Orgaaniline keemia (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Orgaaniline keemia

Orgaanilise keemia olemus

Orgaaniline keemia tegeleb orgaaniliste ainetega
- Elusorganismidest pärinevate ainete keemia
Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku
Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapnikku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C, H, O, N, Hal

Süsiniku erilisus

C võime moodustaa pikki ahelaid
Seotud C ühendis – teise kihi S ja P elektronid võrdsed
- Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon

Süsinik

Sp3 – tetraeedriline süsinik
- Nurk on 1090
- 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed – σ
Sp2 – tasandiline ehk planaarne süsinik
- Nurk on 1200
- Üks kaksik side ja kolm üksiksidet
- Kaksiksidemel üks side π, teised σ
Sp – lineaarne süsinik
- Nurk sidemete vahel 1800
- Üks kolmikside ja üks üksik side
- Kolmiksidemel 2 sidet on π, ülejäänud σ

Alkaanid

Üldine

Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, on süsivesinikud.
Ainult tetraeedrilise süsinikke sisaldavad süsivesinikud on alkaanid.
- Alkaani süsinikahelas on kõik aatomid omavahel seotud σ-sidemete kaudu
Aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu on nomenklatuur.
ÜLDVALEM – CnH2n+2
Alkaan (-aan) – kirjeldav süsinikahela pikkust
- Aküülrühm (-üül)
- 5 etüül-2,7-dimetüülnonaan

Isomeeria

Struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste keemiliste sidemetega.
Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid nimetatakse isomeerideks.
Omadused sõltuvad aine struktuurist

Alkaanide omadused

Füüsikalised omadused
- Värvuseta
- Hüdrofoobsed ained – puudub vastastikmõju veega; ei märgu veega ega lahustus vees; ei saa moodustada vesiniksidemeid
- Molekulmassi kasvades tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur kasvab
- C1-C4 – gaasilised ; C5-C16 – vedelikud; C17-C… - tahked
- Gaasilistel puudub lõhn, vedelatel bensiini lõhn, tahked lõhnatud
Keemilised omadused
- Oksüdeerijate suhtes üpris püsivad
  - Reaktsioonide kulgemiseks on vaja side(med) lõhkuda, et võiksid moodustada uued sidemed
  - Osake, millel on üksik paardumata elektron, kannab nimetust radikaal - moodustub metüülradikaal ja vesinikradikaal

Põlemine
- Täielik
- 2 C4H10 + 13 O2 →8 CO2 + 10 H2O
- Mittetäielik
- 2 C4H10 + 9 O2 →8 CO + 10 H2O

Pürolüüs – alkaanide lagunemine või isomeerumine kõrgemal temperatuuril, mille tulemusena moodustuvad hargnenud ahelaga ühendid
- CH4 → t0 C + H2
- 2CH4 → t0 C2H2 + 3H2

Asendusreaktsioonid halogeenidega
- Nn radikaalmehhanism
- Astmeliselt
- Saaduseks halogeenühend ja vesinikhalogeenid
- CH3CH3 + Cl2 → CH2ClCH3 + HCl
- CH2ClCH3 + Cl2 → CH2ClCH2Cl + HCl

Halogeenühendid

Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega
Halogeenderivaat
- Süsivesinikud, kus üks või mitu H-aatomit on asendunud halogeeni aatomitega
- Alati polaarne kovalentne side
Eesliidetega kloro-, bromo-, fluoro - ja jodo-
- Halogeeni asend näidatakse kohanumbriga – 1bromo – 2kloroetaan
Füüsikalised omadused
- Enamus vedelikud või tahked ained, mõned toatemperatuuril gaasilised
- Kuna ei saa moodustada H-sidemeid, on nad hüdrofoobsed ega lahustu vees
- Suhteliselt suurte tihedusega (veest raskemad )
- Gaasid on – bromoetaan , difluorodiklorometaan, diklorofluorometaan, kloroetaan, klorometaan , kloropentafluoroetaan

Nukleofiilne asendusreaktsioon

Kovalentne sideme katkemine

Radikaaliline dissotsiatsioon
- Tekivad radikaalid
- Esineb mittepolaarse sideme katkemisel ka siis, kui kovalentne side pole väga polaarne
  - CH3-CH2-CH3 → CH3-CH2* + CH3*
  - Cl2 → Cl* + Cl*
Iooniline dissotsiatsioon
- Tekivad positiivsed ja negatiivsed ioonid
- Toimub lahustites, mis moodustavad ioonidega vesiniksidemeid (vesi; alkohol )
  - CH3-CH2σ+-Cl σ - → : Cl- + CH3CH2+

Nukleofiil elektrofiil

Elektrofiil ja nukleofiil – vastandlikud osakesed

Elektrofiil
- tühja orbitaaliga osakesed
- võib olla katioon, kuid tema elektrofiilsustsentril võib olla ka positiivne osalaeng
  - H+, C+, Me+
Nukleofiil
- Vaba elektronpaariga osake
- Võib olla anioon, kuid tema nuklefiilsustsenter võib omada ainult negatiivset osalaengu
  - OH-, HSO4-, Cl-, H2O
Nuklefiil ühineb elektrofiiliga ja vastupidi

Nukleofiilne asendusreaktsioon

OH-, RO-, CN- on tugevamad nukleofiilid kui mistahes halogeenid

K+OH- + CH3CH2CH2σ+-Brσ-
→ CH3CH2CH2σ+-OHσ- + K+Br-
Ründav osake Reaktsioonitsenter Lahkuv osake

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

121 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mukkel Õppematerjali autor

Orgaaniline keemia

orgaaniline keemia keemia alkoholid alkeenid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

doc

Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid

Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/2012 Sisukord Orgaaniline keemia....................................................................................................................4 Valemid orgaanilises keemias...................................................................................................5 Alkaanid..................................................................................................................................... 6 Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine:.....................................................................

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

Kategoriseerimata

pdf

Orgaaniline keemia konspekt

Orgaaniline keemia

rtf

Süsiniku valentsolekud

1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesinik, Õhust kergem ja ilma lõhna ning maitseta. Vees ei lahustu ja oluliselt mürgine pole. Eraldatakse maagaasist, mille põhikomponent ta on. Keemilised omadused Metaan on redutseerija Sest ta on süsiniku kõige madalama oksüdatsiooniastmega (-IV) ühend. Põlemisel oksüdeerub lõpuni ( oksüdatsiooniastmeni

Keemia

doc

Orgaaniline keemia (Alkaanidest küllastunud ühenditeni)

ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel CH2=CH2 + H2O CH3 CH3OH CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed. EETRID CHCH + H2 CH2=CH2 // CHCH + 2H2 CH3-CH3 C2H5OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsiniku ahelat e. alküülradikaal on seotu

Keemia

Rohkem sarnaseid