METALLIDE ÜLDOMADUSED. SULAMID . ALUMIINIUM JA RAUD
1) Ühenda õiged paarid, märkides kastikesse õige vastuse numbri. 4) Vali õige variant! · teras ........ 1) Cu + Zn Raud on (aktiivne / keskmise aktiivsusega / väheaktiivne) metall , mis (on · pronks ........ 2) Pb + Sn vee ja õhu toimele vastupivav / vee ja õhu toimel roostetab) ning · messing ....... 3) Al + Mg + Cu · jootetina ....... 4) Cu + Sn lahjendatud hapetega (reageerib / ei reageeri). · duralumiinium ........ 5) Fe + C 5) Kirjuta reaktsioonivõrrandid! Nimeta saadusained! a. alumiinium + soolhape 2) Millised füüsikalised omadused iseloomustavad alumiiniumit, millised rauda, millised mõlemat? Märgi vastavalt lünka ,,Al", ,,Fe" või ,,Al ja Fe"! Kui omadus pole iseloomulik mitte kummalegi, jäta lünk tühjaks! b. raud + väävelhape kõvadus ................. kergus (väike tihedus) ................. 6) Kirjuta muundumiste reale vastavate reaktsioonide võrrandid: plastilisus ehk hea töödeldavus ................. Al(OH)3 Al2(SO4)3 Al AlCl3 halb soojusjuhtivus ................. metalne läige ................. Al2O3
väike kõvadus (pehmus) ................. magnetilised omadused ................. hallikas värvus ................. 7) Raua reageerimisel hapnikuga võib olla peamiseks saaduseks raud(III) oksiid Fe2O 3 või segaoksiid Fe3O 4 ( rauatagi ). 7.1 Kirjuta reaktsioonide võrrandid, mis kirjeldaksid vastavate oksiidide teket
3) Millised keemilised omadused iseloomustavad alumiiniumi? Märgi ristikesega! rauast! · üliaktiivne metall ..... · pinda katab tihe oksiidikiht ..... · suhteliselt aktiivne metall ..... 7.2 Mis tingimustel kumbki reaktsioon toimub? · väga vähe aktiivne metall ..... · reageerib lahjendatud hapetega ..... 7.3 Kumma reaktsiooni tulemusena moodustunud oksiidikiht kaitseb rauda · reageerib tormiliselt veega ..... · õhu ja vee suhtes tavatingimustel vastupidav ..... edasise oksüdeerumise (roostetamise) eest? 8) Nimeta alumiiniumi kui materjali häid omadusi ja puudusi! 12) Vasta küsimustele! 12.1Nimeta metallide ühiseid omadusi! 12.2Miks juhivad metallid elektrivoolu? 12.3Millistest metallidest valmistatakse ehteid ? Miks?
9) Nimeta raua kui materjali häid omadusi ja puudusi! 12.4Kuidas tuleb säilitada IA ja IIA rühma metalle ? Miks? 12.5Kumb metallidest reageerib aktiivsemalt õhuhapnikuga, kas baarium või magneesium? Miks?
10) Täida lüngad / lõpeta laused ! 12.6Miks eelistatakse sageli sulameid puhastele metallidele?
Alumiiniumi tootmise peamine tooraine on boksiit, mille põhikoostisaine on 12.7Miks kasutatakse lennukiehituses pigem alumiiniumisulameid (nt
............................................... duralumiiniumit), kuid mitte puhast alumiiniumit?
Raua tootmise peamised toorained on punane ja pruun rauamaak 12.8Miks kasutatakse laevade valmistamiseks just alumiiniumi-, mitte näitaks
(põhikoostis ........... nimetusega ..................................................) ning must
rauamaak ehk magnetiit (põhikoostis .......... nimetusega ..............................). rauasulameid?
Rauda toodetakse ....................protsessil. Kõrgahjuprotsessil saadakse raua ja 12.9Millisest sulamist valmistatakse sageli skulptuure? Mis on selle sulami
süsiniku sulam nimetusega ............................, milles on süsinikku koostismetallid?
........................ See sulam on rabe ja teda on raske mehaaniliselt töödelda. 12.10 Mis metallide kokkusulatamisel saadakse messing? Mis nime all seda
Kui sellest sulamist nö süsinikku välja põletada, saadakse väiksema süsiniku sulamit veel tuntakse ja kus seda kasutatakse?
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Koolimaterjal
Õppematerjali autor
omandas metalse läike. Katsed saada seda metalli kangina või suurte teradenajäid esialgu tulemuseta. Alles 1845 a, peale 18 aastat püsivaid otsinguid sai Wöhler uut metalli nööpnõelapea suuruste teradena. Väliselt oli see sarnane hõbedaga, kuid 4 korda kergem. Kuna uue metalli saamise lähteaineks oli ammu tuntud maarjased ( ladina keeles alumen), siis hakati ka seda metalli kutsuma alumiiniumiks. Veel 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Tänapäeval kasutatakse alumiiniumit väga erinevatel elualadel alustades toiduainetööstusega ja lõpetades lennukiehitusega. Masinaehituse kasutatakse enamasti alumiiniumisulameid. Kuna alumiinium on ka hea peegeldusvõimega kasutatakse teda peeglite valmistamisel. 2. LEIDUMINE LOODUSES Looduses ei leidu alumiiniumi ehedana ehk lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb
III. AATOMI EHITUSE ISEÄRASUSED VÄLISKIHIL 1-3 ELEKTRONI Na +11 2)8)1) Al+13 2)8)3) Si +14 2)8)4) Cl +17 2)8)7) SUUR ELEKTRONKIHTIDE ARV = SUUR AATOMIRAADIUS Au +79 2)8)18)32)18)1) LOOVUTAVAD ELEKTRONE = REDUTSEERIJAD POSITIIVNE OKSÜDATSIOONIASTE K - 1 = K+ Mg - 2 = Mg2+ METALLID PERIOODILISUSTABELIS METALLID VÕTAVAD ENDA ALLA SUUREMA OSA PERIOODILISUSTABELIST 112 ELEMENDIST ON MITTEMETALLE 22 mittemetall metall poolmetall OMADUSTE MUUTUMINE PERIOODILISUSTABELIS ELEMENTIDE METALLILISED OMADUSED PERIOODILISUSTABELIS SUURENEVAD ÜLALT ALLA JA PAREMALT VASAKULE RÜHMAS PERIOODIS METALLILISED OMADUSED ON SEDA TUGEVAMAD, MIDA KERGEMINI METALLI AATOMID LOOVUTAVAD VÄLISKIHI ELEKTRONE - 2 Ba VÄLISKIHI ELEKTRONIDE LOOVUTAMINE SÕLTUB: · ELEKTRONKIHTIDE ARVUST (AATOMRAADIUSEST) - ELEKTRONKIHTIDE ARVU KASVUGA (RÜHMAS ÜLALT
TTK 1. MILLEST SÕLTUB METALLIDE KASUTAMINE ? Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks torgatakse saslõkk läbi metallvarda, sest see juhib hästi soojust, puust varras võib kergesti põlema minna ja plastmassist varras hakkab kuumuse käes sulama. Ka radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust ja siis on tuba soojem. Hea soojusjuhtivusega metall on ka hea elektrijuhtivusega. Teine osadele metallidele omane asi ongi see, et nad juhivad hästi elektrit. Seetõttu on metallidest tehtud elektrijuhtmed, kuid nende ümber on kaitsev plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemeid. Selle omaduse tõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne.
Kergesti sulavaid metalle (näiteks tina ja plii) ei saa kasutada kõrgel temperatuuril töötavate seadmete valmistamiseks. Õnnevalamiseks jõulu- või uusaastaööl sobib tina, mitte tsink või alumiinium, rääkimata rauast ja teistest vel kõrgema sulamistemperatuuriga metallidest. Tehnikas on paljudel juhtudel oluline, et kasutatav materjal oleks võimalikult kerge(st väikese tihedusega). Nn kergmetallid on eelkõige alumiinium ja magneesium, aga ka argielus vähem tuntud metall titaan (see paistab silma ka keemilise vastupidavuse poolest, kuid tema kasutamist piirab suhteliselt kõrge hind). Enamik metalle on küllaltki kõvad. Eriti kõva on kroom. Samas on ka võrdlemisi pehmeid metalle, mida on võimalik isegi küünega kriimustada, näiteks plii ja puhas kuld.Metallide kõvadus sõltub oluliselt metalli puhtusest. Lisandeid sisaldavad metallid on enamasti märgatavalt kõvemad kui puhtad metallid. Kõvaduse
Magneesiumi omadused: sulamistemp 650 kraadi, hästi lõiketöödeldav, väga hea korrosioonikindlus, plastiline). Mg sulamid: Legeteeritakse alumiiniumi jt metallidega 8. Keemilised reaktsioonid metallidega. Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. Reageerimine happetega: I rühma metallid(metallide pingereas vesinikust vasakule poole jäävad metallid reageerivad lahjendatud väävelhappega ja vesinikkloriidhappega, mida vasemale metall jääb, seda aktiivsem oksüdeerija ta on ja tõrjub happest vesiniku välja. Vesinikust paremale jäävad metallid ei reageeri eelpool nimetatud happetega). II Rühma metallid(reageerivad kont. väävelhappega ja mistahes kont. Vesinikhappega, vesinikust paremale poole jäävad metallid võivad ka reageerida nende happetega). Reageerimine leelistega: Ainult metallid, millel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (st amfoteersed metallid) reageerivad
Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall.
perliithallmalm (nimeta-takse ka kvaliteetmalmiks). [4] 6 1.2.2 Malmi kasutusalad autoehituses [5] Mootori plokk Piduri trumlid Torustiku liited Hammasrattad Auto tõste seade 7 2. MITTE MUSTMETALLID JA NENDE SULAMID 2.1. Vask Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vaskdioksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel
Suurim leiukoht maailmas on Kurski oblast. Püriiti (FeS2) tavaliselt rauamaagina ei kasutata , sest väävel halvendab püriidist saadud rauasulamite kvaliteeti. Püriiti kasutatakse väävelhappe tootmisel. Sideriit kujutab endast raudkarbonaati (Fe CO3). Raudkarbonaat reageerib süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 Raua füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid