Loodusrada lasteaedadele. Rada pakub meile võimalust - Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta kõike seda mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja taimi. Proovime joonistada looduses loodust paberile. Räägime ka kitsedest, põtradest, jänestest, huntidest ja rebastest. Proovime ära kuidas on lood meie tasakaalu ja painduvusega. Retke pikkus ca 1 1,5 tundi. Retke hind kuni 25 last 860.- krooni Loodusarda koolieelikutele Pakub meile vahvaid võimalusi: Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta seda kõike, mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja muid taimi. Joonistame paberile värskes õhus pilte loodusest. Saame teada midagi uut põtrade, kitsede, huntide, rebaste ja jäneste kohta. Proovime, kui hea onj meie tasakaalutunnetus ja painduvus. Retkele kulub tund poolteist aega....
Oandu loodusmetsa rada Luua Metsanduskool LRJ II Rada asub Oandu looduskeskuse juures, auto saab jätta parklasse Click to edit Master text styles Second level Tutvustab Third level Fourth level -vanu rannamoodustisi Fifth level -metsa arengu erinevaid etappe -metsa kooslusi -metsloomade tegutsemise jälgi Raja pikkus 4,7 km, aega kulub 2h Parkla koordinaadid: 59.56479; 26.10220 Raja alguse koordinaadid:56.56713; 26.09796 Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Vapramäe loodusrada Praktikatöö õppeaines Metsahoid ja puhkemetsandus Juhendaja Kalektor Eino Laas Tartu 2014 Looduse õpperaja kirjeldus Raja asukoht, maa-alade kaitstus ja maastikutüübid. Kirjeldatavaks rajaks sai valitud Vapramäe õpperada kuna see on üks minu lemmikradasid minu kodukoha lähedal. Vapramägi asub Tartumaal enamus Vapramäest jääb Nõo valda väike serv jääb Elva linna maale. Vapramäe rada algab Tartu-Valga
tänava lõpust, Raja algusesse ja lõppu on loodud parkimisvõimalused autodele ja ratastele. Ojade ja endiste kuivanduskraavide mugavamaks ületamiseks on õpperajale paigaldatud 8 purret, niiset rabaäärt aitab ületada laudtee. Raba taimestikuga paremaks tutvumiseks on rajal mitmeid vaateplatvorme. 4km pikkusel õpperajal on hästi jälgitavad 2002. aasta kahe järjestikuse metsa tulekahju jäljed ning looduslik metsauuendus, mis toimub põlenud alal intensiivselt. KAKERDAJA LOODUSRADA Maaliline, rohkete laugastega, puutumata Kakerdaja kõrgraba on Kõrvemaa suurimaid rabasid (1000h). Tegemist on ühe paremini välja kujunenud kaheastmelise rabaga. Kaks erineval kõrgusel paiknevat laukavööd tulevad eriti hästi esile ala lääneserval. Mõlemad laugastikud on raskesti läbitavad. Kakerdaja raba kuulub suurde Kõrvemaa keskosa hõlmavasse 40 000- hekatrilisesse Epu-Kakeri soostikku. Rajal on olemas telkimiskohad, lõkkeplatsid ja matkavõimalused.
Poolsaare keskosas on riimveeline järv Laiapea laht. Harilaid kerkis merest saarena 1000 2000 aastat tagasi. Loodetipus Kiipsaare neemel on tuletorn. Kiipsaare nukk on geoloogiliselt väga huvitav koht, sest tema asukoht on aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Lainetuse mõjul on neem liikunud läänest ida suunas. Selle tõestuseks on Kiipsaare tuletorn, mis ehitati neeme keskele, kuid on tänaseks jõudnud merre. Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks. Vilsandi loodusrada - 7 km. Vilsandi ja Vesiloo saarte maastik Harilaiu loodusarada 8 km. Liivame ja klibune poolsaar, mitmekülgse taimestiku ja loomastikuga. Loona- Kuusnõmme loodusrada 10 km. Loometsad, võõrpuuliigid, vaatetorn. Elda-Soeginina loodusrada 6 km. Elda ja Soeginina pangad, rannikukooslused ja linnud. Loona Harilaiu loodusrada 20 km. Loodusrada asub osaliselt Vilsandi rahvuspargi territooriumil 1. Loona mõis asub Lümanda ja Kihelkonna vahelisest maanteelõigust lääne pool
Ka sealsed kirjeldatud metsad on väga põnevad koos liigirikaste puisniitudega, kuid kahjuks külastatud ajal ei olnud näha neile iseloomulikke ning haruldasi taimi, näiteks saaremaa robirohtu või käpalisi. Tähelepanuväärseid või kuulsaid puid sel rajal ei ole. Joonis 10. Viidumäe vaatetornist avanev vaade, näha on astangu kulgu ning merd ning Saaremaale iseloomulikku metsa. Joonis 11. Viidumäel ajaloolisest vaigutamisest jäänud puud. Kõige atraktiivsem on Viidumäe loodusrada kindlasti suvel, kui on looduses näha kõik sellele paigale iseloomulikud taimed. Siis on rada sobiv erinevatele inimgruppidele kas lihtsalt looduse nautimiseks või taimede tundmaõppimiseks. Rada asub looduskaunis kohas, vaatetornist avaneb kaunis vaade ning see on olulilne paik ka kui Saaremaa kõrgeim ala. Raja külastajate poolt võib rada ohustatud olla vaid liigse tallamisega, eriti suvisel perioodil, kui seal kasvavad haruldased taimed, ning prügireostusega. Õnneks kumbagi
6. MUKRI OOTAB MATKAJAID Mukri õpperajale saab minna kolmest kohast: mõlemalt poolt raja otsast ja ka vaatetorni juurest. Rabasse viib laudtee, matkaraja pikkus on umbes 2,3 km ja ta on ka lastega läbimiseks igati sobilik. Rabas asuv Mukri järv on saarekeste ja vesiroosidega 2,2 ha suurune veesilm. Kes tumedat vett ei pelga, saab siin ujuda. Kalamehed võivad kalugi leida. Rabamätastelt saab suvest sügiseni marju korjata: murakaid, sinikaid, pohli, jõhvikaid. ( Tang, RMK Mukri raba loodusrada, “ s.a. “ ). Mukri raba on üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga. Raja peal asub ka 18 m kõrgune vastvalminud uus vaatetorn, kust avaneb imeline vaade kogu rabale. ( ERR / Kenk, Mukri raba vaatetorn, “ s.a. “ ). Kui laudtee liiga mugav tundub, saab soovi korral ka räätsamatkale minna. Mukri rabarada jääb RMK Oandu - Ikla matkateele ( 370 km ). Raja lõpus on katusealune koos piknikukohaga: lauad - pingid, kuivkäimla, lõkkekoht,
Füüsilise keskkonna parandamine Õuealal välja vahetatud vananenud ja amortiseerunud vahendid. Paigaldatud uued, kaasaegsemad. Renoveeritud varjualune vihmase ilmaga õuesviibimiseks. Mänguväljaku vahendite uuendamine, siseteede uuendamine, jalgrattaraja uuendamine Õuevärava lukustamine, mänguväljakud ,,Piraadi laev", ,,Lamav politseinik" värava taga, parkla valgustus. Korrektne ja turvaline õueala (aed), loodusrada Kehtna parki, projekt IF turvafondi (lamavad politseinikud), mänguväljak turvaliseks, videovalve, liivavahetus liivakastides Jalgratta- ja liiklusraja planeerimine ning märgistamine. Psühho-sotsiaalse keskkonna parandamine personali hulgas Parandatud töötajate töötingimusi, suunatud koolitusele, ühised ettevõtmised töötajatele. Sisekliima osas meeskonnas arenguvestlused, vestlused vajadusel, töötajate ümberpaigutamise vajaduse ilmnemine.
ohustada juba järgmiseid liike Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna sealsed liigid on sellega juba harjunud Samuti ei tohiks mullast happesus kaduda, sest sealsed liigid vajavad seda Mis juhtub kooslusega kui tingimused muutuvad? Temperatuuri järsk tõus- aurumine ületaks sademed ning raba hakkaks kuivama Kuivenduskraavide rajamine- raba kuivamine, liikide hävimine alal Koosluse osakaal Kakerdaja loodusrada asub Kõrvemaa maastikukaitsealal ja on 6,2 km pikkune Kakerdaja raba kuulub suurde Kõrvemaa keskosa hõlmavasse 40 000-hektarilisse EpuKakerdi soostikku Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo Siinsesse Eesti suuruselt kolmandasse soostikku kuulub umbes 50 raba mitmesaja mineraalmaasaarega Toiduvõrgustik Tööjaotus Kasutatud kirjandus http://www.ut.ee/BGGM/vaa tamis/viru.pdf https://martsepp.files.wordpress
Soodla harjutusväli asub Anija ja Kuusalu valla aladel, Soodla jõe ja veehoidla ümbruses. Harjutusvälja pindala on umbes 5865 hektarit, välispiiri pikkus umbes 32 kilomeetrit. 4.2 Positiivne inimmõju Negatiivsete faktorite kõrval on õnneks välja tuua ka palju positiivseid inimmõjusi, kus inimene on maastikupilti hoopis rikastanud ja kaunistanud. Suurimat ja parimat tööd on Kõrvemaal teinud RMK, kelle poolt on loodud 4 pikka matkarada Põhja-Kõrvemaal (Uuejärve loodusrada 6 km, Jussi loodusrada 8 km, Paukjärve loodusrada 5 km, Liiapeksi Aegviidu matkarada 36 km) ning 2 matkateed, mis kulgevad nii läbi Lahemaa rahvuspargi kui ka paksude Kõrvemaa metsade, jätkates marsruuti läbi muude Eesti maastikurajoonide. 2013. aastal lisandus olemasolevale RMK Oandu-Aegviidu-Ikla (375km) rajale uus haru, mis kulges Aegviidult Ähijärvele (628 km) ning 2015. aastal lisandus nimetatud harule veel
Paphosest 14 km kaugusele jäävad Aphrodite templi varemed, kunagi oli see kreeklaste suurimaid religioosseid keskusi. Troodose mäed Troodose mäed meelitavad turiste maaliste seedri- ja männimetsadega nind Küprose sümboli mäglamba ehk mufloni nägemise võimalusega. Troodoses asub ka Küprose kõrgeim mägi 1953 meetri kõrgune Olümpose mägi. On võimalik teha matk mööda kaunist loodusrada, imetleda saare kõrgemat juba Kaledonia koske, käia ära Stavorose Püha Risti kirikus, 12. Sajandil asustatud tänini tegutsevas kloostris ja arvukates veinikülades. Stavrovouni Stavrovouni (,,ristimägi") on Küprose vanim klooster, mis rajatud samanimelise mäe tippu Larnaca linna lähedal. Alates 4. Sajandist on see ülioluline usukeskus. Kloostrit hakati ehitama 4. sajandil ja selle tekkimine on seotud legendiga. Aastal 326 või 327 saabunud
Spordikompleks (ujula, pallimängudesaal, kaljuronimissein, kõrgseiklusrada, sulgpallisaal, squashisaalid, aeroobikasaal, jõusaal, lauatennisesaal, idamaine saal). Uued spordiväljakud ja palliplatsid on vald rajanud Tabasalusse, Harkusse, Kumnasse, Vääna ja Harkujärvele. Mõned aastad tagasi rajati Tabasalu staadioni kõrvale skatepark, mullu valmis selle naabruses uus korvpalliväljak. Tabasalu looduspargis saavad tervisesportlased kasutada Aura loodusrada ja puukoorekattega miilipikkust jooksurada. Nõmme-Harku parkmetsa on rajatud valgustatud matka- ja suusarajad ning Olümpiavõitjate rada, mille äärde on ehitatud ka treeninguplatsid. Murastest kuni Tabasalu tõusuni kulgev kergliiklustee rajati mullu jalakäijaile, kepikõndijaile, jalgrattureile ja rulasõitjaile. Spordihuviliste kasutada on ka kilomeetri pikkune liikumisrada Tabasalu Ühisgümnaasiumi lähedal. Tabasalu Ühisgümnaasium Tabasalu spordikompleks 4
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostajad: Kati Markus ja Monika Lõuna Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade..............................................................................................3 1.1.2 Pinnamood.....................................................................................................................3 1.1.3 Maastikuline liigendus..................................................................................................5 1.1.4 Aluspõhi.........................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 Table of Contents Sissejuhatus................................................................................................................................................2 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade............................................................................................................. 3 1.1.2 Pinnamood.................................................................................................................................... 3 1.1.3 Maastikuline liigendus..........................................................................
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2. Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid nind heina- ja karjamaad ja...
merejõudude vahenditega, eesmärgiga luua sinna Läänemere miinilaevastiku baas, kuid sõja puhkemise ajaks jõuti valmis vaid kaks kividest kaitsemuuli. Läbi aastate on sadamat uuendatud nind süvendatud. Enne II maailmasõda oli sadam kasutusel nii kauba- kui reisisadamana. Tänaseks on Orjaku sadamast kujunenud külalissadam jahtidele koos väikese kalasadama osaga kohalikele kaluritele. Sadamast 1 km kaugusel asub loodusrada ja linnuvaatlustorn. PAUS pool tundi. Soovijad saavad kas Orjaku sadama pubis keha kinnitada või loodusrajal kõndida. Jätkame ringsõitu saarel ning järgmiseks peatuskohaks on Sõru sadam.Sadam asub Emmaste vallas Pärna külas ning asub Soela väina ääres. Sadama peamiseks tegevusalaks on Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliini teenendamine. Laevatee viib Sõrust Saaremaale Leisi valda Triigi sadamasse. Sõru sadama kanal on kodusadamaks 1939
Kaitseala jaotub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks loodusreservaadiks, neljateistkümneks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks. 8. Kas on rajatud matkaradasid? Et huvilised saaksid käia loodusretkedel, kuid samal ajal loodus ja kohalikud elanikud võimalikult omaette toimetada, on kaitseala äärealadele ehitatud loodusrajad. Kaitsealaga tutvumiseks on rajatud 3 loodusrada: Selli-Sillaotsa loodusõpperada - pikkusega 3.5 km kulgeb Laeva soos. Kirna matkarada pikkusega 7,5 km kulgeb mööda Pedja jõe äärseid luhtasid. Põltsamaa Kärevere veematkarada kulgeb mööda Põltsamaa, Pede ning Emajõge. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Alates 1997. aastast on on Alam-Pedja looduskaitseala Ramsari konventsiooni alusel kaitstav rahvusvahelise tähtsusega märgala. Kuulub ka Natura 2000 rahvusvahelise
Teringi MKA 1.1. Järvi Pikkjärve telkimisala 10.1. Teringi õpperada 1.2. Järvi Pärnjärve telkimisala 11. Parika MKA 1.3. Oru lõkkekoht 11.1. Parika väikejärve õpperada 1.4. Kaksiksilla parkla 12. Rannamõisa MKA 1.5. Paukjärve telkimisala 12.1. Tabasalu looduspark 1.6. Paukjärve loodusrada 13. Laulasmaa MKA 1.7. Jussi telkimisala 13.1. Meremõisa telkimisala 1.8. Jussi loodusrada 14. Tudusoo MKA 1.9. Koersilla parkla 14.1. Tudu metsaonn 1.10. Kulli lõkkekoht 15. Koiva-Mustjõe MKA 1.11. Venemäe telkimisala 15.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
