MEGAMAAILMA FÜÜSIKA

Jürissaar, Maria

MEGAMAAILMA FÜÜSIKA (0)

Keskkool - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused

Esitatud küsimused

Millega tegeleb astrofüüsika?
Miks tähistaevas pöörleb kirjelda tähistaeva pöörlemist poolusel?
Mitu korda aastas tõuseb Päike idast ja loojub läänes millal see nii on?
Miks räägitakse et mõni inimene on sündinud Lõvist teine Amburist kolmas Neitsist jne?
Millal ajaliselt paistab taevas 1noorkuu 2täiskuu?
Millal võib see olla rõngakujuline?
Milline ajavahemik on taevakehade liikumise järgi 1aasta 2kuu 3ööpäev?
Mis vastab Maa pöörlemisele ühe täistiiru 10 Mida kujutavad endast langevad� tähed millal ja miks on neid tavalisest rohkem taevas näha?
Mis on meteoriit millised on meteoriitide põhiliigid?
Mitme kilomeetri kaugusel asub meile lähim täht Päike väljaarvatud kui ta asub meist 43 valgusaasta kaugusel?

Lõik failist

V kursus MIKRO -JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA
III osa MEGAMAAILMA FÜÜSIKA
12. klass 2015/16.

Millega tegeleb astrofüüsika? - Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga , sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega.

Miks tähistaevas pöörleb, kirjelda tähistaeva pöörlemist poolusel ? – Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa liikumine: pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid taeva asendit kogu öö, õhtust hommikuni, märkad peagi, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu täpselt Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähistaeva pöörlemine poolusel: Poolusel asuvale vaatlejale paistab maailmapoolus (põhjapoolusel Põhjanael) otse vertikaalselt „pähe“, kõik taevakehad tiirlevad mööda ringjooni, mis asuvad muutumatutel kõrgustel.

Kirjelda heliotsentrilist maailmasüsteemi? – Heliotsentriline (Koperniku) maailmasüsteem kirjeldab taevakehade liikumist selliselt , kus liikumise keskpunktiks (taustkehaks) on Päike. Enne Kopernikut oli kasutusel Ptolemaiose maailmasüsteem, kus taustkehaks oli Maa, mille ümber toimus taevakehade liikumine. Mõlemad maailmasüsteemid on võrdväärsed, vahe on vaid selles, et Maaga seotud taustsüsteemis on teiste taevakehade liikumise kirjeldamine tunduvalt keerulisem.

Mitu korda aastas tõuseb Päike idast ja loojub läänes, millal see nii on? – Päike tõuseb täpselt idast ja loojub täpselt läänes 2 korda aastas, kevadisel ja sügisesel pööripäevadel. Pööripäevad on päevad, mil öö ja päeva pikkused vahetuvad või muutuvad ühepikkusteks. Kevadine pööripäev – öö ja päev on ühepikkused, päevad jätkavad pikenemist, ööd lühenemist, päike tõuseb täpselt idast, loojub täpselt läänes. Sügisene pööripäev – öö ja päev on ühepikkused, päevad jätkavad lühenemist, ööd pikenemist, päike tõuseb täpselt idast, loojub täpselt läänes.

Miks räägitakse, et mõni inimene on sündinud Lõvist, teine Amburist, kolmas Neitsist jne? – Tähtkuju on taevakehade grupp, mis meenutab mingit maist objekti (ese, loom, inimesed jne). Tähtkujusid on vaja, et tähistaevas orienteeruda. Maa tiirlemisel ümber Päikese näib Päike liikuvat tähistaeva suhtes. Tähtkujud , mida Päike näib aasta jooksul läbivat, moodustavad zodiaadivöö (loomaringi). Kuna zodiaagivöös asub 12 tähtkuju ja aastas on 12 kuud, siis saabki öelda, et igas kuus „asub“ Päike erinevas tähtkujus. Tähtkuju vahetus toimub sujuvalt iga kuu 20. kuupäeva paiku.

Millal (ajaliselt) paistab taevas: 1) noorkuu , 2)täiskuu? – 1) Noorkuu ehk kuu loomine – Kuu asub Maa ja Päikese vahel, on valgustamata poolega Maa poole ja „paistab“ kogu päeva koos Päikesega. 2) Täiskuu – Kuu paistab Päikesest vastaspool (Maa taga) ja on täiesti valgustatud. Täiskuu paistab kogu öö. Kuu loomisest on möödas kaks nädalat.

Kirjelda päikesevarjutuse tekkimist, millal võib see olla rõngakujuline? – Varjutused tekivad, kui Maa või Kuu satuvad teineteise varju sisse. Kuna Päike on ruumiline valgusallikas, siis tekitab ta läbipaistmatu keha taha kaks varjuala – täisvarju ja poolvarju. Kui Maa või Kuu satub täisvarju alasse osaliselt, tekib osaline varjutus , kui aga täielikult, tekib täisvarjutus. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata, siis on tegemist rõngakujulise päikesevarjutusega.

Kas on võimalik ka rõngakujuline kuuvarjutus , põhjenda vastust? – Ei ole, sest Maa on piisavalt suur, et varjata Kuu täielikult.

Milline ajavahemik on taevakehade liikumise järgi: 1)aasta, 2)kuu, 3)ööpäev? – 1) Aasta on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe täistiiru ümber Päikese. 2) Kuu on ajavahemik, mille jooksul Kuu teeb ühe täistiiru ümber Maa. 3) Ööpäev on saanud nime päeva ja öö vaheldumisest, mida tekitab Päikese näiva asendi tsükliline muutumine taevavõlvil. See omakorda on tingitud põhiliselt Maa pöörlemisest. Ööpäevaks ehk keskmiseks päikeseööpäevaks loetakse keskmist ajavahemikku, mille jooksul Päike teeb oma näivas liikumises ümber Maa, mis vastab Maa pöörlemisele, ühe täistiiru.

Mida kujutavad endast „langevad“ tähed, millal ja miks on neid tavalisest rohkem taevas näha? – Meteoorkehad on maailmaruumis ringi hulkuvad kivi- või rauatükid massiga mõnest grammist mõnesaja kg-ni. Sattudes Maa atmosfääri, pidurduvad nad järsult, nende kineetiline energia muundub soojuseks, mis paneb nad hõõguma – näemegi „langevat tähte“. Suur enamus neist põleb atmosfääris tolmuks. Kui aga kogu aine ei jõua ära põleda, jõuab meteoorkeha maapinnale, tekitaddes meteoriidikaatri.
Komeedi sabasse jääb tiirlema hulga tahkeid osakesi.Tavalisest rohkem on neid taevas näha, kui Maa läbib sellise komeedist maha jäänud „saba“, siis satuvad selle osakesed Maa atmosfääri, kus neist tekivadki „langevad tähed“.

Mis on meteoriit , millised on meteoriitide põhiliigid? - Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks, kivimeteoriitideks ja segameteoriitideks.

Arvuta, mitme kilomeetri kaugusel asub meile lähim täht (Päike väljaarvatud), kui ta asub meist 4,3 valgusaasta kaugusel? - Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km. Ehk siis meile lähim täht 4,3 valgusaasta kaugusel asub 4,0681141032 × 1013 km kaugusel.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maria Jürissaar Õppematerjali autor

Millega tegeleb astrofüüsika? - Astrofüüsika on astronoomia haru, mis
Miks tähistaevas pöörleb, kirjelda tähistaeva pöörlemist poolusel? – Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa liikumine: pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese
Kirjelda heliotsentrilist maailmasüsteemi? – Heliotsentriline (Koperniku) maailmasüsteem kirjeldab taevakehade liikumist selliselt, kus liikumise keskpunktiks (taustkehaks) on Päike. Enne Kopernikut
Mitu korda aastas tõuseb Päike idast ja loojub läänes, millal see nii on? – Päike tõuseb täpselt idast ja loojub täpselt läänes 2 korda aastas, kevadisel ja sügisesel pööripäevadel. Pööripäevad
Miks räägitakse, et mõni inimene on sündinud Lõvist, teine Amburist, kolmas Neitsist jne? – Tähtkuju on taevakehade grupp, mis meenutab mingit maist objekti (ese, loom, inimesed jne). Tähtkujusid on vaja, et tähistaevas orienteeruda. Maa tiirlemisel ümber Päikese näib Päike liikuvat tähistaeva
Millal (ajaliselt) paistab taevas: 1)noorkuu, 2)täiskuu? – 1) Noorkuu ehk kuu loomine – Kuu asu
Kirjelda päikesevarjutuse tekkimist, millal võib see olla rõngakujuline? – Varjutused tekivad, kui Maa või Kuu satuvad teineteise varju sisse. Kuna Päike on ruumiline valgusallikas, s
Kas on võimalik ka rõngakujuline kuuvarjutus, põhjenda vastust? – Ei ole, sest Maa on piisavalt
Milline ajavahemik on taevakehade liikumise järgi: 1)aasta, 2)kuu, 3)ööpäev? – 1) Aasta on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe täistiiru ümber Päikese. 2) Kuu on ajavahemik, mille jooksul
Mida kujutavad endast „langevad“ tähed, millal ja miks on neid tavalisest rohkem taevas näha? – Meteoorkehad on maailmaruumis ringi hulkuvad kivi- või rauatükid massiga mõnest gra
Mis on meteoriit, millised on meteoriitide põhiliigid? - Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa
Arvuta, mitme kilomeetri kaugusel asub meile lähim täht (Päike väljaarvatud), kui ta asub meist 4,3 valgusaasta kaugusel? - Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis

taevakehad tähtkuju valgusaasta ajavahemik pööripäev MEGAMAAILMA FÜÜSIKA

Sarnased õppematerjalid

odt

Maa liikumine-Varjutused

Maa liikumine. Varjutused Millised muutused leiavad aset taevas? Taevas leiavad aset meteoroloogilised(pilved, lumi, vihm, vikerkaar), ööpäevased(öö ja päeva vaheldumine), sesoonsed(aastaajad) ja astronoomilised(siia kuuluvad näiteks taevakehade evolutsioon ja omaliikumine) muutused. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Aastaaega saab määrata Päikese kõrguse järgi horisondil teatud kellaajal või koha järgi silmapiiril, kust ta tõuseb või kuhu loojub. Samuti määrab aastaaegu tähtkuju, kus kuusirp nähtavale ilmub. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 soodiagi tähtkujuks. Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on vaja, et oleks lihtsam jälgida Kuu ja plane

Aineehitus

docx

Kosmoloogia

sfäärikujuliseks? Kreeklased pidasid Maad kerakujuliseks merepinna ühtlase kõveruse järgi ja taevast peeti sfäärikujuliseks tähtkujude vaheldumise järjepidevusega kõigis suundades, võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mis tahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? Tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel, mitte kujutamisel ja oletamise. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitavad merepinna kumerus (laeva ilmumine silmapiiri tagant). Tuhandete kilomeetrite sügavuses lõhub rõhk tahkete ainete kristallstruktuuri, koos kõrge temperatuuriga tagab see kivimite voolavuse, iseenda raskuse mõjul omandab selline ollus kosmose kalutuse tingimustes kera kuju. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta?

Astronoomia ja astroloogia

doc

Kosmoloogia, 12. klass

tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele? Maa kerakujulisusele viitab see, et objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. Samuti ümbermaailmareisi võimalikkus. Ka Maa ookeanide üsna ühtlane sügavus kõigil laiuskraadidel viitab Maa kerakujulisusele. 8. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta?

Füüsika

doc

Kosmoloogiaga seonduvad küsimused ja vastused.

Planeetide geoloogia

pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühe

Astronoomia ja astroloogia

doc

12kl kosmoloogia Taevas ja maa

5. Nad märkasid tähistaeva katkematust. Olnuks tegu kupliga, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võib tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. 6. Tänapäeva kosmoloogia erineb varasemast maailmakirjeldusest selle poolest, et tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel. See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel nagu relatiivsusteooria. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. 8. Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, tõenäoliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu

Füüsika

docx

Astronoomia

Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler) · Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur-teleskoop. Need rajatakse tänapäeval võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohadmitme kilomeetri kõrgusel merepinnast. · (Optiline) teleskoop on vahend kaugete objektide uurimiseks, mis kogub

Astronoomia

112

docx

Megamaailma füüsika

............................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA................................................................................... 10 3.1 SILM............................................................................................................. 10 3.2. TELESKOOBID............................................................................................. 11 3.2.1 Teleskoop..........................................

Füüsika

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

MEGAMAAILMA FÜÜSIKA (0)

Esitatud küsimused

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Maa liikumine-Varjutused

Kosmoloogia

Kosmoloogia, 12. klass

Kosmoloogiaga seonduvad küsimused ja vastused.

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

12kl kosmoloogia Taevas ja maa

Astronoomia

Megamaailma füüsika

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti