Mina tasandid 10
MAINORI KÕRGKOOL
Rakenduspsühholoogia õppesuund
Personalijuhtimise eriala
MINA
TASANDID
TRANSAKTSIONAALNE
ANALÜÜS
Referaat
Juhendaja : Maie Oblikas
Tallinn
2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. ISIKSUSEST ÜLDISELT 4
2. MINA TASANDID 5
2.1. Lapse, Täiskasvanu ja Vanema tasand 5
Nõrk vanem, tugev laps, tugev täiskasvanu - viljakas ühendus. Laps lisab täiskasvanule soojust ja loovust . 5
2.2. Mitu rolli päevas 6
2.3. Kuidas rollid suhete erinevatel tasandilte muutuvad? 6
2.4. Iseenda jälgimine aitab suhet parandada 7
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 10
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
120 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stern
Õppematerjali autor
2) Ajatäited. 3) Mängud. 4) Intiimsus. 5) Tegevused. Sotsiaalse kontakti hüved keerlevad kehalise ja vaimse tasakaalu ümber. Neid seostatakse järgnevate teguritega: 1) Primaarsed seesmised hüved - pinge langus. 2) Primaarsed väikesed hüved - hoidumine kahjulikest olukordadest. 3) Sekundaarsed hüved - paituste hankimine. 4) Eksistentsiaalsed hüved - saavutatud tasakaalu hoidmine. 2 Strukturaalne analüüs - Mina-tasand - sidune tunnete süsteem (fenomenoloogiliselt) ja sidusate käitumismustrite kogum (operatsionaalselt). Mina-tasandid: 1) Eksteropsüühiline - mis esitavad vanemlikke kujundeid - vanemad. 2) Neopsüühiline - mis autonoomselt suunatud reaalsuse objektiivsele hindamisele - täiskasvanud. 3) Arhepsüühiline - mis esitavad airhailisi jäänukeid esindavad siiani säilinud mina- tasandid, mis fikseetusid varases lapsepõlves - lapsed.
ära ütlema. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. Kehtestavalt käituv inimene kasutab suhtlemisel täissõnumeid ja teisi tõhusa eneseväljenduse reegleid. Kehtestava sutlemisstiiliga inimene: · Kasutab omi õigusi, ilma teiste õigusi rikkumata. · Austab nii ennast kui ka teisi. · Väljendab oma positiivseid tundeid. · On enesekindel, kuid mitte pealetükkiv. · Kasutab mina-teateid (Nt. Mina arvan, meie tunneme) Kehtestavalt käituja on enesekindel, on hea enesetundega, rahulolev, teda austatakse, ta kontrollib olukorda. Ta ei tee kellelegi haiget, tema ja teiste õigusi austatakse, ta austab ka iseennast. Tema tervis on korras. Ta elu on huvitav ja tal on palju sõpru. Tööalane edukus sõltub oluliselt meie suhtlemisoskusest. Kui eraelus saab valida, kellega kohtume ja kuidas suhtleme, siis ametialases tegevuses esitatakse meile selleks konkreetseid nõudmisi ja reegleid
Inimese muudab teise poolt mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest. Sõltuvus paneb arvestama esitatud nõudmistega. Strateegiad: · ähvardamine, · alandamine, · kauplemine, · kiitmine, · meelitamine, · loomulikud tagajärjed, · veenmine, · mängud. Mõju suurendab meeldivus Mäng: suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni ja tegelikud motiivid on varjatud: · olen hea · mina olen hea (sina ei ole) · sina oled hea (mina pole) · olen abitu · olen süütu · olen tugev · olen tark Mängud, käikude ahelad, aitavad saavutada ja hoida positsiooni ning rahuldada teatud vajadusi: · Mudakook · puujalg · alkohoolik · frigiidne naine · kurnatud · kas pole õudne · jah, aga ... Transaktsionaalne mudel mõjutamise kontekstis. Autor Eric Berne (Eric Lennard Bernstein, 1910 1970). Pakkus välja tasandid, mida on
Kontakti tunnused: 1) psühholoogiline kohaolek; 2) muude tegevuste katkestamine; 3) kontakt oma vajaduste ja tunnetega; 4) pöördumine partneri poole; 5) pikkontakti võtmine; 6) huvi ülesnäitava hääletooni kasutamine. Põhiprobleemid seoses kontaktiga: 5 raskust kontakti loomisel: 1) võõraste tunnete, ideede, mõtete teadvustamata omaksvõtt; 2) tükike endast, oma tunnetest kantakse partnerile üle; 3) enesevastu pööramine; 4) koosvoolamine, mina ja sina piir on ebamäärane; 4) hajumine, kõrvalekaldumine, kontaktist väljaastumine. 11. Eneseavamine: on oma mõtete, tunnete, hoiakute, kogemuste ja kavatsuste, lootuste ja kartuste suhtumiste ning sümpaatiate esitlemine teistele inimestele. 12. Sotsiaalse situatsiooni olemus. Võimalikke liigitusi. Mina-tasandid. 13. Mina-tasandid ( E.Berne järgi). Suhtlemistasandite teooria: Berne järgi lühidalt: teiste inimestega suheldes kasutame üht
alaväärsusele, argusele, nõrkusele ning kõneleja veendumusele, et tema jutt on tähtsusetu. Omaette tähendus on sosinal, mis tähendab, et teised peale omavahel rääkijate seda kuulda ei tohi. Rütm määrab, milliseid sõnu lauses rõhutatakse ja sellega ka lause tähenduse. Rütmi ja erinevate rõhu asetustega erinevatele sõnadele ja sõnaosadele võib saavutada otsesõnu väljaöeldule risti vastupidine tulemus. Lause vale rütm võib lause ka peapeale pöörata. Näiteks: Olen mina ikka õnnelik! - väljendab seda, et olen tõeliselt õnnelik Olen ma ikka õnnelik? - väljendab kahtlust, kas ma ikka olen õnnelik. Rõhutatult ja aeglaselt öeldakse tavaliselt välja enda jaoks olulisi asju. Tähelepanu tuleb pöörata ka parasiitsõnade kasutamisele ja sellele, et mõtlemise taustaks ei tasuks häälitseda ( ma aaaa arvan, ...) SOTSIAALSED ROLLID Roll on ühiskonna ja sind ümbritseva väikegrupi poolt heakskiidetud käitumisviis (õpilane,
Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu
on varjatud tunded. Suhtlemisel on 3 peamist aspekti info, mõju ja taju. Info antakse edasi vaid märgid (sõnad), ilma emotsiooni, hääletooni lisamata. Mõju eelkõige mittesõnaline sõnum (intonatsioon, kehahoiak, zestid). Info kohalejõudmist mööravad filtrid. Filtreid parandavad 4,5 filtrit suhe endaga (enesehinnang, milliseid kaitseid kasutan, kas ma tean, kes ma olen, eneseväärtustamine) , suhe loodusega/jumalaga, suhe teistesse, suhe ühiskonda. Mina tähtis OK+/tähtis Sina OK- Sina OK + Mina OK- Kontakt ja suhtlemisakt Kontakt on kahepoolne seisund suhtlevate partnerite jaoks, mis avaldub kindlate tunnustena, mida on võimalik mõõta ja analüüsida. Osaliselt. Kontakt leiab aset tähelepanu, keskendumis ja erutuse hetkel, mil me näeme, puudutame, haistame, kuuleme, maitseme ja tunneme oma keskkonda. Kontakt leiab aset siis, kui on erinevus mina ja sina vahel. Leiab alati aset nüüd ja praegu
2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs Kõiki nimetatud probleeme käsitletakse seostatult suhtlemiskompetentsusega kui ühe olulise osaga inimese sotsiaalsest kompetentsusest. Suhtlemisvajadused ja nende rahuldamise põhiteed. Suhtlemisvajadus kui inimese üks põhivajadusi. Suhtlemine kui teiste vajaduste rahuldamise vahend. Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus 2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid