Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missuguse rulli kasuks otsustada?

Lõik failist


Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool
Maamajanduse Mehhaniseerimine
Siim Jaansoo
OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE
LÕPUTÖÖ

Juhendas: Ants Siitan

2007
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST. 4
2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES. 5
2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid . 5
2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad. 10
2.3. Külvikud ja väetusamasinad. 19
2.4. Taimekaitsepritid. 21
2.5. Koristusmasinad . 25
3. SOBIVAIMA MASINA KOMPLEKSI VALIK. 29
4. Masinate tööressurss ja korrashoiukulud. 32
5. Teravilja tootmise tasuvus . 34
6. Teraviljakuivati vajadus. 36
37
Vajlik teravilja kuivati mahtumus siis peaks olema 62 m, kui teravilja saagikus on 1200 t. niisket vilja. 37
Kokkuvõte 37
Kasutatud kirjandus 38


SISSEJUHATUS


Nagu märgitud on teravilja tootmise tulukuse suurendamise üheks peavõimaluseks saagikuse suurendamine (väetised ja taimekaitse vahendid) ja masina töökulude vähendanine (ostes näiteks odavaimaid,kasutatud masinaid)
Teravilja saagikuseks on võetud lähiaegade loodetav eesti keskmine saagikus 2.5 t/ha ja müügihinnaks 1000 kr/t ja 1500 kr/t.
Arvutused on näidanud ei ole keskmise saagikuse 2.5 t/ha ja müügihinna 1000 kr/t korral võimalik teravilja kasvatamisest praktiliselt kasumit saada. Kui aga vilja müügihind oleks 1500 kt/t, saab viljakusest tulu, kui masinatöökulud 1.ha-le on alla 2500 krooni.
Kui teravilja saagikus oleks 4 t/ha (selliseid talusid jms.Estis on), saab ka vilja müügihinna 1000 kr/t puhul tulu ha-toetuse 400 kr/t korral kasumit vaid siis, kui masina töökulud on alla 1700 kr/ha(so.kui põllutöid tehakse vanade ja odavate masinatega ja ei arvestata amortisatsioonikulusid, et saaks osta uusi masinaid) Kuid müügihinna 1500 kr/t ja ha-toetuse 400 kr/ha puhul on loota väikest kasumit ka masina töökulude 3500 ....3900kt/ha korral.
Maksimaalne ostuhind riigireservi ostmisel on toidunisul 1900 ja -rukkil 1800 kr/t. Keila TERKO ostis toidunisu hinnaga 1800-2000 kr/t,söödaks1700 kr/t ningotra 1500 kr/t. Nende andmete alusel on võetud arvestustes suvivilja kokkuostuhinnaks 1700 kr/t taliviljal
Vasakule Paremale
OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #1 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #2 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #3 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #4 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #5 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #6 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #7 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #8 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #9 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #10 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #11 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #12 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #13 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #14 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #15 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #16 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #17 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #18 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #19 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #20 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #21 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #22 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #23 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #24 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #25 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #26 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #27 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #28 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #29 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #30 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #31 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #32 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #33 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #34 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #35 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #36 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #37 OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTAL #38
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ESYIceMan Õppematerjali autor
Lõputöö teemal OPTIMAALNE MASINAPARK 300-HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Masintehnoloogia spikker

Koristuskaopõhjused. 5.Kuidas GPS töötab? Sellistel kombimasinatel on nii pii- kui ketastööseadised. Niiskusest tulenevaid koristuskadusid on mitu: terade GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või Piitööseadiste ülesandeks on sügavamate kihtide kobestamine, kasvamine peas, pudenemine, lamandumine, tera rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise töösügavus võib ulatuda kuni 40 cm-ni. Erineva kujuga piiotsa kuivainesisalduse vähenemine varasel koristamisel intensiivse kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt kasutamisel on võimalik mõjutada saadava aluspõhja tasasust päikesekiirguse mõjul

Automaatika alused
thumbnail
32
pdf

John Deere 8R

8R seeria traktorid 217 kuni 291 kW (295 kuni 395 hj) 97/68EC intelligentse võimsusjuhtimisega val uses saada Lis avarust n D eere iv se Joh ka ek sk lusi mand ActiveComega roolimis 2 | 8R seeria traktorid ­ sissejuhatus Sõit tulevikku Maaharimiseks ühest horisondist teiseni, vajate

Põllumajandus
thumbnail
14
doc

Talinisu kasvatamine söödaks

Selline talinisu pind on püsinud juba viimased seitse aastat. Seevastu suvinisu pind on viimastel aastatel suurenenud. Talinisu rahvamajanduslik tähtsus on toiduvili ja piirituse tootmine. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks, mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Suure populaarsuse on omandanud nisust valmistatud hommikueined. Jahvatades tera koos kestade ja iduga, saadakse täisterajahu. Täisterajahu on kõige suurema toiteväärtusega, kuna sisaldab palju B-rühma vitamiine ja mineraalaineid. Täisterajahu säilib halvasti ning seepärast toodetakse rohkem sellist jahu, mille saamisel on eraldatud kestad ja idu. Meil valmistatakse nisust mannat, pajudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Nisuterad leotatakse, keedetakse, kuivatatakse, purustatakse.

Eritaimekasvatus
thumbnail
24
doc

Ainetöö õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused”

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut TERAVILJA EELPUHASTUS - KUIVATUSPUNKT Ainetöö õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS.................................4 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid..................................................... 4 1.2. Sahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid....................................................... 6 2. KASUTUSKULU MAJANDUSARV

Tehnoloogia projekteerimise alused
thumbnail
10
docx

Taimekasvatuse üldkursus.

TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga

Teraviljakasvatus
thumbnail
33
docx

Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM

tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. 2. Muutuvate suhete seadus Uuritakse 3 liiki suhteid: A. TEGUR-TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse kuidas muutub toodang) erijuht ­ vahendid-toodang (söödaressurss püsiv, produktiivvahendite hulk muutuv) optimaalne suhe lehmade arvu ja söötade hulga vahel, mille korral on piimatoodang maksimaalne. B. TEGUR-TEGUR (toodang on konstantne, uuritakse tegurite suhteid, kusjuures ressursside kasutuse efektiivsus väljendub kulude ökonoomikas) C. TOODANG-TOODANG (ressursside kasutus on muutumatu, uuritakse alternatiivsete toodangute majanduslikku tulukust) 3. Maksimumi-miinimumi seadus

Põllumajandusökonoomika
thumbnail
14
pdf

Põllumajandusökonoomika KT2

rakendustele o tehnika rakendamise ulatus ja kvaliteet o tööjõu valik ja tööjõu kvalifikatsiooni tõus o töötajate huvi suurendamine töötulemuste vastu • Tehnika kasutamine võimaldab põllumajanduslikke tõid läbi viia agrotehniliselt parimatel tähtaegadel ja kvaliteetsemalt • Ajafond- PM võimalik ajafond on 1880-2040 tundi aastas töötaja kohta • Töö optimaalne aeg- aeg, mille kestel on kujunenud või kujundatakse eeldusel bioressursi täistoodanguvõime saamiseks, varasem või hilisem kulg vähendab toodanguvõimet ja saakide taset • Töö intensiivsus- tööpinge ehk töö pingelisuse aste tootmisprotsessis, mida mõõdetakse töötaja poolt kindlas ajaühikus tehtud töö hulgaga. Tööpinge tõusuga inimenergia kulu ajaühikus suureneb ja tööaeg lüheneb

Põllumajandusökonoomika
thumbnail
29
pdf

Põllumajandus masinad

kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks. Nokkteral on selline paksend vaid tera ninaosas. Põskteral on nina külgserval tugiplaat (tugevdusplaat). Peiteltera on niisugune, mille ninaosa on kujundatud vahetatava plaadina (plaatpeitel) (joonis 1.9) või nihutatava varvana (varbpeitel, nihkpeitel). 3. Adra saha geomeetriline iseloomustus. Adra saha töö tehnoloogilist protsessi võib kujutada teostatuna kolme elementaarse kiilu poolt (joon. 3.3, a), mis liiguvad x-telje sihis

Põllumajandus masinad




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun