liiva, mis tõmbus magneti külge. Analüüs tõestas, et seal on kaks metalloksiidi raudoksiid (mis seletas liiva magneti poole tõmbuvust) ja 45.25% mingit valget metalset oksiidi, mida Gregor ei suutnud tuvastada. Taibates, et tundmatu oksiid ei klapi ühegi teadaoleva elemendi omadustega, teatas ta oma leiust ühingusse nimega Royal Geological Society of Cornwall ning saksa teadusajakirja "Crell's Annalen". Samal ajal avastas ka Franz Jopseph Muller sarnase aine, kuid ei suutnud seda tuvastada. Saksa keemik Martin Heinrich Klaproth Ungarist avastas sama oksiidi iseseisvalt 1795. aastal. Klaproth leidis oksiidis olevat uue elemendi ning nimetas selle Titaanide järgi Greeka mütoloogiast. Algul ei osatud titaani puhtal kujul (99.9%) toota, sest seda ei saanud teha tavapärasel moel süsinikuga koos kuumutades, kuna nii tekkis titaankarbiid. Esimesena sai sellega hakkama Matthew A. Hunter, kes kuumutas TiCl4
KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943) · Vabad assotsiatsioonid, kõlaefektid,
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ *** 15****IAPB ****** Detsember 2015 1. Minu matriklinumbrile (155423) vastav loogikafunktsioon oma numbrilises 10nd esituses: f(x1, x2, x3, x4) = ∑ (2, 3, 7, 8, 9, 13)1 (1, 4, 5, 14, 15)_ 2. Esitada oma loogikafunktsiooni tõeväärtustabel: x1 x2 x3 x4 f 0000 0 0001 - 0010 1 0011 1 0100 - 0101 - 0110 0 0111 1 1000 1 1001 1 1010 0 1011 0 1100 0 1101 1 1110 - 1111 - 3. Leida MDNK (McClusky meetodil) ja MKNK (Karnaugh’ kaardiga); tuvastada, kas leitud MDNK ja MKNK on teineteisega loogiliselt võrdsed või mitte. MKNK leidmine: ...
Läbi laane, läbi luha, kes oli väga varakas. marjamaale, metsa taha, Tal oli pesa asju täis, nagu tuhk ja tolm. Üks, kaks, kolm! kuid veelgi otsimas neid käis. Ei varastanud ta, ei-ei! Vaid kohe lihtsalt leidis neid. Miks jäeti asjad laokile ja ukse-aknad paokile! ÕHTU Nii juurde kogunes tal koli, Helgi Muller et lõpuks endal kitsas oli, Tulid järvelt kalurid jäi ilma ulualusest, vatijoppides. kuid harakas ei hoolind sest. Soomus läikles säärikuil, Siis tuli külm ja varbaid pures, kalad kottides. tuul kibedasti nahutas. Ent temal oli ainult mure, Jalgades veel tuuleõõts,
health services and social services. Jounal of Clinical Nursing. Nr 13, pp 876. 5. Körner, M. 2008. Analysis and development of multiprofessional teams in medical rehabilitation. GMS Psycho Social Medicine. 6. Marton, C. 2012. The Online Presence of Information Services at the Rehabilitation Institute of Chicago. Journal of Hospital Librarianship. Nr 12, pp 342. 7. Muller, D. 2011. The social interaction of return to work explored from co-workers experiences. Disability and Rehabilitation. Nr 33. 8. O'neill, T. A., Goffin, R. D., Gellatly, I. R. 2012. The Knowledge, Skill, and Ability Requirements for Teamwork: Revisiting the Teamwork- KSA Test's validity. International Journal of Selection & Assessment. Nr 20, pp 36-52. 9. Orto, A. E. D., Power, P.W. 2007. The Psychological and Social Impact of Illness
(2014) Finantsinspektsioon. http://www.fi.ee/index.php?id=417 Danske Bank http://www.danskebank.ee/et/index.html Endine hansapankur lõi uue panga. (2015) Äripäev. http://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/10/endine-hansapankur-priit-poldoja- loi-uue-panga-inbank (10.04.2015) Müller, M. (2014) Millest tuleb pankade kasum ja kus on konkurents? http://arvamus.postimees.ee/2783564/madis-muller-millest-tuleb-pankade- kasum-ja-kus-on-konkurents (05.05.2014) Nordea Bank AB http://www.nordea.ee/ SEB Pank http://www.seb.ee/ Statistika põhinäitajad (2015) http://www.stat.ee/ee Swedbank https://www.swedbank.ee/private 12 13
aminohapete vahele- translatsioon e. geneetilise info ülekandmine valgule. 43.RFLP e. restriktsiooni fragmendi pikkuse polümorfism(restriction fragment length polymorphisms, RFLP) kui geenimarker. Geneetilise tüpiseerimise meetod. Nende polümorfsete markerite pärandumise analüüsil saab koostada erinevate RFLP-ide aheldatuse kaarte ning analüüsida siis neid juba teadaolevate geenide asukohtade suhtes. 44.Mutatsiooniteooria- (H. de Vries; T. Morgan; H. Muller) *mutatsioonid tekivad äkki; puuduvad nii ülemineku kui ka vahevormid *uued vormid on konstantsed *mutatsioonid kujutavad endast kvalitatiivseid muutusi *mitmesuunalised võivad ka tagasi muutuda *võivad olla liigile kasulikud kui ka kahjulikud. Valdavalt siiski kahjulikud *mutantide leidmine sõltub uuritavate isendite arvust *üks ja seesama mutatsioon võib tekkida korduvalt 45.Mutageenide klassifikatsioon- 1)füüsikalised muatgeenid (1925 Nadson, Filippov) *ioniseerivad kiirgused:
Hirmust, kurbusest ja ängistusest lahti saamine ei ole teraapia eesmärk. Eesmärgiks on muundada need tunded ausateks väljendusteks mõnes loomingulises suunas, et kogeda rõõmu ja elevust, mis voolavad taoliste saavutuste puhul ja on tõeliselt autentsed emotsioonide avaldumise vormid. Selle asemel, et taodelda haigusest hoidumist, taotleb indiviid erilist psühholoogilist ja füüsilist heaolu, mida on paljud ka kirjeldanud (Houston, 1982; Jacobi, 1965; Jourard, 1971; Moustakas, 1977; Muller, 1982, Peters & Waterman, 1982). Autor on hiljuti välja toonud seitsee ala, mis peegeldavad uusi vaatepunkti humanistlik- holistlikus lähenemises: (1) holistliku suuna edendamine tervishoius; (2) tõelise individuatsiooni saavutamine; (3) liikumine autonoomiast intiimsusse, mis peegeldub rahuldust pakkuvatest isikutevahelistes suhetes; (4) tähendusrikaste elueesmärkide formuleerimine; (5) holistllikke
geneetilise info ülekandmine valgule. 43.RFLP e. restriktsiooni fragmendi pikkuse polümorfism(restriction fragment length polymorphisms, RFLP) kui geenimarker. Geneetilise tüpiseerimise meetod. Nende polümorfsete markerite pärandumise analüüsil saab koostada erinevate RFLP-ide aheldatuse kaarte ning analüüsida siis neid juba teadaolevate geenide asukohtade suhtes. 44.Mutatsiooniteooria- (H. de Vries; T. Morgan; H. Muller) *mutatsioonid tekivad äkki; puuduvad nii ülemineku kui ka vahevormid *uued vormid on konstantsed *mutatsioonid kujutavad endast kvalitatiivseid muutusi *mitmesuunalised võivad ka tagasi muutuda *võivad olla liigile kasulikud kui ka kahjulikud. Valdavalt siiski kahjulikud *mutantide leidmine sõltub uuritavate isendite arvust *üks ja seesama mutatsioon võib tekkida korduvalt 45.Mutageenide klassifikatsioon- 1)füüsikalised muatgeenid (1925 Nadson, Filippov) *ioniseerivad kiirgused:
tüüpidest -- nende mitmekesisus tingib einevaid fenotüübilisi lahknemisi sama genotüübilise lahknemise baasil. Geeni mõiste oli formaalne: ei tuntud tema ainelist olemust, struktuuri ega avaldumismehhanismi. Geeni käsitleti kui mingit sisemise struktuurita punktfaktorit -- funktsiooni, rekombinatsiooni ja mutatsiooni ühikut. Kromosoomiteooria (T. H. Morgan, A. H. Sturtevant, C. B. Bridges jt), alates 1910. a. Mutatsiooniteooria (H. de Vries, 1901; T. Morgan, 1911; H. Muller, 1927) Mutatsiooni mõiste tõi geneetikasse de Vries, kes leidis taime kuningakepp (Oenothera sp.) geneetilisel uurimisel ootamatuid äkilisi ja päranduvaid tunnusemuutusi; ta arvas, et see nähtus on tingitud geenide omaduste hüppelistest muutustest. Veenvaid tõendeid geenide muteerumisest andsid uurimused äädikakärbse juures (Morgan jt), kus leiti mitmete tunnuste uute pärilike variantide teket, mis oli tingitud vastavate geenide uute alleelide tekkest
Tln. 1999 Jõgisalu, H. Maaleib. Tln. 1984 Jõgisalu, H., Tihkan, L. Lugusid vanalt Läänemaalt. Tln. 1989 Järv, A. Meie kiisul kriimud silmad. Tln. 1985 Kesamaa, M. Keda kiita leiva eest. Kilvits V. Söö leiba // Kodutohter, 1999 nr 9 Kilvits V. ,,Leib tööl. kodus ja puhkehetkel" //Toiduäri, 2001 nr 3 Krusten, R. Vanad aabitsajutud. Maser, M. jt. Tervisliku toitumise teatmik. Tln. 2001 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Moora. A. Eesti talurahva vanem toit. Tln 1991 Muller, H. Saialill ja leivalill. Tln. 1970 Pajos, M., Teppo, E. Meisterdame pabernöörist. Tln. 2001 Parijõgi, J. Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte. Tln. 1977 Piirsalu A. Rukis toob tervist:tervislikust toitumisest //Tervis, 2001 nr 9 Põldmaa, K. Nurmelt ja niidult. Tln.1976 Sarv, T. Kõik on ju ime. Tln. 1985 Tali E. ja Tali T., Tähtraamat. Aastaring Maarjamaal. 49 Teesalu S
Kivi külge, kännu külge, roisu külge, roika külge! Härgadega tulgu, hobustega mingu, vinn-vänn, väravast välja, hilbates hiire poole, karates kaariku poole, joostes hiiriku poole, vilistades Viljandi poole ja iga nelja tuule poole! Varesest lastekirjanduse kogumikes: 1. Vares ja traktor, Raim Farhadi, Karl-Hanto Selmet, lk. 137. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Vares ja kuu, Kalju Kangur, lk. 181. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 3. Varese vigurid, Helgi Muller, lk. 181. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 4. Varesed ja krants, Mild Kivikild, lk. 178. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Vares, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 6. Varese hädaldus, Karl Eduard Sööt. Äiu, lahke lapsukene. Tallinn: Eesti Raamat 1969 7. Varese reis soojale maale. August Jakobson. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 8. Vareste jutt, Eesti rahvajutt. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000
Senisesse optimismi hakkas sugenema kahtlusi ka kirjanduses, nt P.-E. Rummo kogu "Lumevalgus...lumepimedus" puhul. Esile tõusis uus luulepõlvkond nn kassetipõlvkond. 1962-68 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp 3-5 noore luuletaja esikkoguga. Lugejate huvi luule vastu kasvas tohutult. Esile tõusis üle 10 isikupärase luuletaja, kellest osa on hiljem kujunenud prosaistideks. Esimeses kassetis olid Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Enn Vetemaa, teises Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman, kolmandas Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel, neljandas Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal, viiendas Andres Ehin, Nikolai Baturin jt. Kassetid koostas Oskar Kruus. Kassetipõlvkonna vaimseks isaks oli Artur Alliksaar. ARTUR ALLIKSAAR (1923-1966) Elust Sündis Tartus. Õppis Treffneri gümnaasiumis. Oli Saksa sõjaväes, elas metsavennaelu, töötas raudteel. 1949. a arreteeriti
Kirikalid, Kreutzbergid, Kurskid, Kuusikud, Kõlarid, Mullatid, Mutlid, Raudsepad, Rosenbenkid, Sachsenid, Schellerid, Schütsid, Socherid, Šumjatserid, Veenred, Värgid, õde-vend Borkmannid ja isa-poeg Lemmikud; refräänilaulu harrastasid orkestrantidest Friedrich Kaasik, Roman Karise, Aleksander Koromaldi (Leontjev), Herbert Kulm, Georg Metssalu, Enno Mullat, Jasef Mullat (Emmanuel Muller), Voldemar Prügi, Artur Rinne, Rudolf Rotka, Adolf Scheller, Kurt Strobel, August Truder, Evald Turgan, Raimond Valgre (Tiisel) ja Vladimir Vertennikov (Mutsu 1991, 6: 22). Kõige tüüpilisem oli 7-liikmeline koosseis: viiul, 2 saksofoni, trompet, klaver, kontrabass ja trummid, s.t küllaltki ökonoomne koosseis, mis kõlab juba hästi (puhkpillid saavad kolme- häälseid seadeid kasutada) ning võimaldab samal ajal mängida ka väga erinevat muusikat ala-
Aastal tabas maad enneolematu viljaikaldus koos nälja ja katkuga. Hukkus tuhandeid inimesi. Niisugune aeg ei soosinud kirjandust, raamatute väljaandmist hoopiski mitte. Pealegi ei olnud Eestis veel ühtegi trükikoda. Kuid kirjasõna elas ikkagi. Sellest ajast on säilinud käsitsi kirjutatud vaimulikke tekste, eriti kirikuõpetajate jutlusi. Üks niisugune mälestusmärk pärineb Tallinna Pühavaimu kiriku (seal tegutses eesti kogudus) abipastorilt Georg Müllerilt (ka Muller, Mollerus). Tema koostatud 28 39 jutlust on peetud aastail 1600 – 1606. Käsikiri avaldati 1891. Aastal kultuuriloolase Villem Reimani toimetusel. Tegemist on esimese suurema eestikeelse kirjaliku mälestisega, milles kajastuvad meie maa ja rahva ajalugu, katk ja selle laastavad tagajärjed, kombed ja kultuuriprobleemid. Eestikeelse teksti kõrval leidub neis saksa- ja ladinakeelseid märkmeid
väljendustes vaba ja kõigele avatud. See inimene on meeleline aga ka mõistust, teadust kummardav; ta on maksimalist pürgimustes ja lootustes. Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn kassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Esimene kassett (Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Linda Ruud, Enn Vetemaa) ilmus 1962, teine (Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman) 1963, kolmas (Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel) 1965, neljas (Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal) 1966, viies (Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney) 1968. Kassetid koostas Oskar Kruus. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia
algse funktsiooni. Kolmenukleotiidse deletsiooni või insertsiooni tagajärjel jääb alles algne lugemisraam, küll on aga sünteesitud polüpeptiid vastavalt kas ühe aminohappe võrra lühem või pikem. Spontaansete mutatsioonide tekkesagedust mõjutavad: 1) DNA replikatsiooni täpsus; 2) DNA reparatsiooni efektiivsus; 3) Mutageensete faktorite olemasolu ja hulk keskkonnas. Kemikaalide poolt indutseeritud mutagenees 1927. a. näitas H. J. Muller, et röntgenkiirgus indutseerib äädikakärbsel suguliitelisi retsessiivseid letaalseid mutatsioone. Lisaks kiirgusele tõstavad mutatsioonisagedust rakus ka mitmesugused DNA-d kahjustavad ja modifitseerivad kemikaalid. Näiteks sinepigaas, mida kasutati II Maailmasõjas keemiarelvana, on mutageen. Sinepigaasi mutageense toime avastas Charlotte Auerbach'i uurimisrühm, kuid nende tulemusi ei avaldatud enne kui sõja lõppedes. Nii sinepigaas kui ka teised
algse funktsiooni. Kolmenukleotiidse deletsiooni või insertsiooni tagajärjel jääb alles algne lugemisraam, küll on aga sünteesitud polüpeptiid vastavalt kas ühe aminohappe võrra lühem või pikem. Spontaansete mutatsioonide tekkesagedust mõjutavad: DNA replikatsiooni täpsus; DNA reparatsiooni efektiivsus; Mutageensete faktorite olemasolu ja hulk keskkonnas. Kemikaalide poolt indutseeritud mutagenees 1927. a. näitas H. J. Muller, et röntgenkiirgus indutseerib äädikakärbsel suguliitelisi retsessiivseid letaalseid mutatsioone. Lisaks kiirgusele tõstavad mutatsioonisagedust rakus ka mitmesugused DNA-d kahjustavad ja modifitseerivad kemikaalid. Näiteks sinepigaas, mida kasutati II Maailmasõjas keemiarelvana, on mutageen. Sinepigaasi mutageense toime avastas Charlotte Auerbach'i uurimisrühm, kuid nende tulemusi ei avaldatud enne kui sõja lõppedes. Nii sinepigaas kui ka teised
required to write in favor of Castro. The strange thing was that even those people who knew that the author had been assigned to do a pro-Castro essay guessed that the writer liked Castro. It seems that a statement of belief produces a click, whirr re- sponse in those who view it. Unless there is strong evidence to the contrary, ob- servers automatically assume that someone who makes such a statement means it (Allison, Mackie, Muller, 8( Worth, 1993). Think of the double-barreled effects on the self-image of a prisoner who wrote a pro-Chinese or anti-American statement. Not only was it a lasting personal re- minder of his action, it was also likely to persuade those around him that it re- flected his actual beliefs. As we will see in Chapter 4, what those around us think is true of us is enormously important in determining what we ourselves think is true.
support.ȱAmericanȱJournalȱofȱPsychiatry,ȱ149(11),ȱ1514–1520.ȱ Mogg,ȱK.,ȱMathews,ȱA.,ȱBird,ȱC.,ȱ&ȱMacgregorȬMorris,ȱR.ȱ(1990).ȱEffectsȱofȱstressȱandȱanxietyȱonȱtheȱ processingȱofȱthreatȱstimuli.ȱJournalȱofȱPersonalityȱandȱSocialȱPsychology,ȱ59(6),ȱ1230–1237.ȱ Monat,ȱA.,ȱ&ȱLazarus,ȱR.S.ȱ(1991).ȱStressȱandȱCoping:ȱAnȱanthologyȱ(3rdȱed.).ȱNewȱYork:ȱColumbiaȱUniȬ versityȱPress.ȱ Muller,ȱ L.,ȱ &ȱ Spitz,ȱ E.ȱ (2003).ȱ [Multidimensionalȱ assessmentȱ ofȱ coping:ȱ validationofȱ theȱ Briefȱ COPEȱ amongȱFrenchȱpopulation].ȱEncephale,ȱ29(6),ȱ507–518.ȱ Sandstrom,ȱ M.J.,ȱ &ȱ Cramer,ȱ P.ȱ (2003).ȱ Defenseȱ mechanismsȱ andȱ psychologicalȱ adjustmentȱ inȱ childȬ hood.ȱJournalȱofȱNervousȱandȱMentalȱDisease,ȱ191(8),ȱ487–495.ȱ Schimel,ȱJ.,ȱGreenberg,ȱJ.,ȱ&ȱMartens,ȱA.(2003)
396-397 Mitchell, J. W., 336 Mobasheri, J., 374-376 Monalphabetic substitution, 77-79, 406, 407, 412, 413, 417, 444-445 definition, vii solution of, 81-83 See also Atbash; Caesar substitution; Checkerboard Montdidier, Battle of, 164 Montgomery, B., 256 Montgomery, W., 134-135, 138-139, 263 Moorman, F., 156, 157, 409 Morehouse, L. P., 197-198 Moreo, J. de, 84-85 Morgenstern, O., 451 Morikawa, H., 322, 325 Morimura, T. See Yoshikawa, T. Morse code, 454 Morse, S. F. B., Ill Moyzisch, L. C., 229 Muller, H. K., 221 Multiplex systems. See CSP- 642; Jefferson cipher; M-94; M-138 Multiplexing, 194 Murphy, R., 221-222 Murray, A. A., 13 Music, 301 Myzskowski, E., 403 Nachrichten-Verbindungswe- sen, 240 Napoleon, 342 National Puzzlers League, 411 National Security Agency, 378-400 budget, 383-384 building, 381-382 cryptanalysis, 392-398 duties, 380-381 founding, 380 National Security Agency (continued) organization of, 385-387, 390-391 overseas branches, 382 results, 396-400 security in, 383-385
Biotechnology 17:1137–1138. Anklam, T. Borchers, G. Braunschweiger, U. Busch, Assessment of Genetically Modified Organisms (GMO) in Meat Products by PCR 517 E. Eklund, F. D. Eriksen, J. Fagan, A. Fellinger, H. Pietsch, K., H. Waiblinger, P. Brodmann, and A. Wurz. Gaugitsch, D. Hayes, C. Hertel, H. Hortner, P. 1997. Deuts Leben Rund 93:35–38. Joudrier, L. Kruse, R. Meyer, M. Miraglia, W. Muller, Poms, R. E., W. Hochsteiner, K. Luger, J. Glössl, and P. Phillipp, B. Popping, R. Rentsch, and A. Wurtz. H. Foissy. 2003. Journal of Food Protection 1999. Journal of AOAC International 82:923–928. 66:304–310. Lipp, M., A. Bluth, F. Eyquem, L. Kruse, H. Schimmel, Ririe, K. M., R. P. Rasmussen, and C. T. Wittwer. 1997. G. Van den Eede, and E. Anklam. 2001. European Anal Biochemistry 245:154–160. Food Research and Technology 212:497–504
annaabi.ee 
