50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ints96
Õppematerjali autor
UNCRHi aruandest selgub, et 80% pagulastest on arengumaades, arengumaad võtavad vastu neli viiendikku maailma pagulastest. UNHCRi 2010. aasta ülemaailmseid suundumusi käsitlev aruanne näitab, et paljud maailma vaeseimad riigid võtavad vastu suurel hulgal pagulasi nii absoluutsete arvude poolest kui ka nende oma majanduse suurusega võrreldes. Kõige rohkem pagulasi on Pakistanis, Iraanis ja Süürias, vastavalt 1,9 miljonit, 1,1 miljonit ja 1 miljon. Pakistanis on mõju majandusele kõige suurem, sest riigis on 710 pagulast iga dollari kohta SKPst elaniku kohta. Pakistanile järgnevad Kongo Demokraatlik Vabariik ja Kenya vastavalt 475 ja 247 põgenikuga. Võrdluseks on Saksamaal, kus on tööstusriikidest kõige rohkem pagulasi (594 000 inimest), 17 pagulast iga dollari kohta SKPst elaniku kohta, teatas UNHCR. Vastupidi enamlevinud arvamusele ei suundu põgenikud aga rikastesse riikidesse, vaid kõige rohkem inimesi on leidnud varjupaiga hoopis naaberriikides
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA Referaat “Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele” Üliõpilane: Kristina Rostovtseva Õppejõud: Maret Güldenkoh TALLINN 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... 3 Mis pagulastest saab?............................................................................................. 4 Seaduse ees on kõik võrdsed........................................
tagakiusatu ei ole inimene, kes põgeneb seadusliku õigusmõistmise eest. Konventsiooni alusel on riigil kohustus kohelda seaduslikult riigis viibivat pagulasstaatust omavat isikut võrdväärselt riigi kodanikega. Samuti on pagulasel kohustus pidada kinni riigi seadustest ning näidata lugupidamist riigi avaliku korra nõuete vastu. (Pagulasseisundi konventsioon) Euroopa Liiduga ühinenud riigid on nõustunud Euroopa Liidu reeglitega, sealhulgas ka nendega, mis puudutavad pagulasi ja varjupaigataotlejaid. 1990. aastal vastu võetud Euroopa Liidu liikmesriikide leppeline Dublini konventsioon sätestas, millised on Euroopa Liidu liikmesriikide kohustused varjupaika taotlevate isikute suhtes. Dublini konventsiooni järgi on varjupaiga võimaldamise otsus üksnes selle liikmesriigi teha, kelle territooriumi kaudu põgenik Euroopa Liitu sisenes. (Euroopa...)
Kuidas lahendavad erinevad riigid pagulasprobleeme? Massimigratsioon on palju kõneainet pakkunud juba rohkem kui aasta. Esmalt rändekriis ja selle lahendamine, seejärel pagulaslaagrid ja humanitaarabi kättesaadavus kuni pagulasperedele uue elupaiga leidmiseni. Kõik see on mõjutanud erinevaid riike suuremal või vähemal määral. On riike kus põgenikke on lahkelt vastu võetud, kui ka neid, kus neid on tõrjutud kõrge aia ja relvastatud sõduritega. Ometi on pagulaskriis suur ja lahendamist vajav probleem paljudele riikidele, kaasa arvatud Eestile. Riigid tegelevad paljuski tagajärgedega suutmata lahendada probleemi seal kust see alguse sai. Olen seto ja minu kodu asub Setomaal, paarikümne kilomeetri lähedusel Vene piirile. Ka setod, elades oma kultuuriruumis ja õigeusutraditsioonide järgi, on arutanud võimalike pagulasperede vastuvõtmist Setomaale. Küsimus, kuidas eristada pagulast omavoliliselt piiri ületanud välismaa kodanikust
2. teema: Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid 1. Mida tähendab arenguabi, miks seda on vaja? Arenguabi tähendab arengumaade pikaajalise arengu toetamiseks jagatavat rahalist ja muud materiaalset tuge ning oskusi ja teadmisi. Arenguabi hakati tänapäevases mõistes andma pärast Teist maailmasõda, kui USA toetas Euroopa riikide ülesehitamist Marshalli plaani kaudu. 2. Mis on ülemaailmse arenguabi eesmärk? Eesmärk oli, et arengumaad jõuavad selle toel kiiresti heale järjele. St maailma inimeste ühist vastutust üksteise heaolu eest ja seadis arengukoostöö keskseks eesmärgiks üleilmse vaesuse vähendamise. Et kõik saaks elada ilma vaesuse, nälja, haiguste, ebakindluse ja kirjaoskamatuseta. 3. Kas tänapäeval on tähtis rääkida rohkem arenguabist või arengukoostööst?
teistes maades ja seda varjupaika kasutada. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad. Esialgne 1951. aasta konventsioon puudutas Euroopa sõjapõgenikke, kuid 1967. aasta New Yorgi protokolliga laienes selle kehtivus kogu maailmale. Konventsiooniga ei saa kehtestada vastutavale riigile kohustust läbi vaadata varjupaiga taotlust; kohustuse kehtestab Dublini konventsioon1. Eesti liitus pagulasseisundi konventsiooniga 1997. aastal. Lähtudes Genfi konventsioonist ja protokollist on varjupaiga saamine inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus
diekrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (1996); Naiste poliitiliste õiguste konventsioon (1953); Apardheidikuriteo tõkestamise ning selle kuriteo eest karistamise rahvusvaheline konventsioon (1973); Jätk 3 Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (1979); Hariduses diskrimineerimise keelamise UNESCO konventsioon (1960); Lapse õiguste konventsioon (1989). Euroopa Inimõiguste Konventsioon aastal 1950 (Euroopa Nõukogu) Teema 3 Euroopa kaitsesüsteemid Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse mõned olulisemad dokumendid: 1949. a Euroopa Nõukogu statuut. 1950. a Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon 1961. a Euroopa sotsiaalharta 1987.a piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon 1995
Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus. Slaid 3: Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. Teise maailmasõja ajal toimus suurim põgenemislaine eesti rahva ajaloos. Rootsi oli kõige ihaldatum põgenemispaik oma neutraalsuse ja jõukuse tõttu. Aprilliks 1945 arvatakse olevat Rootsi saabunud 26 000 - 27 000 eestlast. Teine suur põgenikelaine moodustus inimestest, kes ei leidnud võimalust pageda laevade või paatidega Rootsi. Pagulaste endi andmeil oli oktoobriks 1946 Saksamaa läänetsoonide põgenikelaagris üle kolmekümne tuhande eestlase.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid