele õpetaja)
1995–1996 OEA (Organization for the American States) biotehnoloogia projekt, Lima (insener)
• Keeled: hispaania, inglise, saksa, eesti, prantsuse
Tunnustused : 2007 Tiina Mõisa doktoriõppe stipendium , Tallinn
1995 aasta parima bakalaureuse auhind, La Molina Ülikool, Lima
Hobid : lugemine, jalgrattasõit

Ilves võttis vastu Peruu saadiku volikirja

30.10.2008 17:49
President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna Kadriorus Peruu suursaadikuga Eestis, Félix C. Calderóniga, kes esitas oma volikirja.
President Ilves ja suursaadik Calderón toonitasid Eesti ja Peruu häid suhteid ning arutasid võimalusi tihedamaks kultuurialaseks koostööks, vahendas presidendi kantselei pressiesindaja .
Mõlemat riiki iseloomustab ka kiiresti arenev majandus, seega märgiti kohtumisel mõlemapoolset huvi seni tagasihoidlike majandussuhete edendamiseks.
Eesti ja Peruu on suhelnud juba aastast 1922, kui Eesti astus Rahvasteliitu, mille asutajaliige oli Peruu juba aastast 1919.
Samuti oli Peruu Eesti Vabariigi iseseisvuse kiiremate taastunnustajate hulgas.
Suursaadik Calderón resideerib Helsingis

Reuters: Peruus leiti kahe 3000 aasta vanuse templi varemed

21.10.2008 23:30
Peruu arheoloogid leidsid riigi põhjaosast kahe umbes 3000 aasta vanuse templi varemed.
 
Leitud ehitiste seas on lai ja suurejooneline trepp ning muistse ämblikjumala kõrgreljeefne seinamaal , vahendas Reutersi videolõik.
Arheoloogide arvates rajasid kompleksi, mille osa kultushooned moodustasid, Ameerikas Kolumbuse-eelsel ajastul elanud Cupisnique'i kultuuri esindajad.
Leid tuleb ajal, mil Peruu valitsus kaalub, kas jätkata kalliks minevate väljakaevamiste finantseerimist.

Paduvihmad jätsid Machu Picchul lõksu sadu turiste

23.09.2008 09:25
Peruus Machu Picchu piirkonnas jäi paduvihmade tõttu lõksu vähemalt 200 turisti.
Urubamba oru naabruses asuvas mägises piirkonnas katkes paduvihmade tõttu rongiühendus, vahendas AFP.
Liiklemine Machu Picchu ja oru vahel seiskus, kuna tekkis suur maalihke oht. Rongid , mis olid juba teel orgu, pandi võimalikku õnnetust ennetades seisma. 
Peruu ametivõimude teatel osaleb abitöödel umbes 600 vabatahtlikku.
Machu Picchu on turistide hulgas ülipopulaarne ja seda tuntakse inkade nn kadunud linnana. Piirkond kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Peruus leiti muistne indiaanihaud

06.07.2008 14:44
Peruu arheoloogid tõid riigi põhjaosas päevavalgele rohkem kui poolteise tuhande aasta vanuse matmispaiga, mis võib anda uut väärtuslikku informatsiooni iidse mochicade kultuuri kohta.
Limast sadade kilomeetrite kaugusel asuvas Ucupe asula juures avastatud Huaca del Pueblo hauas olid võrdlemisi hästi säilinud inimluud, samuti ehted ja keraamika , vahendas BBC News. Ekspertide sõnul viitab see omaaegsele kõrgklassile.
Puidust sarkofaagi asetatud lahkunul oli ka surimask ning säilmete kõrvalt leiti vasest kroone, kõrvarõngaid ja muid huvitavaid esemeid. Vahetust lähedusest leiti veel ühe noore mehe ning mitme looma säilmed.
Moche indiaanlaste tsivilisatsioon kestis ammu enne inkade tõusu umbes seitse sajandit, aastail 100 kuni 800 pärast Kristust ning see oli tuntud kauni keraamika, arhitektuuri ja arenenud niisutussüsteemide poolest.

Peruus võeti pantvangi 65 politseinikku

17.06.2008 12:04
Lõuna-Peruus vasekaevandusfirma vastu toimuvad meeleavaldused muutusid vägivaldseteks, protesteerijad võtsid pantvangi 65 politseinikku ja kindrali.
Rahutustes, kus oletatavasti osaleb 20 000 inimest, on saanud viga 80 inimest, vahendas AFP.
Uudisteagentuuri Andina teatel vabastasid meeleavaldajad kümmekond vigastada saanud korravalvurit, kelle hulgas olid peamiselt naispolitseinikud.
Protestiaktsioonid on kestnud umbes nädala. Moquegua linna vihased elanikud on blokeerinud ka olulise maantee .
Meeleavaldajad nõuavad vasefirma töölistele suuremat osa firmale Souther Copper kuuluva Peruu suurima kaevanduse kasumist. Vase hind maailmaturul on praegu rekordkõrgel tasemel.
Ka riigi suuruselt kolmanda vasekaevanduse Cerro Verde töölised streigivad ja seda teist nädalat järjest.
Ombudsmani büroo esindaja Veronica Paredes rääkis, et politseinikud on Moquega katedraalis ja nad ei saa sealt lahkuda.
Kindral Alberto Jordan, kes viib koos märulipolitseinikega katedraalis, rääkis raadiojaamale RPP, et olukord linnas pole enam ammu politsei kontrolli all.

Peruu tahab põlishõime välismaailma eest kaitsta

04.06.2008 15:23
Peruu valitsus otsustas astuda samme selle nimel, et kaitsta viimaseid vihmametsades elavaid põlisrahvad, kes pole siiani tsivilisatsiooniga kokku puutunud.
Eelkõige kavatsetakse takistada Brasiilia piiri ääres elavate põlisrahvaste kokkupuuteid illegaalselt väärispuitu koguvate parvetajatega, kirjutab BBC.
Otsust ajendas maikuus Brasiilia vihmametsas pildistatud tundmatu hõim, mis võimude arvates oli sisse rännanud Peruust ning on tõendiks sellest, et Brasiilia ja Peruu piiri ääres võib elada kümneid välismaailmast isoleeritud hõime.
Peruu Madre de Diosi osariigi võimud tahavad edaspidi takistada illegaalsete parvetajate kokkupuuteid hõimudega, sest sageli on just vihmametsadest väärispuitu otsivad parvetajad esimesed välismaailma asukad, kellega vihmametsade elanikud kokku puutuvad.
Põlishõimude kaitsega tegeleva organisatsiooni Survival International hinnangul elab piirkonnas umbes 500 välismaailmast eraldatud hõimuliiget. Survival Internationali direktori Stephen Corry sõnul on Peruu valitsuse algatus hea märk, kuid valitsus peab ruttu tegutsema ja kindlustama selle, et tulevikus ükski sissetungija põlishõimude elualadele ei sattuks.
Lisaks vägivaldsetele kokkupõrgetele sissetungijatega võivad vihmametsade elanikele saatuslikuks saada ka tsivilisatsioonis elavatel inimestel suuremate probleemideta kulgevad haigused nagu gripp või külmetus, kuna nende organism ei tooda vastavaid antikehi.

Peruus paljastati kunagise veresauna ohvrite massihaud

30.05.2008 16:42
Peruu kriminalistid tõid riigi lõunaosa Andides päevavalgele massihaua, kuhu on maetud üle-eelmise aastakümne alguses puhkenud verise kodusõja kümned ohvrid, kes langesid armee pettuse võrku.
Kohalike elanike sõnul võib alale olla maetud umbes 300 inimest, kes mõrvati üle-eelmisel aastakümne alguses vasakpoolsete sisside ja armee vahel puhkenud kodusõja ühes suuremas veresaunas, vahendas Reuters.
Putise küla lähedalt leitud massihauast on praegu välja kaevatud vähemalt 60 mehe, naise ja lapse jäänused. Ühe kohaliku ametniku sõnul meelitasid sõdurid omal ajal sinna külaelanikud, kes pandi iseendale hauda kaevama, ehkki neile kinnitati, et seal hakatakse rajama forellitiiki.
Peruu kodusõjas võitlesid ühel pool sõjavägi, politsei ja talupoegade paramilitaarsed rühmitused ning teisel pool maoistliku Sendero Luminoso ja revolutsioonilise Tupac Amaru liikumise sissid .
Kaheksa aasta eest lõppenud relvakonflikt nõudis kahe aastakümne jooksul kokku umbes 70 000 inimese elu ning tapatalgutes olid süüdi mõlemad vaenupooled. Mineviku vägivallategude pärast on praegu võimude uurimise all ka mitusada kunagist sõdurit.
Punased äärmuslased sundisid külaelanikke oma ridadesse astuma sageli relvaähvardusel, samas kui kardetud armee vastas sellele kõigi mässuliste toetamises kahtlustatavate mahalaskmisega.

Peruus tabati suurt kogust kokaiini smugeldada üritanud Eesti kodanik

23.05.2008 11:41
Eile peeti Peruu pealinnas Limas kinni Hispaaniasse teel olnud Eesti kodanik, kes üritas üle piiri viia 4,7 kilogrammi kokaiini.
Eesti kodanik tabati eile Limas Jorge Chavezi nimelises lennujaamas ning tema juurest avastati kokku 4,7 kilogrammi kokaiini, kirjutas EFE.
Esialgsetel andmetel plaanis tabatud narkokuller suurt kogust kokaiini toimetada Hispaaniasse Malaga linna. Selle eest oli talle lubatud tasuna 4000 dollarit ehk ligi 40 000 krooni.
33-aastase mehe juurest leiti neli kohalikku maiustust nimega King Kong , mille sisse oli peidetud kokku 3,5 kilogrammi narkootikume.
Lisaks kandis Eesti kodanik kõhus 120 kapslit, milles oli kokku 1,2 kilogrammi kokaiini.
Maiustustesse peidetud narkootikumid avastasid lennujaama turvatöötajad pagasi läbi valgustamise käigus.
Hiljem tunnistas narkokuller üles ka alla neelatud narkokapslid. Mehe kinnitusel võttis ta pakkumise narkootikumid üle piiri viia vastu seetõttu, et vajas hädasti raha.

12 Ladina-Ameerika riiki asutasid ELiga sarnase ühenduse

26.05.2008 13:32
Brasiilia pealinnas reedel toimunud Ladina-Ameerika riikide juhtide tippkohtumisel otsustati viia lõpuni viimased neli aastat idanenud plaan Euroopa Liiduga analoogilise poliitilise ühenduse loomise kohta, millel hakkab alguses olema 12 liiget.
UNASURi nimelise ühenduse asutajaliikmeteks said Venezuela, Colombia , Argentina, Boliivia , Brasiilia, Tšiili, Guyana, Paraguay, Peruu, Surinam ja Uruguay, kokku elab neis riikides 380 miljonit inimest, teatas Venezuelan Analysis .
Kaalumisel oli ka sõjalise ühenduse loomine, kuid kuna piirkonna suurimaks USA liitlaseks peetav Colombia ei tahtnud selles täieõigusliku liikmena kaasa lüüa, siis otsustati nimetatud organi kavandamisega seonduv tulevikku edasi lükata.
Colombia president Alvaro Uribe avaldas samas ka lootust, et UNASUR ei kavatse viimasel neljal kümnendil Colombia võimudega võidelnud sissiliikumist FARC tunnustada.
Ühendust hakkab ajutiselt juhtima Tšiili president Michelle Bachelet, kelle sõnul on UNASURi peamine eesmärk majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine piirkonnas. Liituma
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Peruu uudised #1 Peruu uudised #2 Peruu uudised #3 Peruu uudised #4 Peruu uudised #5 Peruu uudised #6 Peruu uudised #7 Peruu uudised #8 Peruu uudised #9 Peruu uudised #10 Peruu uudised #11 Peruu uudised #12 Peruu uudised #13 Peruu uudised #14 Peruu uudised #15 Peruu uudised #16 Peruu uudised #17 Peruu uudised #18 Peruu uudised #19 Peruu uudised #20 Peruu uudised #21 Peruu uudised #22 Peruu uudised #23 Peruu uudised #24 Peruu uudised #25 Peruu uudised #26 Peruu uudised #27 Peruu uudised #28 Peruu uudised #29 Peruu uudised #30 Peruu uudised #31 Peruu uudised #32 Peruu uudised #33
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Heino Pärn Õppematerjali autor

Lisainfo

Peruu, Lima, uudised, referaat
peruu , uudised , lima , referaat

Mõisted

Sisukord

  • Suure tulevikuga teadusala
  • Nägi esimest korda lumesadu
  • Peruulanna räägib eesti keelt
  • Pole otsust kahetsenud
  • Elulugu
  • BBC News
  • Moche indiaanlaste tsivilisatsioon
  • Venezuelan Analysis
  • The Guardian
  • Karin Volmer
  • Sünnipäeva ootus
  • Vandenõuteooria
  • Süüteod
  • Lauri Vahtre
  • Thor Heyerdahl
  • Etnograaf ja maadeuurija
  • LiveScience
  • Mihhail Lotman, intellektuaal
  • Võitlus vaesusega
  • Lindpriid omanikeks!
  • Leftistide kriitika
  • Liider hukkamisnimistus
  • Reuters

Teemad

  • FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega
  • esmaspäevani
  • Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu
  • Ilves võttis vastu Peruu saadiku volikirja
  • Reuters: Peruus leiti kahe 3000 aasta vanuse
  • templi varemed
  • Paduvihmad jätsid Machu Picchul lõksu sadu
  • turiste
  • Peruus leiti muistne indiaanihaud
  • Peruus võeti pantvangi 65 politseinikku
  • Peruu tahab põlishõime välismaailma eest
  • kaitsta
  • Peruus paljastati kunagise veresauna ohvrite
  • massihaud
  • Peruus tabati suurt kogust kokaiini
  • smugeldada üritanud Eesti kodanik
  • Ladina-Ameerika riiki asutasid ELiga
  • sarnase ühenduse
  • Peruu lennuõnnetuses hukkus viis Prantsuse
  • turisti
  • Peruu ekspresident jäi kohtuistungil tukkuma
  • Reuters: Peruus konfiskeeriti 1,5 tonni
  • kokaiini
  • Peruu bussiõnnetus nõudis vähemalt 19
  • inimelu
  • Reuters: Peruus avastati muistne riituspaik
  • Reuters: Peruu ägab tulvavete all
  • Narvas tabati võltsitud viisaga reisivad
  • peruulased
  • Peruust leiti inkade iidne linn
  • Fujimori tütar kandideerib Peruu
  • presidendiks
  • Fujimori mõisteti kuueks aastaks trellide taha
  • Peruus nähti seni müüdiks peetud
  • pärismaalasi
  • Peruus astub kohtu ette nii sangar kui mõrvar
  • Peruu ekspresident viidi kodumaale vanglasse
  • come-backi
  • Peruu meteoriidikraatri gaaside tõttu haigestus 200
  • inimest
  • Reuters: taevast sadanud objekt jättis maha haisva
  • kraatri
  • Yale’i Ülikool tagastab Machu Picchu aarded Peruule
  • Peruu verepankades levib HIV
  • Peruu president käis maavärina tagajärgi uurimas
  • Peruus hukkus bussi ja veoauto kukkupõrkes 24 inimest
  • Peruu maavärina ohvrite arv tõusis üle 500
  • 03:02
  • Teadlased: Niilus pole maailma pikim jõgi
  • Maailmameister Kankkunen osaleb Peruu
  • rallimaratonil
  • Briti pubi soovib saada Peruu konsulaadiks
  • 10:37
  • Päikesejumala teekond
  • Peruust leiti Ameerika vanim observatoorium
  • Peruust leiti pilvesõdalaste hõimu tseremoniaalkeskus
  • Peruus võidutsevad piraatfilmid
  • Peruu maoistide juht mõisteti eluks ajaks vangi
  • Venetsueela ootab Peruu presidendilt vabandamist
  • Peruu presidendiks sai kunagine riigipea Alan Garcia
  • Peruust leiti tätoveeritud naismuumia
  • Peruu tuhka sülgav vulkaan Ubinas tapab loomi ja
  • mürgitab vett
  • Peruust avastati Lõuna-Ameerika vanimad niisutuskanalid
  • Peruus abiellus ühistseremoonial 165 paari
  • Intellektuaal Hernando de Soto hiilgav tee
  • Hernando de Soto
  • Peruu ekpresident Fujimori võeti vahi alla
  • Peruu pealinna Lima vanim muumia
  • Kartul pärineb Peruust
  • Solanum tuberosum
  • Peruus avastati hiiglaslikud maajoonised
  • Miss Maailma tiitli võitis peruulanna
  • Peruu teadlased aretasid hiidmerisea
  • Peruust leiti kadunud muinaslinn
  • Peruu Andides on surnuks külmunud 46 last
  • Peruust leiti kümneid uusi inkade muumiaid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

226
doc
Portugali põhjalik referaat
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
343
pdf
Maailmataju uusversioon
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
477
pdf
Maailmataju
59
doc
Kordamine eesti keele eksamiks
290
pdf
Holokaust





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !