III loeng (kons. N 15.30-17.30) Tasandi määravad: a)3 punkti, mis ei asetse ühel sirgel b)punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti c)2 lõikuvat sirget d)2 paralleelset sirget e)tasapind on määratud ka mis tahes tasapinnalise kujundi kaksvaatega või tasapinna jälgedega Tasandi asend ekraanide suhtes Üldasendiline tasand on kaldu kõikide ekraanide suhtes. Eriasendiline tasand ehk projekteeriv tasand on risti ekraaniga. (Põhiekraani risttasand , esiekraani risttasand , külgekraani risttasand). Nivoopinnad on paralleelsed ühe ekraaniga, st risti kahe ülejäänud ekraaniga. (Horisontaalpind , frontaalpind v, profiilpind). Tasandi jälgsirged Tasandi jälgsirge (jälg) on sirge, mida möödad tasand lõikab ekraani. Jälgsirged lõikuvad paarikaupa telgedel x, y, z punktides X, Y, Z. Neid punkte nim telgpunktideks. Tasandi jälgede tuletamiseks on vaja leida kahe sel tasandil asetseva sirge jälgpunktid ning samanimelised...
27. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. a) kolme punktiga, mis ei asetse ühel sirgel b) punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti c) kaks lõikuvat sirget d) kaks paralleelset sirget e) mistahes tasapinnalise kaksvaatega või tasapinna jälgedega 28. Missugust tasandit nimetatakse: a) üldasendiliseks? Tasapinda, mis on kaldu kõikide ekraanide suhtes. b) eriasendiliseks? Tasapinda, mis on risti ekraaniga (põhiekraani risttasand, esiekraani risttasand ja külgekraani risttasand). 29. Mis on tasapinna jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikejoon. 30. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. a) paneme läbi antud sirge abitasandi risti põhi- või esiekraaniga b) tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge c) leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti,mis ongi antud tasandi ja sirge lõikepunkt 31. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted.
Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand tõelise meridiaani risttasand. 2. Navigatsiooni põhimõisted: TK; KK; MK, kursinurk, TP; KP; MP, d, TK nurk tõelise meridiaani ja laeva pikitasandi vahel KK nurk kompassimeridiaani ja laeva pikitasandi vahel MK nurk magnetmeridiaani ja laeva pikitasandi vahel Kursinurk nurk laeva pikitasandi ja orientiirsuuna vahel TP - nurk tõelise meridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel KP nurk kompassimeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel
2. Esipind 3. Peatagapind 4. Abitagapind 5. Pealõikeserv 6. Abilõikserv 7. teratipp Lõikuri töönurki mõõdetakse lõike-, põhi- ja lõikuvatel tasanditel. Lõiketasand (inclination plane) on lõikepinna puutetasand, mis läbib teriku pealõikeserva. Lõiketasand on alati risti põhitasandiga. Põhitasand (reference plane) on lõikeserval antud punktis lõikekiiruse vektoriga sihiga risti olev tasand. Põhitasand on pikiettenihke ja ristiettenihke suundadega paralleelne tasand. Risttasand on antud punktis lõikeservaga risti asetsev tasand. Teriku kujundusnurgad määravad selle tööosa elementide asendi ruumis koordinaaditasandite suhtes ja omavahel. Neid nurki nimetatakse teriku staatilisteks nurkadeks. Teriku nurgad mõjutavad oluliselt lõikeprotsessi ja pinnatöötluse kvaliteeti. 2. Määra teriku pinnad ja nurgad pearisttasandil. 1. 1 - Esipind 2. 2 -Tagapind 3. - teritusnurk 4. peataganurk 5. lõikenurk 6. - esinurk 3
Joon. 23 4. POSITSIOONI- JA MÕÕTEÜLESANDED 4.1. Sirge ja tasandi ning kahe tasandi lõikumine Sirgjoone ja tasandi lõikepunkti leidmine ning kahe tasandi lõikesirge leidmine on kujutava geomeetrias põhilise tähtsusega ülesanded. 12 4.1.1. Sirgjoone lõikumine ekraani risttasandiga ehk projekteeruva tasandiga (so punkt kui sirgjoon kohtab tasandit). Ekraani risttasand (A,B,C) 2 projekteerub sellele ekraanile sirgjooneks, millele satub arusaadavalt ka antud sirge ja tasandi lõikepunkti L üks projektsioon L. Teise projektsiooni leiame sidejoone abil (joon. 24). 4.1.2. Ekraani ristsirge lõikumine tasandiga Ekraani ristsirge s1 ja mis tahes tasandi lõikepunkti leidmisel peame silmas, et lõikepunkti üks projektsioon ühtib ekraani ristsirge punktkujutisega Ls. Lõikepunkti teise projektsiooni saab leida tingimusest, et lõikepunkt kuulub antud
Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand tõelise meridiaani risttasand. Tõelise meridiaani ja tõelise horisondi tasapindade lõikejoon näitab ükskõik millises maakera punktis põhja lõuna suunda. Tõelise meridiaani risttasandi ja tõelise horisondi tasapinna lõikejoon määrab igas maakera punktis ida lääne suuna. Horisondi jaotusel on aluseks võetud N S joone suund, mida loetakse põhisuunaks. Horisondi jagamise süsteemid 1) täisringsüsteem jagab horisondi 360 kraadiks. Loetakse päripäeva 0-360. Kasutatakse
annaabi.ee 
