Seen on sümbioosis heterotroof- hangib rohkem vett ja mineraalaineid, annab fotobiondile, heterotroof ei tooda orgaanilisi aineid. Vetikas toodab orgaanilisi aineid ja annab neid seeneniidistikule. · Sambliku ehitus: ülemine koorkiht on väga tihedalt põimunud seeneniidistik; südamikukiht, kus on hõredalt seeneniidistikku ja nende vahel või peal paiknevad vetikad. Osadel samblikel on olemas ka alumine koorkiht. · Samblike jagatakse kasvuvormide järgi: kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud + habesamblikud(are special). Kooriksamblikud: puudub alumine koorkiht. Samblike ei saa suuremate tükkidena kätte. Õhusaaste suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. Lehtsamblikud: Taluvad keskmist saastet. Olemas osaline alumine koorkiht. Lavad lehekujulised(?), võimalik aluselt suurte tükkidena eemaldada. Põõsassamblikud: Kasvavad ainult puhtas õhus. Olemas alumine koorkiht. Meenutavad väikseid kuivanud põõsaid.
Eestis ei ole põdrasammalt on põdrasamblik Samblikujd on liitorganismid, kes koosnevad kahest osapoolest *seen *fotosünteesiv osapool, vetikas või tsüanobakter Samblikud loetakse seeneriigi kuuluvateks *seent on mahu poolest rohkem *Ainult seen paljuneb suguliselt *vetikaliike, kes elavad samblikes, on vaid sadakond Sambilke keha nimetatakse talluseks *tallusel ei saa eristada ei lehti ega varsi Talluse kuju ja värv on väga erinevad Kuju järgi jakagatkse sablikud kolme rühma 1) Kooriksamblikud on väiksed ja meenutavad puukoort 2) Lehtsamblikud meenutavad lehte, eristatavad alumine ja ülemine ots 3) Põõsassamblikud meenutavad kas väikesi põõsakesi või habemeid Märjana on sambliku värv teist värvi kui kuivana
Eesti samblikud Andreas Habe Põdrasamblik 9. klass 2011 Sissejuhatus Räägin teile Eestis kasvavatest samblikest Samblikud Samblikud üldiselt koosnevad erinevatest organismidest Värvuselt hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: 1. Kooriksamblikud 2. Lehtsamblikud 3. Põõsassamblikud Samblike ehitus Puuduvad lehed, juured ja varred Varteks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks ehk rakiseks Samblikud imevad endasse kõik, mis on vihmvees lahustunud Samblike paljunemine Paljunevad tallusetükikestega ning talluse pinnalt eralduvate osakestega Levimine toimub tuule või vee abil Puuduvad sugurakud Harilik hallsamblik Väga tavaline kõikjal Eestis Kasvab okas ja lehtpuude koorel, puidul
15) Kes on samblikud? Samblikud on liitorganism, kus elavad vastaatikku kasulikus kooselus seen ja fotosünteesiv organism, koosneb: ainurakne rohevetikaid või sinivetikaid 17) Samblike kasvukohad,eluvajadused, paljunemine? Kasvukohad: kividel, kaljudel, maal, puudel, metallil, surnud puudel, Eluvajadused: valgus, kasvuruumi, õhk, Paljunevad: tallustetükikestega 18) Samblike 3 kasvuvormi? Põõsassamblikud, Kooriksamblikud , Lehtsamblikud 19) Mis on tallus ja mis organismides esineb? 20 Samblike tähtsus looduses ja inimesele?
Samblik koosned erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks. Samblikud on omapärased sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad ja sinikud. Harilikult on samblike värvus hall, pruunikas, rohekas ja harvem kollane. Värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Kooriksamblikud kasvavad sileda või teralise koorikuna, lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus ja põõsassamblikud meenutavad väikseid põõsaid või ripuvad koonaldena puuokstel. Samblike talluses elavad seeneniidid elavad sümbioosis rohevetikatega ja sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinik...
Euroopa Loodusvööndid Tarmo Torn Loodusvööndid maailmakaardil Külmakõrbed Paiknevad Euroopa põhjarannikul asuvatel saartel. Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe. Kaljunukkidel kasvavad kooriksamblikud ja vetikad. Tundra ja metsatundra Paikneb Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa põhjaosas. Esineb igikelts ja polügonaalpinnas. Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe. Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest
1. Miks nim. samblike keha talluseks? Sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. 2. Nimeta ja kirjelda erineva kasvuvormiga samblikke. Kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud.Koorik- kasvab ühetaolise sileda või teralise koorikuna, lehtsamblik lehtja v plaatja kujuga tallus, põõsas- meenutab väikesi põõsakesi maapinnal. 3. Kirjelda sambliku ehitust ja paljunemist. Mida saab antud kooselust seeneniidistik ja mida vetikas? Talluses elavad seeneniidid,talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi, keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt, nende vahel paiknevad rohevetikad või sinikud. Paljunemine- peamiselt vegetatiivselt,kas talluse küljest murduvate tükikeste või samblikule omaste paljunemiskehakeste abil. 4. Samblike tähtsus looduses ja inimese elus. Samblikud eritavad aineid mis aegapidi murendavad ja lagundavad kivimeid,tekib kaljudele huumusekiht,polaaraladel söögiks põhjapõtradele, kasutatakse ravimi...
Seened ei vaja valgust. Enamik koosneb niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Sarnasused taimedega: puudub aktiivne liikumisvõime, rakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole, rakud võivad piiramatult jaguneda. Sarnasus loomadega: rakkudes talletuvad samasugused varuained, toituvad valmis orgaanilisest ainest. Vett ja orgaanilisi aineid omastavad läbi rakukesta. Toituvad jäänustest, neid lagundades. Paljunevad eostega(koosneb ühest rakust, levib õhus, tekivad uued seeneniidid) Ka hallitusseente eosed on õhus ning toiduained hakkavad hallitama. Seeneniidid eritavad ühendeid, imevad lõhustunud ained endasse. Nutthallik moodustab võrgutaolise kirme, mustade täppide ehk eoslatega. Pintselhalliku mütseel koosneb läbipaistvatest seeneniitidest. Pärmseened on üherakulised, toituvad vees lahustunud suhkrust. Käärimine - nende elutegevuses anaeroobses keskkonnas tekkiv süsihappega...
2. Substraat- alus millel organismid kasvavad 3. Eriline kasvuvorm, mujal ei esine 4. Sekundaarne ainevahetus, samblikuained 5. Paljunevad: a. Talluse tükkide abil b. Soreediga- koosnevad vetikarakkudest ja seeneniitidest nende ümber, paiknevad vabalt talluse pinnal c. Isiididega- koosnevad samuti nii seen kui ka vetikkomponendist d. eostega e. suguliselt Samblikute morfoloogilised rühmad 1. Kooriksamblikud - tallus on väike, kirmena tugevalt substraadil kinni. Puudel, kividel, maapinnal. Ligikaudu 80% samblikuliikidest. 2. Lehtsamblikud - lehtja, mitmeti kõverdunud tallusega, substraadile enam-vähem ligihoidvalt kasvavad samblikud. Näiteks kopsusamblik ja seinakorp. 3. Põõsassamblikud - maapinnal väikeste "põõsakestena" kasvavad või puutüvel rippuvad samblikud. Näiteks põdrasamblik, islandi käokõrv,
Samblikel koosneb tallus seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. 2. Miks saame öelda, et samblikus on seeneniitide ja vetikate vahel sümbioos? Vetikad saavad seeneniitidelt eluks vajalikku vett ja mineraalaineid, seeneniidid tarbivad vetikate poolt fotosünteesil toodetud orgaanilisi aineid. 3. Kus ei kasva samlikke? Miks? Mõned samblikud ei kasva teeääres, kuna neil on suur tundlikkus õhu saastatuse suhtes, kuid kooriksamblikud saavad. 4. Milline on samblikke roll looduses? Eritavad aineid, mis murendavad ja lagundavad kivimeid, nii tekib kaljudele huumusekiht, kus võivad hakata kasvama taimed 5. Miks on samblikud bioindikaatorid? Nad puhastavad õhku, nad on tundlikud õhu saastatuse suhtes. 6. Täienda järgnevat skeemi nii, et see iseloomustaks samblikus koos elavate organismide vahelist suhet. Toimub seeneniidistku ja rohevetikate vahel sümbioos.
Tähtsamad mägijäätumise alad on Skandinaavia mäestik (5000 km² jää ja igilume all) ning Alpid (400 km²). Suuremal osal Euroopal kujunes mullastik ja taimestik pärast viimast jääaega (taimestik liigivaesem ja mullastik noorem kui mujal). Nii muld- kui taimkattes on jälgitav laius- (Ida-Euroopa lauskmaal) ja kõrgvöödilisus. Põhjast lõunasse eristatakse jää- [ajutistes järvedes, liustike sulakutes ja nunatakkidel kasvavad üksnes vetikad ja kooriksamblikud ( arktilises külmakõrbes samblad, maapinnasamblikud, soontaimed, taimkate laiguline, mullad alles kujunemas)], tundra- [sammal, samblik, puhmad (kanarbik, vaevakask, mustikas sinikas), üksikud pajupõõsad, gleimullad (metsatundras jändrikud ja madalakasvulised tundrakased, seelikuga harilik kuusk)], metsa- (jaguneb okas-(kõige enam säilinud; Skandinaavia ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu-
LIHHENOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid (kasvuvormid). · Põõsassamblikud · Kooriksamblikud · Lehtsamblikud 2. Samblikutalluse anatoomiline ehitus homöomeersel ja heteromeersel tallusel. Homöomeerne tallus on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega, Heteromeerne tallus ("tüüpilised" samblikud) on mitmekihiline: koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). 3. Samblike vegetatiivne paljunemine. Vegetatiivne paljunemine toimub tallusetükikeste või spets. vahendite (soreedide, isiidide) abil. Mõlemad
kõrgmäestikes. Tähtsamad mägijäätumise alad on Skandinaavia mäestik (5000 km² jää ja igilume all) ning Alpid (400 km²). Suuremal osal Euroopal kujunes mullastik ja taimestik pärast viimast jääaega (taimestik liigivaesem ja mullastik noorem kui mujal). Nii muld- kui taimkattes on jälgitav laius- (Ida-Euroopa lauskmaal) ja kõrgvöödilisus. Põhjast lõunasse eristatakse jää- [ajutistes järvedes, liustike sulakutes ja nunatakkidel kasvavad üksnes vetikad ja kooriksamblikud (arktilises külmakõrbes samblad, maapinnasamblikud, soontaimed, taimkate laiguline, mullad alles kujunemas)], tundra- [sammal, samblik, puhmad (kanarbik, vaevakask, mustikas sinikas), üksikud pajupõõsad, gleimullad (metsatundras jändrikud ja madalakasvulised tundrakased, seelikuga harilik kuusk)], metsa- (jaguneb okas-(kõige enam säilinud; Skandinaavia ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermänni metsad suurte toitainete- ja
· Jahukasteseened kahjustavad paljusid looduslikke taimi ja kultuurtaimi. · Torikulised kasvavad elusatel ja surnud puudel ning lagundavad puitu. · Samblikud on maismaaorganimisd, kelle talluses elavad seened koos vetikate või sinikutega. · Samblike tallus on seeneniitide põimikust ja nende vahel olevatest rohevetikatest või sinikutest. · Rohevetikad ja sinikud toodavad fotosünteesi käigus orgaanilis aineid. · Samblike jaotatakse : kooriksamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud · Seeneniidid ja vetikad elavad sümbioosis. · Rohevetikad ja sinikud saavad fotosünteesiks vajaliku ained seeneniitidest. · Samblikud paljunevad vegetatiivselt. · Samblikud kasvavad kohtades, mis taimedele on ebasoodsad. · Käsnad on liikumatud veeloomad, elavad kolooniana. · Kaelusviburrakud, amööbjad rakud, tugirakud on eri ülesannetega ning moodustavad käsna keha. · Käsna toes moodustub kas sarv-, lubi-, või räniainest.
lk.77) Ehitus: Elavad maismaal.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Toitumine: Orgaaniline aine, mineraalained, vesi. Paljunemine: Eoste abil, paljunemiskehakeste abil, talluse tükikestega. Kasvuvorm: 1) kooriksamblikud -> kooriku või pulbri taolised -> nt. kaartsamblik 2) põõsassamblikud -> põõsataolised või ripuvad puuokstel -> nt. põdrasamblik 3) lehtsamblikud -> tallus meenutab lehte -> nt. seinakorp 7. Selgroogsed ja selgrootud (+JOONISED õ.lk.81) Selgroogsed - loomad kellel on selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgrootud - luulise toeseta loomad. 8. Käsnad (+JOONIS õ.lk.83) Eluviis: (kinnitunult) Käsnad elvad vees. Erinevalt enamikust loomadest on käsnad liikumatud.
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad ...
planogameedid) * hõimkonnas 1 klass Seened & sümbioos. Samblik 2 organismi kooselu * endosümbioos (neid pole võimalik lahutada) > sümbiondid > mükosümbiont (seen, põhiliselt kottseened) ja fotosümbiont (vetikas, bakter) * seen + rohevetikas * seen + tsüanobakter (sinivetikas) * samblike teadus lihhenoloogia Samblikel puuduvad organid, tema keha on tallus e. rakis. Jagunevad kasvuvormide järgi: * kooriksamblikud pole võimalik pinnasest eraldada * lehtsamblikud nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada * põõsassamblik vormilt põõsjas; ripuvad/kasvavad ainult ülipuhtas keskkonnas - seal hulgas habesamblik eraldi rühm Bakterid (arhed). * arhede membraan sarnaneb päristuumsete omale * bakterid on väikseimad ainuraksed organismid Bakteri ehitus. * katab üldjuhul limakapsel e. kihn
Nii ei suuda naad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonnatingimused on taimede kasvuks ebasoodsad. Samblikud eritavad aineid, mis aegapidi murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult surevad ja kõdunevad nad ka ise. Nii tekib kaljudele esimene õhuke huumusekiht, millel võivad hakata kasvama taimed. Seetõttu nimetatakse samblikke taimkatte pioneerideks elutingimuste loojateks taimedele. Liigid : 1. Kooriksamblikud Kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna. Tavaliselt kinnituvad nad oma väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntud kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel. Kooriksamblikud moodustavad umbes 80% kõigist samblikuliikidest. 2. Lehtsamblikel on lehe või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks. 3. Põõsasamblikud meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad nad
Samblik üldiselt koosneb erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: kooriksamblikud, põõsassamblikud ja lehsamblikud. [2] 4.1.1 Samblike ehitus. Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad.Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse 6 talluseks ehk rakiseks.Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse
21. Pärmseente kasutamine. Näited Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks. 22. Miks on majavamm kahjulik? Mädandavad puuliipreid, telefoniposte, aiateibaid jms. 23. Samblikud-ehitus. 24. Missugused suhted on sambliku talluses seeneniitidel ja vetikate vahel? Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud (tsüanobakterid) 25. Leht- koorik- ja põõsassamblikud. Nende kirjeldus ja näited. Kooriksamblikud: kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna, tavaliselt kinnituvad väike tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada (kaartsamblik , kasvad kividel ja kaljudel) mood. 80% kõigist samblikuliikidest. Lehtsamblikud: lehe- või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks (harilik seinakorb, harilik hall samblik). Põõsassamblikud: meenutavad väikesi põõsakesi
Tallinna Mustamäe Gümnaasium LIHHENOINDIKATSIOON Uurimustöö Koostaja: Terje Strazdins Juhendaja: Heli Stroom Klass: G2L Tallinn 2011 Sisukord: Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1. Bioindikatsioon ..............................................................................................................4 1.1. Bioindikatsiooni liigid .............................................................................................5 1.2. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed ..................................................5 2. Lihhenoindikatsioon ......................................................................................
KOOL Lihhenoindikatsioon Uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Bioindikatsioon..............................................................................................4 1.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 1.2. Bioindikatsiooni liigid...............................................................................4 1.3. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed....................................4 2.Lihhenoindikatsioon.......................................................................................5 2.1.Samblikud ja õhusaaste...........................................................................5 3.Samblikud.........................................................................................
sinivetikad sel juhul on sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Samblike eluvormid. Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud. Samblike mineraalne toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist
sinivetikad sel juhul on sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Samblike eluvormid. Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud. Samblike mineraalne toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist
sinivetikate osa eelkõige õhulämmastiku sidumine ja sambliku lämmastikuühenditega varustamine. Samblike talluse ehitus. Sambliku tallus võib olla kahte tüüpi: lihtsamal juhul on kogu ulatuses üsna ühesuguse ehitusega (homöomeerne tallus), keerukamal juhul ("tüüpilised" samblikud) on tallus mitmekihiline (heteromeerne tallus): koorkiht (ülemine, sageli esineb ka alumine) seenest, vetikakiht, südamikukiht (hõre, ~seenest). Samblike eluvormid. Kooriksamblikud, soomussamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud. Samblike mineraalne toitumine Samblikud kasvavad enamasti puudel, kividel, harvem (enamasti kuivas kohas) maapinnal. Nii saavad nad suure osa eluks vajalikke toitaineid õhu kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist
südamikukiht (seeneniidid ja vetikarakud); alumine koorikkiht (seeneniidid) Samblikud võivad paljuneda vegetatiivselt soreedide ja isiidide abil. Sorediidid on väikesed kehakesed, mis tekivad talluse sees ja tõusevad valmides talluse pinnale. Isiidid on talluse väljakasvud, mis levimiseks peavad talluselt lahti murduma. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid: Samblike vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi jaotatakse nad: a) kooriksamblikud - kasvavad tavaliselt õhukese kirme või koorikuna, mida on võimatu substraadilt tervikuna eemaldada. Ligikaudu 80% samblikuliikidest. b) lehtsambliku - lehekujulise talluse servad on jagunenud ja ta kinnitub substraadile talluse allküljel olevate spetsiaalsete moodustise abil. Näiteks kopsusamblik ja seinakorp. c) põõsassamblikud - koosnevad tugevasti harunenud tallusest, mis võib kasvada püstiselt või ka rippudes. Näiteks põdrasamblik, islandi käokõrv, puuhabe. Tähtsus:
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
1866.a.-l samblikke hügieenimeetriteks. Ning juba 20. saj. tehti mitmete suurlinnade kohta samblike levikul põhinevaid õhusaastekaarte. Samblikud võtavad vett ja toitaineid otse õhust ning on seetõttu väga tundlikud. Neil ei ole kaitsvaid rakukihte ja õhulõhesid, nad on pikaealised ning vanad ja saastunud osad ei pudene küljest ära. Head indikaatorid on puude tüvedel kasvavad e. epifüütsamblikud. Samblike tundlikkus sõltub kasvuvormist, vähem tundlikumad on kooriksamblikud, siis lehtsamblikud ning kõige tundlikumad on põõsassamblikud (näit., habe- ja narmassamblikud. Liudsamblik (Lecanora conizaeoides) kasvab ainult väävliühenditega saastatud õhus. Geoloogilisi indikaatoreid kasutatakse maavarade otsingul vaselill tõrvalill; huulõieline maitsetaim Becium homblei Sambias ja Zimbabwes. Muldade happesust näitavad: väike oblikas (Rumex atsetosella), harilik nälghein (Spergula arvensis), põldkannike põldudel (Viola arvensis)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
