Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


TARTU ÜLIKOOL
RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD
Gaythel Kukk
LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE
Referaat
Juhendaja : Krista Lepik
Pärnu 2016
Sisukord
  • Naised Interneti kasutajatena.................................................................3
  • Kaasatud internetipõhistes kogukondades.............................................4
  • Lapseootus ja pereelu ............................................................................5
  • Lapseootuse ja pereeluga seotud meediamaastik Eestis.......................6
  • Meediakanalid .......................................................................................7
  • Eripärasused meedia tarbimises raduse ajal..........................................8
  • Kasutatud kirjandus...............................................................................9
    1. Naised Interneti kasutajatena
    Kui traditsiooniline massikommunikatsioon oli valdavalt ühesuunaline, siis uued kommunikatsioonivormid on interaktiivsed ( McQuail 2003). Kuna Internetis leiduv informatsioon on võib olla väga laialivalguv ning info hulk piiritu , ei saa ka selle auditooriumi nii lihtsalt määratleda. Raske oleks öelda, et see on suunatud just naistele või meestele. Kui varem kasutasid Internetti pigem mehed, siis aja jooksul on Interneti kasutamine naiste ja meeste vahel võrdsustumas.
    Kuigi Interneti kasutamine on naiste ja meeste puhul protsentuaalselt üsna võrdne, huvitavad neid siiski erinevad teemad, millega veebis tutvuda. 2005. aastal Pew Internet and American Life Projecti poolt läbi viidud uuring paljastas, et naised kasutasid Internetti kõige rohkem tervise kohta käiva info otsimiseks (85%), hingelise ja usulise info saamiseks (73%) ja tugigruppidega suhtlemiseks (63%). Mehed kasutasid Internetti uudiste lugemiseks (77%), reisiteenuste ostmiseks (60%), spordiuudiste (59%) ja poliitika jälgimiseks (57%) (Internet: the... 2005).
    Veel huvitavad naisi sellised teemad nagu õige toitumine, suitsetamisest loobumine ja kõiksugu tervisega seonduv nagu näiteks depressioon , ängistus ja stress (Fallows 2005). Võrdluseks võib tuua Eestis läbi viidud uuringu (Pruulmann-Vengerfeldt, Kalmus & Runnel 2008) andmed, kus selgub , et naised hindavad Internetti selle praktilisuse pärast, kasutades
  • Vasakule Paremale
    LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #1 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #2 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #3 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #4 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #5 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #6 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #7 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #8 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #9 LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kats74 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    168
    pdf

    E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

    fänne kodulehel või mõnes sotsiaalmeedia kanalis? See sõltub suuresti sellest, kui suur on ettevõtte sihtgrupp ja kliendibaas. Kuna sotsiaalmeedias on kontakt reeglina kvaliteetsem ja personaalsem, ei tasu lasta end heidutada sellest, kui need numbrid on oluliselt väiksemad kui näiteks kodulehe külastajate hulk. Internetikasutajad erinevates rahvarühmades  Naiste seas on 55% ja meeste seas 46% neid, kes on internetti kasutanud viimati vähemalt poole aasta jooksul.  15–19- ja 20–29-aastaste seas on 96% internetikasutajaid. Vanimas, 60–74-aastaste rühmas on internetikasutajaid vaid 30%.  Mida kõrgem haridus, seda suurem on selles rühmas internetikasutajate hulk, ulatudes põhiharidusega inimeste hulgas 63%-ni ja kõrgharidusega inimeste seas 86%-ni.

    Turundus
    thumbnail
    40
    doc

    Uurimistöö rasedusest

    6.7 Vasest emakasisene vahend ............................................................... 25 6.8 Meeste kondoomid ............................................................................. 26 2 6.9 Spermitsiidid ...................................................................................... 26 6.10 SOS-pillid ......................................................................................... 27 6.11 Naiste kondoomid ............................................................................. 27 6.12 Hormoone sisaldav emakasisene vahend .......................................... 27 6.13 Pessaar .............................................................................................. 28 7. Tulemused ja arutelu .................................................................................. 29 Kokkuvõte .................................................................................

    Uurimistöö
    thumbnail
    57
    docx

    NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS

    .............53 Lisa 1. Klientide küsitlusleht........................................................................................54 SISSEJUHATUS Inimese välimust on hinnatud läbi aegade erinevalt. Väljanägemise aluseks on erinevatel ajastustutel kehtivad moraalinormid, väärtushinnangud, mood, maitse ja kired. Iluideaali kehastuseks on olnud alati naine. Antud uurimistöö teemaks on naiskliendi tarbimisharjumuste muutused rõiva- ja ilutoodete kategoorias. Uurimisobjekt on: Eesti naiste ostuharjumused, eelistused ja sagedus ilutoodete ja teenuste tarbimisel. Võrreldes 20. sajandiga analüüsitakse lõputöö käigus rõivastumisstiili, jumestusharjumuste ning soengute trende Tänapäevase käsitluste kohaselt ei tähenda tarbimine pelgalt praktiliste vajaduste rahuldamist, vaid sellel on ka sügavam sotsiokultuuriline tähendus. Tarbimisest on tänaseks saanud vahend – lisaks toodete ja teenuste valimisele on see teguviis oma

    Kaubandus ökonoomika
    thumbnail
    5
    docx

    Sooline vägivald

    Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%­69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi

    Sotsioloogia
    thumbnail
    15
    doc

    Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses

    täiesti rahul 35 protsenti), seejuures abielus ja lastega paaride seas olid 87% peresuhetega rahul. Põlvkondadevaheline toetus on suurenenud: perekonna nooremalt põlvkonnalt abi saajate hulk on kasvanud 32%-lt 53%-le ja oma täiskasvanud lapsi lastehoiul või majapidamistöödes abistavate vanavanemate vm sugulaste hulk 28%-lt 39%-le. Võib eeldada, et pereelul, sh kodutööde tegemisel ja lastekasvatamisel, on erinev mõju meeste ja naiste elukvaliteedile. Kuigi Eesti naiste panus kodutöödesse ja laste eest hoolitsemisse on suurem kui meestel (Telpt 2008), ei pruugi see tähendada naiste suuremat rahulolematust pereeluga, sest rahulolematus on üldjuhul tingitud hoiakute ja tegeliku käitumise mittevastavusest ­ kui suurem osalus on tajutud ebavõrdsena, siis rahulolematus kasvab (Lyonette jt 2007) ja võib väljenduda madalamas üldises eluga rahulolus. Kui võrrelda Eestit teiste euroopa riikidega, siis Kreekas tegid naised meestest üle 7 korra

    Sotsiaalpsühholoogia
    thumbnail
    19
    doc

    Konspekt I osa

    reaktsioonid ja nõrgenenud vaimsed funktsioonid (mõtlemine, mälu jne.). Vere alkoholisisalduse tõustes häguneb teadvus ja võivad tekkida mälulüngad. Eriti ohtlik on alkoholi manustamine kombineerituna rahustite, kanepi ja amfetamiinidega. Mõju võib olla ettearvamatu ja eluohtlik. Sama suur kogus alkoholi mõjutab mehi ja naisi erinevalt, mõjudes naistele enamasti intensiivsemalt. Seda võib seletada naiste üldjuhul väiksema kehakaaluga- nii tekib neil veres suurem alkoholisisaldus. Samuti võib see oleneda meeste ja naiste erinevusest rasvkoes, vedeliku hulgas jne. Ka on enamiku naiste seedetraktis vähem alkoholi lõhustavat ensüümi, mistõttu naised kahjustuvad alkoholist kiiremini kui mehed. Lastel on alkoholi lõhustavat ensüümi organismis eriti vähe, mistõttu nemad on ka eriti haavatavad. Alkoholi pikaajaline toime

    Sõltuvuskäitumine
    thumbnail
    67
    doc

    Terve naine

    TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

    Inimese õpetus
    thumbnail
    52
    odt

    Perevägivallast

    korduvalt kogema tegelikku sõnadelt tegudele üleminekut. Kui mehel on üldjuhul suurem füüsiline jõud ja juba kasvueas omandatud suurem kogemus komplitseeritud olukordade lahendamiseks vägivaldseid vahendeid kasutades (poisid ja noorukid kaklevad rohkem kui tüdrukud), siis naisel seda pole. Seega on mehel kui potentsiaalsel ründajal võrreldes naisega paratamatult eeliseid. Samuti on mõned meestepoolse vägivalla vormid - erinevalt naiste omast - ühiskonnas võrdlemisi aktsepteeritud, nt vägivalla kasutamine solvamise eest kättemaksmiseks, oma "au" taastamiseks, vägivald on justkui lubatud omakohtulikul kurjategija karistamisel, kes on sellise kohtlemise "ära teeninud". Sageli arvab aga mees sama oma naise kohta. Lähisuhtevägivalla all kannatavad naised vaikivad sageli oma probleemist, kuna nad ei saa kindlad olla, kelle poolele ühiskond asub. Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks nt

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun