Loogika (4)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Filosoofia - Loogika

5 VÄGA HEA

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Lõik failist

I variant

Olgu meil laused :
A – Sajab vihma
B – Sajab lund
C – Sajab rahet
D – Sajab
E – On suvi
F – On talv
G – On külm
H – On soe
Kirjutada valemite abil:

Talvel ei saja vihma
Õige vastus: FA [4 punkti]
Tüüpilisemad vead:
FA “On talv ja ei saja vihma” [0 p]
FA Ei ole ju üldse süntaktiliselt korrektne valem. Ilmselgelt üksteise pealt maha kirjutatud (oli väga populaarne variant) [0 p]
0 p - 68% 1 p - 0% 2 p - 0% 3 p - 0% 4 p - 32%

Mitte kunagi ei saja korraga vihma, lund ja rahet
Õige vastus: D(ABC) [4 punkti]
Tüüpilisemad vead:
(ABC) “Korraga ei saja vihma, lund ja rahet” [3 p]
D(ABC) Ei ole ju üldse süntaktiliselt korrektne valem. Ilmselgelt üksteise pealt maha kirjutatud (oli väga populaarne variant) [0 p]
ABC “Ei saja vihma ja ei saja lund ja ei saja rahet” [0 p]

0 p - 55% 1 p - 0% 2 p - 9% 3 p - 36% 4 p - 0%
Lugeda järgmisi väiteid:

AH
Õige vastus: “Vihma sajab siis ja ainult siis kui on soe.” [4 p]
Tüüpilisemad vead:
”Kui sajab vihma siis on soe” AH [2 p]

0 p - 9% 1 p - 0% 2 p - 36% 3 p - 23% 4 p - 32%

EB
Õige vastus: “Suvel ei saja lund” [4 punkti] Kuna ju EB = EB.
Vastuse “Ei ole suvi või ei saja lund” hindasin 3 punktiga - sisuliselt õige, keeleliset kohmakas.
Tüüpilisemad vead:
”Kui ei ole suvi, siis ei saja või sajab lund” E(DB) [0 p]
0 p - 14% 1 p – 0% 2 p - 5% 3 p - 81% 4 p – 0%
Kas järgnevad väited on samaväärsed:

A(BC) ja (AB)A&C

3.
1.
2.
1.
3.
2.
A
B
C
A
(
B

C)
(A

B)

A

C
t
t
t
t
v
t
t
t
t
t
t
v
v
v
v
t
v
v
t
v
t
t
t
t
v
t
t
t
v
v
t
t
t
v
t
v
v
t
t
v
v
t
t
v
v
v
t
v
v
v
v
t
v
v
v
v
t
v
t
t
t
v
v
v
v
v
v
t
t
t
v
v
Vastus: Väited on samaväärsed [7 punkti]
0 p - 50% 1 p - 0% 2 p - 5% 3 p - 0%
4 p - 5% 5 p – 9% 6 p - 0% 7 p - 31%

AB ja ABAB

1.
4.
3.
2.
2.
1.
A
B
A

B

A


B)
A


B
t
t
t
t
t
v
v
v
t
v
v
t
t
t
t
t
v
t
v
t
v
v
t
v
v
v
v
t
t
t
v
t
Vastus: Väited ei ole samaväärsed [7 punkti]
Vigu tehti põhiliselt implikatsiooni tehtega . Samuti oli küllalt sageli vastus välja kirjutamata ja tabelist polnud aru saada, millises veerus tulemus asub. Olid ka mõned tõeväärtustabelid liiga väikese ridade arvuga.
0 p - 30% 1 p – 5% 2 p - 5% 3 p – 5%
4 P – 0% 5 p – 0% 6 p - 5% 7 p - 50%
II variant
Olgu meil laused:
A – Sajab vihma
B – Sajab lund
C – Sajab rahet
D – Sajab
E – On suvi
F – On talv
G – On külm
H – On soe
Kirjutada valemite abil:

Kui on soe ja sajab, siis on suvi
Õige vastus: H&DE [4 punkti]
Tüüpilisemad vead:
HDE Lause väidab lisaks nõutavale veel muudki , näiteks väidab, et suviti peab alati olema soe ja sadama. [2 p]
implikatsioon tagurpidi E(HD) “Kui on suvi, siis on soe ja sajab” [0 p]
0 p - 5% 1 p - 10% 2 p - 5% 3 p - 19% 4 p - 62%

Kui suvel sajab, siis ainult vihma
Õige vastus: EDA [4 punkti]
Tüüpilisemad vead:
(ED)A “Kui suvel kogu aeg sajab, siis sajab vihma” Lugesin vastuse osaliselt õigeks, kuna mõningane sisuline sarnasus on olemas. [2 p]
EDA See lause väidab lisaks nõutavale ka muudki, näiteks et talvel ei saa vihma sadada ( vihmasadu on võimalik ainult suviti) [2 p]
AE “Kui sajab vihma, siis on suvi” või ka “Vihma sajab ainult suviti” [0 p]
0 p - 19% 1 p - 5% 2 p - 57% 3 p - 0% 4 p - 19%
Lugeda järgmisi väiteid:

AHF
Õige vastus: “Sajab vihma ja on soe siis ja ainult siis kui ei ole talv.” [4 p] Kuna eesti keele mõttes ilusat lauset on raske moodustada lugesin õigeks kõik enam vähem sobivad konstruktsioonid.
Tüüpilisemad vead:
”Kui sajab vihma ja on soe, siis ei ole talv” AHF [2 p]
0 p - 14% 1 p - 0% 2 p - 48% 3 p - 24% 4 p - 14%

FB
Õige vastus: “Talvel sajab lund” [4 punkti] Kuna ju FB = FB.
Vastuse “Ei ole talv või sajab lund” hindasin 3 punktiga - sisuliselt õige, keeleliset kohmakas.
Tüüpilisemad vead:
Ei ole talv ja ei saja lund FB [0 p]
0 p - 14% 1 p – 0% 2 p - 5% 3 p - 81% 4 p – 0%
Kas järgnevad väited on samaväärsed:

(BA)B ja ABB

1.
2.
1.
2.
3.
A
B
(B

A)

B

A
B

B
t
t
t
t
v
v
t
t
v
t
v
v
v
v
v
t
v
t
t
t
t
v
v
t
v
t
v
v
Vastus: Väited on samaväärsed [7 punkti]
0 p - 29% 1 p - 14% 2 p - 0% 3 p - 10%
4 p - 10% 5 p – 0% 6 p - 5% 7 p - 33%

C(ABAB) ja AC

7.
1.
3.
2.
6.
5.
4.

A
B
C
C

(
A


B

A


B)
A

C
t
t
t
t
v
v
v
t
v
v
t
t
t
v
t
v
v
v
t
v
v
t
t
v
t
t
v
t
t
t
t
t
t
t
v
v
t
v
t
t
t
t
t
t
v
t
t
t
t
t
v
v
v
v
t
v
t
v
v
t
t
v
v
v
v
v
v
v
t
t
t
t
t
v
v
t
t
v
v
v
v
t
t
t
v
v
t
v
Vastus: Väited on samaväärsed [7 punkti]
Vigu tehti põhiliselt implikatsiooni tehtega. Samuti oli küllalt sageli vastus välja kirjutamata ja tabelist polnud aru saada, millises veerus tulemus asub. Olid ka mõned tõeväärtustabelid liiga väikese ridade arvuga.
0 p - 52% 4 p - 5% 6 p - 5% 7 p - 38%

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

144 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

fking Õppematerjali autor

Arvetustöö I variant

loogika arvetustöö

Sarnased õppematerjalid

ppt

Loogika ja matemaatika

lause on kas tõene või väär, kolmandat võimalust ei ole Küllaldase aluse seadus ühtli lauset ei saa pidada tõeseks või vääraks ilma küllaldase aluseta. Näide Maril on täna hea tuju Kui Maril on hea tuju, siis on Jüri õnnelik ------------------------- Jüri on täna õnnelik Lauseid.... Elu on elu Tööpäev kestab reedel kella poole viieni Jüri on ja ei ole mees Lausearvutus Boole algebra Jagamine lauseteks ja osalauseteks Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest. Lausearvutust kasutatakse väga paljudes valdkondades, rakendusalad ulatuvad arutluste analüüsist filosoofias liittingimuste konstrueerimiseni programmeerimises. Konjunktsioon &, , AND Konjunktsioon kahe lause vahel on tõene täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on tõesed. Jüri õpib ja Mari õpib

Matemaatika ja loogika

pdf

Loogika konspekt 1-5

· seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib olla nt · preloogiline (müüdiline) · superloogiline (müstiline). Ratsionaalse mõtlemise seaduspärasusi ja vorme uurib loogika. Kreekakeelse sõna lÒgoj (logos) tähendusi: üleslugemine, arveteõiendus, õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika;

Loogika

pdf

lausearv4up

Verbaalsed ja Formaalsed esitused LAUSEARVUTUS Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. (nii suuline kui ka kirjalik esitus). Näiteks ajalugu ja filosoofia on valdkonnad, kus kogu informatsioon on Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne (ehk lingvistilises keeles esitatud ainult verbaalselt. väljendatud) väide, millele saame omistada tõeväärtuse — tõene või vale. Formaalne esitus on mistahes info (reeglina kirjalik) esitamine ilma Tõeväärtusi tähistame numbritega 0 ja 1. lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite 0 — vale (v

Algoritmid ja andmestruktuurid

doc

Konspekt

Et me aga oskaksime viga täpselt sõnastada, peame tundma loogikaseadusi. Loogikaseadused Loogika tegeleb väidete vaheliste formaalsete seostega. Ta ei ütle meile millised väited on tegelikult tõesed (nt väide "G. W. Bush on 2005 aastal USA president" on tõene tänu faktidele, mitte oma loogilisele struktuurile), vaid seda, mis tüüpi väidetest saab järeldada mis tüüpi väiteid. Selle ütlemiseks on terve rida loogikaseadusi. Traditsioonilises formaalse loogika puhul eristatakse nelja põhilist seadust, mida kehtiv arutlus peab järgima. Samasusseadus "Ühes ja samas kohas, ühes ja samas suhtes on tarvilik, et iga mõiste või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, oleks kasutatud iseendale sisuliselt identsena." (Galina Vuks, Traditsiooniline formaalne loogika, Tartu, 1999, lk 23) AA Vasturääkivuse lubamatuse seadus Loogiline arutlus ei tohi olla vasturääkiv. Vasturääkiv on arutlus siis, kui arutluses

Loogika

pdf

Loogika konspekt 6-10

Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on seaduste ja printsiipide formaliseerimine, millest kinnipidamine on paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse. Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika.

Loogika

pdf

Loogika eksamiks

LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor – mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus

Eesti keel

pdf

Loogika konspekt

LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus

Loogika

pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia

Rohkem sarnaseid