Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005                                                                                
 
 
1.  Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. 
 
Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. 
Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka 
gedoid´iks. 
 
Suur pooltelg  = 6 378,24 km 
Väike pooltelg = 6 356,86 km 
Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km 
 
Maakera telg  – Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. 
Maa geograafilised poolused – punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. 
Meridiaanid – pooluseid läbivad suurringi kaared. 
Ekvaator  – Maakera  teljega ristuv ja maakera keskpunkti  läbiva tasandi ning Maa pinna 
lõikejoon. 
Paralleel –  ekvaatori  rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. 
Tõelise  meridiaani  tasand – püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. 
Vaatleja meridiaan – tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. 
Tõelise horisondi tasand – Vaatleja silma läbiv rõhttasand. 
Esimese vertikaali tasand – tõelise meridiaani  risttasand
 
Tõelise meridiaani ja tõelise horisondi tasapindade lõikejoon näitab ükskõik millises maakera 
punktis põhja – lõuna suunda. Tõelise meridiaani risttasandi ja tõelise horisondi  tasapinna  
lõikejoon määrab igas maakera punktis ida – lääne suuna. Horisondi jaotusel on aluseks võetud 
N – S joone suund, mida loetakse põhisuunaks. 
 
Horisondi  jagamise  süsteemid 
1) täisringsüsteem –  jagab  horisondi 360 kraadiks. Loetakse päripäeva 0-360. Kasutatakse 
kõigil põhilistel kaasaegsetel navigatsiooniriistadel ja kaartidel; 
2) poolringsüsteem – loetakse Nordist või Süüdist ida poole või lääne poole 180 kraadini. 
Kasutatakse meresõidu astronoomias; 
3) veerandringi süsteem – loetakse Nordist või Süüdist ida poole või lääne poole 90 
kraadini. Kasutatakse meresõidu astronoomias; 
4) rombisüsteem – jagab horisondi 32-ks rumbiks. 
1 rumb = 360 / 32 = 11,25 kraadi 
Pearumbid:  
N = 0 
 
 
 
S = 180,0 
 
 
Vasakule Paremale
Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #1 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #2 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #3 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #4 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #5 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #6 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #7 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #8 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #9 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #10 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #11 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #12 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #13 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #14 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #15 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #16 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #17 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #18 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #19 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #20 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #21 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #22 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #23 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #24 Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor trilalala Õppematerjali autor
Eesti Mereakadeemia Navigatsiooni eksami küsimuste vastused 2005 aasta

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
56
docx

Lopueksami kordamiskusimsed Navigatsioon

1Maakera mõõtmed ja kuju, põhipunktid,-jooned, ringid, tasandid Maa kujutab pooluste suunas veidi lapikut kera ja kannab nime geoid. Sfäärilistest vormidest vastab geoidile kõige rohkem pöördellipsoid, millel on kaks telge suur mida tähistatakse tähega a ja väike, mida tähistatakse tähega b. Püstjoone lõikepunkte Maa pinnaga nimetatakse poolusteks. Suurringi, mis jaotab Maa kaheks poolkeraks nimetatakse ekvaatoriks. Pooluseid ühendavaid suurringe nimetatakse meridiaanideks ja ekvaatoriga paralleelseid väikeringe paralleelideks Paralleelid ja meridiaanid moodustavad geograafilise võrgu Põhjapool . usu Vaatlejameridi Paralleel aanpoolus Ekvaator Lõunapool Maakera us põhijooned poolus ja tasandid Maa igas punktis võib määrata rippuva raskusega suuna, mida nimetakse loodjooneks. Pikendades loodjoont ülespoole saame vaatleja lagipunkti (seniidi). Jätkates loodjoont allapoole saame punkti nimega

Navigatsioon
thumbnail
56
docx

Lopueksami kordamiskusimsed

1Maakera mõõtmed ja kuju, põhipunktid,-jooned, ringid, tasandid Maa kujutab pooluste suunas veidi lapikut kera ja kannab nime geoid. Sfäärilistest vormidest vastab geoidile kõige rohkem pöördellipsoid, millel on kaks telge suur mida tähistatakse tähega a ja väike, mida tähistatakse tähega b. Püstjoone lõikepunkte Maa pinnaga nimetatakse poolusteks. Suurringi, mis jaotab Maa kaheks poolkeraks nimetatakse ekvaatoriks. Pooluseid ühendavaid suurringe nimetatakse meridiaanideks ja ekvaatoriga paralleelseid väikeringe paralleelideks Paralleelid ja meridiaanid moodustavad geograafilise võrgu Põhjapool . usu Vaatlejameridi Paralleel aanpoolus Ekvaator Lõunapool Maakera us põhijooned poolus ja tasandid Maa igas punktis võib määrata rippuva raskusega suuna, mida nimetakse loodjooneks. Pikendades loodjoont ülespoole saame vaatleja lagipunkti (seniidi). Jätkates loodjoont allapoole saame punkti nimega

Navigatsioon
thumbnail
56
docx

Lopueksami kordamiskusimsed

1Maakera mõõtmed ja kuju, põhipunktid,-jooned, ringid, tasandid Maa kujutab pooluste suunas veidi lapikut kera ja kannab nime geoid. Sfäärilistest vormidest vastab geoidile kõige rohkem pöördellipsoid, millel on kaks telge suur mida tähistatakse tähega a ja väike, mida tähistatakse tähega b. Püstjoone lõikepunkte Maa pinnaga nimetatakse poolusteks. Suurringi, mis jaotab Maa kaheks poolkeraks nimetatakse ekvaatoriks. Pooluseid ühendavaid suurringe nimetatakse meridiaanideks ja ekvaatoriga paralleelseid väikeringe paralleelideks Paralleelid ja meridiaanid moodustavad geograafilise võrgu Põhjapool . usu Vaatlejameridi Paralleel aanpoolus Ekvaator Lõunapool Maakera us põhijooned poolus ja tasandid Maa igas punktis võib määrata rippuva raskusega suuna, mida nimetakse loodjooneks. Pikendades loodjoont ülespoole saame vaatleja lagipunkti (seniidi). Jätkates loodjoont allapoole saame punkti nimega

Navigatsioon
thumbnail
27
doc

Astronoomia konspekt

1 MERESÕlDUASTRONOOMIA OLEMUSEST Üldastronoomia käsitleb universumi ehitust, taevakehade omavahelist asendit, nende tegelikku liikumist ja püüab seletada universumis toimuvate protsesside põhjusi ning arengut. Meresõiduastronoomia tegevusalaks on taevakehade näiv liikumine, selle seos ajaga ja saadud tulemuste kasutanine navigatsioonis. Kokkuvõttes peab meresõiduastronoomia võimaldarna määrata laeva asukohta ja kompassiõiendit taevakehade järgi. Kuna meresõiduastronoomia põhiülesanded lahendatakse taevakehade näiva liikumise alusel, siis lähtutakse seisukohast, et kogu universum tiirleb ümber Maa.Võib-olla seepärast ei olegi meresõiduastronoomia teadusena kirikuga kunagi konflikti läinud. Päikesesüsteemi kuuluvate taevakehade liikumise vaatluse juures peab siiski arvestama tegelikku olukorda, et seletada nende koordinaatide muutumist taevasfääril. Meresõiduastronoomia jaoks on Maa

Astronoomia
thumbnail
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka

Laevandus
thumbnail
40
docx

ElektriIised laevajuhtimisseadmed eksamiküsimuste vastused 2017

41 42 ELJ II eksamiküsimused ja vastused 1. Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ühtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hõõrdejõud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust: 1) vaba vurr püüab säilitada muutumatuna oma peatelje suunda liikumatu taustsüsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele. 2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele. Seda vaba vurri omadust nimetatakse pretsessiooniks. 3) Lühiajaline välisjõu mõju –näiteks löök- peateljele ei muuda tema suunda, küll aga põhjustab tema kiire võnkumise tasakaaluasendi ümber. Neid võnkumisi nimetatakse nutatsiooniks. 2. Vurri kineetil

Laevandus
thumbnail
133
ppt

Laevajuhid- navigatsioon

vertikaalnurk ja minna tabelisse. Oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht. Navigeerimise tüübid Lootsimine ­ aluse juhtimine kitsustes Laakimine ­ aluse asukoha ettearvutamine Astronavigatsioon ­ aluse juhtimine taevakehade järgi Tehniline navigatsioon ­ aluse juhtimine navigatsiooniseadmete (nt radar) ja/või navigatsioonisüsteemide (nt GPS) järgi Raadionavigatsioon ­ kasutatakse raadiolaineid Radarnavigatsioon ­ kasutatakse radarit Satelliitnavigatsioon ­ kasutatakse Maa tehiskaaslasi Meremärgid Meresõidu ohtude ja faarvaatrite tähistamiseks ning laeva asukoha määramiseks kasutatakse meremärke, mida paigutatakse rannale või vette. Esimesel juhul on tegemist ranna-, teisel aga ujuvmärkidega.

Merendus
thumbnail
133
ppt

Väikelaevajuhid - navigatsioon

vertikaalnurk ja minna tabelisse. Oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht. Navigeerimise tüübid Lootsimine ­ aluse juhtimine kitsustes Laakimine ­ aluse asukoha ettearvutamine Astronavigatsioon ­ aluse juhtimine taevakehade järgi Tehniline navigatsioon ­ aluse juhtimine navigatsiooniseadmete (nt radar) ja/või navigatsioonisüsteemide (nt GPS) järgi Raadionavigatsioon ­ kasutatakse raadiolaineid Radarnavigatsioon ­ kasutatakse radarit Satelliitnavigatsioon ­ kasutatakse Maa tehiskaaslasi Meremärgid Meresõidu ohtude ja faarvaatrite tähistamiseks ning laeva asukoha määramiseks kasutatakse meremärke, mida paigutatakse rannale või vette. Esimesel juhul on tegemist ranna-, teisel aga ujuvmärkidega.

Laevandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun