MINU ENESEHINNANG (0)

Põhikool - Inimeseõpetus - Inimese füsioloogia

1 Hindamata

Lõik failist

MINU ENESEHINNANG

Enesehinnang tähendab seda, mida inimene arvab enda ja oma hakkamasaamise kohta. See on sinu väärtus su enda silmis ehk mis tunne on tegelikult olla sina. Enesehinnang määrab su enesetundmise ja käitumise. Sellest sõltub, kas sa söandad suhteid luua või poed peitu oma isikliku kindluse müüride vahele, kas julged viia ellu muutusi ja riskida või kulged elus mööda kitsast (sageli ka igavat), kuid tuttavat-turvalist rada.
Enesehinnang nagu igasugune muu hinnang saab olla adekvaatne ehk tegelikkusele vastav või ebaadekvaatne.

Adekvaatse enesehinnanguga inimene on teadlik oma annetest ja võimetest, ta aktsepteerib end sellisena, nagu ta on ja seetõttu pole tal keeruline taluda kriitikat või tunnistada tehtud vigu. Ta vastutab oma otsuste eest, on valmis muutuma, arenema ja õppima. Selline inimene rajab oma identiteeditunde ja eneseusalduse sellele, mis ta isiksusena on, mitte sellele, milline on ta positsioon ühiskonnas või milliseid rikkusi ta omab.

Ebaadekvaatse enesehinnangu puhul on tegemist nõrkade isiklike piiridega – inimene on allaheitlik ja käitub teiste inimeste kehtestatud reeglite järgi või, vastupidi, kaitseb agressiivselt isiklikku ruumi sageli olematu ülekohtu eest. Selline inimene ei võta vastutust oma elu ja õnne eest, vaid süüdistab ebaõnnes kõiki teisi. Ta kipub end maailma eest peitma , sest on oht pettuda, kriitika osaliseks langeda või hüljatud saada. See aga mõjub niigi madalale enesehinnangule laastavalt. Nii loobub inimene oma unistustest ja plaanidest ning lakkab uskumast enda võimesse midagi elus muuta. Tulemuseks on masendus, depressioon või probleemid füüsilise tervisega.

Enesehinnang saab alguse lapsepõlvest. Enesehinnangu kujunemine algab lapsepõlvekodus. Vanemate hoiakud ja käitumine on see, mille põhjal tekib lapsel ettekujutus enda isikust. Kes on lapsepõlves tundnud piisavalt armastust, hoolivust ja otsustamisvabadust, tunneb end väärtuslikuna ilma, et seda kogu aeg tõestama või teistelt kuulma peaks. Sellisel inimesel on kerge austada iseennast , mõista teisi, suhelda ja end teostada. Seevastu inimene, kes on pärit kodust, kus nõudlikkus, reeglid ja vigade mittelubamine on normiks, on suure tõenäosusega ülemäära kriitiline ja talle on saanud harjumuseks mõista halastamatult enda üle kohut. Sõnum, mis vanematelt temani jõudis, on „ma ei ole piisavalt hea“ ja nii elab ta oma täiskasvanu elu end pidevalt tõestades.
Enesehinnang on väga oluline faktor elus edukalt toimetulekuks.
Enesehinnangut on võimalik muuta ja parandada. Seda saab teha end paremaini tundma õppides, aksepteerides ja austades.Tähtis on andestamine nii iseendale , kui ka teistele.
TULEB ISEENDAGA SÕBRAKS SAADA .

Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püütakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada. See aga tähendab, et kasutusel on ainult oma emotsionaalsetele seisunditele suunatud toimetulek (s.t. inimene tegeleb vaid oma tunnetega, nt. süü, häbi, hirm, ega keskendu reaalsele tegutsemisele), mis paraku ei vii lahedusele.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tibu14 Õppematerjali autor

enesehinnang andestamine MINU ENESEHINNANG

Sarnased õppematerjalid

docx

ENESEHINNANG

Reaalgümnaasium ……………….. 10.R klass ENESEHINNANG psühholoogia referaat Hindaja: Rakvere 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.ENESEHINNANGU JUURTEST..................................................................................4 2.ENESEHINNANGU OMADUSED...............................................................................6 3.MADAL ENESEHINNANG..............

Psühholoogia

odt

Uurimistöö

Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt

Psühholoogia

docx

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

... Sotsiaalsepädevuse seletamisel- psühholoogia terminid- suhted, sotsiaalsed oskused. Enesekohane pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi ja hoiakuid seoses min- kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga. Referaadi teemad! Self-conciousness- eneseteadvus Self- concept- mina kontseptsioon ....mõlemad mõisted tähendavad üldistatud pilti iseendast Self- knowledge- teadmine iseendast, teadmine enda kohta ..... personal identity- personaalne identiteet, minu unikaalsus independent self- sõltumatu mina, mi na ise .... Mina- kontseptsioon Mina ja mina- kontseptsiooni kasutatakse tihti sünonüümidena. Tänapäeva uurijad on üht meelt, et mina- kontseptsioon on mitmedimensionaalne. Võimalikud minad (possible self) Mina= inimese ettekujtus endast (liigitus): Personaalne mina sotsiaalne mina taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad

Inimeseõpetus

pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu

Enesejuhtimine

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

Psühholoogia

105

doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

Majanduse alused

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

Informaalne kool ja mustad kirjutised Mustad kirjutised on Cambridgei ja Oxfordi kirjandusteadlaste kriitilised kirjutised sellest, missuguseid ohte peidab endas sõjajärgsetel aastatel laialdast poolehoidu leidnud informaalne kool Inglismaal. Kümmekonna aasta jooksul (1969-1977) ilmunud kirjutiste sarja hakati tagantjärele nimetama mustadeks kirjutisteks (The Black Papers). Neis kritiseeriti informaalse kooli lähtemõtteid ja teostusviise. Miks peaksid need kirjutised meid huvitama? Minu arusaamist mööda on tollane kaunisõnaline retoorika Inglismaal suures osas meie tänapäeva reaalsus Eestimaal. Toon näitena vaid ühe lõigu Plowdeni komitee raportist (Hytönen 1993), millega anti informaalse kooli levikule nn roheline tee. Kool püüab pakkuda lastele soodsat kasvukeskkonda, kus lapsed võivad rahulikult areneda endale sobiva kiirusega ja viisil. Kool püüab anda võrdsed võimalused ja kõrvaldada arengutakistused

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

Rohkem sarnaseid