Minu kodukoha mullastik (0)

3 HALB

Lõik failist

Järvamaa Kutseharidus Keskus
Minu kodukoha mullastik
Referaat
Dirgis Jõemaa PM11
2015

Sisukord

SISSEJUHATUS 3
Eesti mullastik üldiselt 4
Martna Mullastik 5
Muldade kivisus 6
Mullastikuvaldkonnad 7
Põllumuldade viljakus 8
Aluspõhi 9
Mulla lähtekivim 10
Kokkuvõte 11

SISSEJUHATUS

Muld on elu alus nii kaudses kui ka otseses mõttes. See on üks suuremaid rikkusi, mida tuleb kaitsta niisama hoolsalt kui õhku, vett või mõnda haruldast taimeliiki. Oma töös kirjutan lühidalt kodukoha , Martna valla mullastikust. Enamus kirjeldusi tegin kaartide põhjal , kuna puudus täpsem kirjalik materjal. Eesmärgiks püstitasin kaartide leidmise ,mille põhjal kirjeldada muldasid.

Eesti mullastik üldiselt

Eesti muldi on uuritud kaua ja põhjalikult. Eesti võib uhkust tunda nii muldade uurituse kui ka kogunenud andmestiku üle. 1
Eesti aluspõhjakivimeid kattev pinnakate , mis koosneb väga erineva kujunemislooga setetest , kujunes viimase mandrijäätumise ning sellele järgnenud sündmuste tulemusena. Pinnakatte paksus Eestis

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Kodukoha mullastik mullakaardid Läänemaa muld mullad mullastik martna martna vallas kamar Minu kodukoha mullastik

Kasutatud allikad

https://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=855

Sarnased õppematerjalid

odt

„MINU KODUKOHA MULLASTIK“

Järvamaa Kutsehariduskeskus ,,MINU KODUKOHA MULLASTIK" Kristin Toome PM11 Türi 2013 SISUKORD 1. Sisukord ...................................................................................2 2. Mulla teke .................................................................................3 3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4 4. Eesti mullastiku kaart ....................................

Põllumajandus

odt

Minu kodukoha mullastik

Järvamaa Kutsehariduskeskus „MINU KODUKOHA MULLASTIK“ Kristel Eslas PM20 Türi 2020 SISUKORD 1. Sisukord ...................................................................................2 2. Mulla teke .................................................................................3 3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4 4. Eesti mullastiku kaart ....................................

Mullateadus

docx

VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE

enamjaolt põllustatud. Muldade kivisuse kohapealt on Viljandimaa keskel. Lääne ja Põhja-Viljandimaal on keskmise kivisusega mullad ja Lõuna-ja Ida-Viljandimaal vähese kivisusega mullad. Leidub ka kohti, kus kivisus on keskmisest suurem (vaata ka joonis 5 ) (entsyklopeedia.ee) 7 Joonis 3 Eesti mullastik (koostanud Igna Rooma ja Vello Voiman). Mullatüübid: 1 paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad, 2 rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad (kollakashallil moreenil), 3 leostunud ja leetjad liivsavimullad (hallikaskollasel moreenil), 4 leede- ja leetunud liivmullad, 5 kahkjad ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (Lõuna-Eestis punakaspruunil, Kesk-Eestis kollakaspruunil

Eesti loodusgeograafia

pdf

MULD-EKSAM-1

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismi

Eesti mullastik

docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid

Eesti mullastik

doc

Mullateaduste eksami kordamise materjal

Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee reziimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D 2) niisked e gleistunud deluviaalmullad 3) deluviaalgleimullad 4) turvastunud deluviaalmullad Eesti agromullastikuline rajoneerimine NB!NB!NB! Mullad ei paikne juhuslikult, vaid kindlate seaduspärasuste alusel. St vastavalt mullatekketingimustele. Kuna mullatekketingimused Eesti erinevates piirkondades on väga erinevad, siis seetõttu erinevab ka eri piirkondade mullastik kardinaalselt. Sellest tlenevalt Alfred Lillema koostaski muldade rajoneerimise skeemi. Kuna see muldade territoriaalne piiritlemine annab agronoomilisi eesmärke, seetõttu nimetatakse mullastiku rajoneerimist agromullastikuliseks rajoneerimiseks. Alfred Lillema jaotas Eestimaa 8 rajooni e valdkonda. Need omakorda mullastiku iseärasuste alused jaotatakse allrajoonideks e allvaldkondadeks ja need omakorda mikrorajoonideks e mikrovaldkondadeks. Need 8 rajooni on:

Mullateaduse alused

doc

Mulldateaduse loengu konspekt

Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist 2) mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas

Üldbioloogia

doc

Mullateaduse eksam

Aluskivimiks paas, lähtekivimiks valdavalt valkjashall rähkmoreen. II. Leostunud ja leetjate muldade valdkond Kesk-Eestis (17,2%). Eesti viljakaimate muldade piirkond.III. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond (20,7%). Lähtekivimi karbonaatsus väheneb pidevalt lõunasuunal. Peamiselt happelised mullad ja keskmisest toitainetevaesemad mullad, vajavad lupjamist ja väetamist IV. Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis (7%). Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. V. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII

Mullateadus

Rohkem sarnaseid