MODERNISMI TUNNUSED
1) assotsiatiivsus ;
2) fragmentaarsus;
3) psühhologism
Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise
alusel (kirjandusteose olemuse määrab
see ajajärk ja elulaad , milles ta on
loodud ja mis temas peegeldub) on
modernistlik igasugune teaduslik-
tehnilise revolutsiooni alguses või ajal
loodud kirjandusteos . Kirjanduse
esteetilise tõlgendamise alusel
(kirjandusteos kui iseseisev struktuur,
omaette mikromaailm) on modernismi
mõiste tähendus märksa kitsam ja seda
määratlevad kolm ülaltoodud
tunnusjoont.
Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise
alusel on postmodernistlik igasugune
teos, mis on loodud teaduslik-tehnilise
revolutsiooni hilisema ja kaugemale
jõudnud järgu tingimustes ja seda
peegeldab.
Esteetilise tõlgenduse alusel (mida
esindab näiteks Jean-François Lyotard
(1924 – 1998), teenäitava raamatu
„Postmodernne olukord: aruanne
teadmiste kohta“ (1979) autor)
eristuvad kirjanduslik modernism ja
postmodernism järgneval viisil:
MODERNISM tegeleb elu
kujutamisega ja keskendub püüdlusele,
kuidas ja mis määral kirjanduses/kunstis
mittekujutatavat („ tegelikku Elu“) on
võimalik kirjanduslikus vormis siiski
väljendada;
POSTMODERNISM ei keskendu enam
(„tegelikule“) Elule, mille kirjanduses
kujutamist peetakse nagunii lootusetuks
ürituseks, vaid pakub lõpmata arvu
viise, nii-öelda „mänge“ või „keeli“,
millega elus tabamatuks jäävat on
võimalik vähemalt mingil määral
kirjeldada.
Sellise eristuse järgi ei ole modernism
ja postmodernism tegelikult mitte
erinevad kirjandusajaloolised epohhid,
vaid ühe ja sama kirjandusliku taotluse
kaks külge. Postmodernismi võime
leida juba modernismi algusaegade
teostest (näiteks Luigi Pirandello
näidend „Kuus tegelast autorit
otsimas“). 20. sajandi teise poole eesti
kirjaniku Mati Undi romaanid on
ühtaegu nii modernistlikud kui
postmodernistlikud. Jean-François
Lyotard’i järgi postmodernistlikkus
tunnetuslikus (kuigi mitte ajalises )
mõttes isegi eelneb modernistlikkusele.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lillilill
Õppematerjali autor
või koma: kiirus võib kasvada nagu viirus. Sõnasõnalise võrdluse üleminek kaudsõnaliseks loob metafoori varjatud võrdluse. Kaudkõnelisi kõnekujundeid ehk troope iseloomustab öeldu ja mõeldu lahknemine. Tuntumad on metafoor, metonüümia ja iroonia, kuigi laias mõttes võib kogu kaudsõnalisust metafoorikaks nimetada. Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel. Näiteks kujundis sinise taeva silm kantakse silma tunnused üle päikesele nende mõlema tähendusliku ühisosa alusel. Päike kui nähtus avaneb uuest vaatepunktist silmasarnasena; silma olemus täieneb omakorda päikesesarnasusega. Metafoor lähtub lausetähendusest, kuid eemaldub sellest (taevas ei ole silm otsesõnaline väide oleks väär): ilmse sarnasuse tõttu silmaga aga vihjatakse päikesele. Otse öeldu ja tegelikult mõeldu lahknevad, kuigi neil
täpne koopia, ühiskonna pahede ja puudujääkide halastamatu paljastaja Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal) Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, Renessanss, Valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism) > olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega (sündmuste seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis
täpne koopia, ühiskonna pahede ja puudujääkide halastamatu paljastaja Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või zanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal) Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, Renessanss, Valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism) > olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega (sündmuste seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis
Proosa- igasugused kirjanduslikud tekstid, millel puudub rütm, kuuluvad siis: anekdoodid, muinasjutud, muistendid, kroonikad, näidendid, stsenaariumid. Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, zanrina kujunes draama välja 18- sajandil, draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse, käsitletakse tegelaste psühholoogiat. käitumist ja ühiskonnas toimuvat 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks: Tähendusühtsuse suurenemine Väljendusühtsuse suurenemine Uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine Kordused ja vastandused Ümberütlemised Keele erijooned saavutatakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund
nime, kuigi tegemist on ühe ja sama tegelasega. 20. sajandi kunstis võib üks ja seesama tegelane laguneda mitmeks tegelaseks. Selle või teise isiku kohta tekstis sisalduvate andmete koondamine ühtseks tegelaskujuks-paradigmaks sõltub niisiis teksti autori ja tema auditooriumi kultuurikoodist. Selle kontuuri ses jaguneb tegelane mitmeks omavahel mitteidentseks seisundiks; kontuurist väljaspool asuvad teised tegelased, kelle tunnused on suhtes tegelase tunnustega kui üksteist täiendavad, sarnased või muul põhimõttel. Kinematograafiline mõiste ,,plaan" ja kirjanduslik tekst. Liigendades lindi lõikudeks, võrdsustavad kaadrid nad võrdselt raami ekraani piiride suhtes. Seejuures avaldub terviku osa huviäratav, puhttopoloogiline omadus kunstilises jutustamises tal on samad piirid kui tervikul. Antud põhimõte laieneb ka proosale: peatükkidel on algus ja lõpp ning selles suhtes on nad homomorfsed tervikuga
NATURALISTLIK ROMAAN Arenes realistliku romaani krõvalharuna. Naturalism tahab elu kujutada just sellisena, nagu see on, aga sealjuures lähtub ta kindlatest eeldustest: ! *Inimkäitumise aluseks on pärilikkus ja sotsiaalne keskkond Naturalistlik romaan näitab inimest oma tungide küsis. Tegelane käitub algelistest impulssidest juhituna (nälg, hirm, seksuaaltung). Naturalism kirjeldab ka eemaletõukavat. MODERNISTLIK ROMAAN Modernism on kõige raskemini piiritletav kunstivool, modernismi ning sellele eelneva realismi ja järgneva postmodernismi piirid on väga hägused. Hakkas kujunema 19. saj lõpus, sai valdavaks 20. saj. esimesel poolel. Suurlinnastumise ja üleüldise elutempo tõusu ajal tekkinud. ! Modernisti maailmatunnetus on individualisti maailmatunnetus. Oluline pole mitte ühiskond, vaid üksikisik. Modernistlik romaan peegeldab oma ajastu üldist tõe kriisi. ! Äärmuslikud modernistlikud romaanid hakkasid mängima keelega, looma uusi
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituv
Küsimus selles, et kui need pidurdusmehhanismid tööle hakkavad: sulaaeg lõpeb, väed Prahasse sisse, pidurdused tekivad pidurdusteekonnaga. See on pikk ja aastaks 68 esteetiliste muutuste hoog nii suur, et võiks öelda, et kiirenemine ja aeglustumine lõikuvad ja hakkavad teineteist mõjutama. Mingis sfäärs lähevad asjad pöörasemaks, esteetiline revolutsioon ei pidurdu veel. 1956-1965 enamvähem sulaajastu, mis tunnused? - Tunnused, mida saab edasi kanda ka teisele poole, nt noorusest rääkimine. - Aga rääkimisviisid muutuvad. NL Eesti kultuuri ja kirjanduse seisukohalt sümptomaatiline see et esteetilised muutused toimuvad avalikkuse ees kompaktselt. Tähendab ka seda, et perioodi avalikus kirjanduses on esteetiline ühtsus suur. See muutub, teistsugune Stalini ajaga, aga kaunis ühtmoodi. - KIrjandus ja kultuur laiemalt paistab praeguse pilguga rõõmsameelsena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid