Kreeka-mükeene kultuur (kordamisküsimused) (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis iseloomustab tumedat ajajärku Kreeka ajaloos ?
Mis tingis tsivilisatsiooni uue tõusu Kreekas nn arhailisel ajajärgul ?
Mis tingis Makedoonia esiletõusu ja Kreeka linnriikide vallutamise tema poolt ?
Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur klassikalised ajajärgul?
Millised vastuolud ja pinged olid Kreeka ühiskonnas ?
Milline riik oli Sparta ?
Mille poolest erines Ateena Spartast ?

Lõik failist

Ajaloo Kt küsimused. Kreeta -Mükeene kultuur. Ptk 13-15

Kirjelda Kreeka looduslikke olusi ( asend, seotus merega, millised alasi hõlmati )

Kirjelda minoilist kultuuri Kreeta saarel. ( Kiri, usk, tegevusalad, ehitised )

Kirjelda Mükeene kultuuri. ( Kiri, usk, arhitektuur , tegevusalad )

Mis iseloomustab tumedat ajajärku Kreeka ajaloos ?

Mis tingis tsivilisatsiooni uue tõusu Kreekas nn arhailisel ajajärgul ?

Kirjelda Kreeka-Pärsia sõdu

Tooge välja klassikalise ajajärgu iseloomulikud jooned Kreekas ( Sparta - Ateena vastuolu, Periklese reformid , konfliktid )

Mis tingis Makedoonia esiletõusu ja Kreeka linnriikide vallutamise tema poolt ?

Kirjelda klassikalist Kreeka polist . ( näide )

Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur klassikalised ajajärgul?

Millised vastuolud ja pinged olid Kreeka ühiskonnas ?

Milline riik oli Sparta ? ( Ühiskond, territoorium , juhtimine , majandus )

Mille poolest erines Ateena Spartast ?

Kas Kreeka oli orjanduslik ühiskond ?
Vastused:

Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Esmatähtis ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri. Seda mööda on peetud sidet ka välismaailmaga. Kreeka tsivilisatsioon on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri.

Kreeklased ei ole Kreeka põlisrahvad. Kreetalased kasutasid savitahvlitele vajutatavat silpkirja , kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Seetõttu ei teata tänapäevalgi ühtegi valitsejat ega sündmust, ei tunta ühtegi seadust ega kreeka kirjandust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid. Neid oli saartel mitu, tähtsaim ja tuntuim oli Knossos .

Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärvliliste freskodega, aga ka arvukate tarbeesemeteb kujundamisega matkiti selgelt oma Kreeta eelkäijaid. Kõik olin kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid kiviplokkidest nn kükloopilised müürid. Kirjas oli kasutusel linaarkiri B.

Kreeka- Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatuid losse ei ehitatud uuesti ülesse, kiri unustati, langes tsivilisatsioonitasemelt arengutasemeni. Kuid kõigest hoolimata leidis sel perioodil aset tuleviku seisukohalt positiivseid muudatusi. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike- Aasia läänerannikule. See piirkond muutus nüüd neile püsivaks asualaks. Võeti kasutusele raud. Tumeda ajajärguga algas Kreekas rauaaeg. Välissuhtlus oli märgatavalt vähenenud. Oli ka eelnenud Kreeka-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäänud maa.

Tumedama ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema. Uuteks keskusteks said linnad. Esile kerkis aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht. Seetõttu hakkasid kujunema ka linnriigid . Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega.

6. Sajandil eKr kujunes LähisIdas enneolematult suur Pärsia riik. See alistas oma võimule Väike- Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad, Balkani ps asuvad kreeklased. Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas laevastiku koos sõjaväega üle Eguse mere ateena vastu, kuid kaotasid selle. Pärsia kuninga järglane Xerxes võttis selle uuesti ette ning ta liikus mööda Põhja- Ja Kesk- Kreeka rannikut. Kuid Salamise merelahingus võitsid ateenalased vaenlase üle otsustava võidu. Järgmisel aastal purustas spartalaste juhitud Kreeka maavägi pärslased, mis asusid Kreekas. Peale seda enam Pärsia ei ohustanud Kreekat.

Kreeka linnriikide seast kerkisid eriti esile Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus, kuid Ateena oli demokraatlik riik. Nende vahelised suhted olid pingelised ja puhkes isegi Pelopennesose sõda. See aga osutus ateenale hukatuslikuks. Perikles oli ateena riigimees. Sel ajal kui sai Ateenast Kreeka suurimlinn, sai sellest kultuurikeskus. Pani kirja maksud . Kui palju läheb sõdalastele ja palju maksavad ühiskonna kiht juhtimisele. Tema oli see, kes pani need kindlalt kirja nagu seadusedki.

Tüüpiline kreeka linnriik oli üsnagi väike, koosnest kesksest ausalt ja selle lähiümbrusest. Kodanikeks loeti kõiki vabu põliselanikest mehi, välja jäid naised, orjad ja võõramaalased. Kodanikud pidid linnriiki suutma kaitsma. Kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel.Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oligi pmst riigi kõrgeim võimuorgan. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele.

Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas ka linnaelanikkond. Ülekaalus oli käsitöölised. Väga harva õnnestus neil saada jõukamasse seisusesse . Kõige rikkamad ja mõjukamad olid aristokraadid. Nende põldse harisid orjad ja sõltlased.

Peaaegu kõikides polistes tekkisid omavahel pingelised või vaenulikud rühmitused. Üritati koguaeg teineteist üle trumbata oma võimukusega. Konfliktides põimusid lihtrahva ja aristokraatide vastuolud ning suursuguste kodanike endi vaheline vaen. Mõned türannid oli rahva seas austatud, kuna nad üritasid vaeste elujärge parandada, mis sest, et hakkasid ise valitsejateks kasvõi tänu palgatud sõduritele.

Sparta riik põhines vallutustel. Dooria päritolu sissetungijad . Sparta oli ainus polis mis hõlmas kahte maakonda . Spartast ei saanud kunagi linna, ta koosnes pmst neljast külast, mis olid väga suured, kuid mitte linnad, isegi mitte siis, kui Sparta oli kogu Kreeka peaaegu vallutanud.spartat juhtisid kaks päritava võimuga kuningat. Range sisekorraldusega riik. Spardiaadid olid elukutselised sõjamehed. Neil polnud kunagi esinenud ühtegi türanniat. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks.

Jah, Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Neid olid seal kahtlemata palju, kuid puuduvad tõesed allikad. Aegamöödes kujunes kõigil arvamus, et barblased olidki loodud orjadeks . Orje kasutati peaaeagu kõikjal - põldudel, käsitööliste töökodades, teenijatena jm. Samuti ka kaevandustes ja kivimurdudes. Orje käsitati kui omaniku vara, st et omanikud võisid nendega teha mida nad tahtsid.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Kreeka-mükeene kultuur-kordamisküsimused #1

Kreeka-mükeene kultuur-kordamisküsimused #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aloraik Õppematerjali autor

Kordamisküsimused

kreeka mükeene kultuur ajalugu kreekamükeene kultuur kontrolltöö

Sarnased õppematerjalid

odt

Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost.

Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatud losse ei ehitatud uuesti ülesse, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Seetõttu on järgnevatest aastasadadest vähe teada. Leidude põhjal suht vähe kihistunud ühiskond. Leidis aset ka positiivseid muudatusi. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule. See muutus püsivaks kreeklaste asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks. Raua kasutuselevõtt! Pronks ja vask tööriistade ja relvade tegemisel tõrjuti eemale. Siiski oli

Ajalugu

rtf

Vana-Kreeka

· Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine ning geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee on meri. Sügav sisemine killustatus, avatus muu maailma suhtes. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Kreeka kolonisatsioon. 8

Ajalugu

rtf

Vana-Kreeka

VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED

Ajalugu

doc

Vanakreeka

mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjaline sisekorraldus *Ateena oli demokr.riik mille sise- ja välispoliitikat kujundas Perikles

Ajalugu

doc

Kreeka- õppematerjal eksamiks

1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses

Ajalugu

odt

Kokkuvõte Kreeka ajaloost

Kreeka Looduslikud tingimused Vanade kreeklaste põhiterritooriumiks oli Balkani poolsaare lõunaosa. Ajalooliselt jagunes see kolmeks piirkonnaks Põhja- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Tessaalia; Kesk- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Atika ja Lõuna- Kreeka, mille tähtsaim maakond oli Lakoonika. Põhja- ja Kesk- Kreekat ühendas omavahel vaid Termopüülide kitsastee; Kesk- ja Lõuna- Kreekat e. Peloponnesose poolsaart Korintose maakitsus. Kreeka ei olnud ühtne riik, vaid oli killustatud paljudeks sõltumatuteks linnriikideks. III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule.

Ajalugu

doc

Esiajalugu

enda jaoks tööle panna. Kasutati vallutusssõda, vägivalda ja sundi. Tsiv. tunnused: viljelusmaj,ühiskondlik tööjaotus,varanduslik kihistumine, kultuuri areng, kirja kasutuselevõtt. Usu osa tsiv. tekkimisel-tegemist oli usuliste tõekspidamistega;ülemkihti peeti jumalate kaitse all seisvaks; kasvas välja valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaeg-algas Egiptuse ja Mesopotaamia tsiv. tekkimisega.Muistne Kreeka, Rooma-antiiktsivilisatsioon (8saj eKr kuni 5 saj pKr) tuntud antiikaja nime all.Antiikaja lõpp- 476 p .Kr-Lääne-Rooma keisri kukutamine ning sellele järgnes keskaeg. Muistne Egiptus: Paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam-ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus(Memphis) hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta. Ülem-Egiptus(Teeba) asub Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus. Egiptuse tsiv.

Ajalugu

doc

Vana Kreeka

Kronoloogiline ülevaade. Kreeta-mükeene periood u. 2000-2200 a ekr. 2000 a ekr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõretasemeline minoiline tsivilatsioon, mille tähtsaimaks keskuseks kujunes Knossos. 1600 aastat ekr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 a ekr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 a ekr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr. Lossid olid purustatud,kiri ununenud ja elanikkonna arvukus vähenenud.osa kreeklasi rändas Väike- aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine per. U 800-500 a ekr. Kreekas kasvas elanikonna arvukus. Hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugu päritole ülemkiht

Ajalugu

Rohkem sarnaseid