Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kompositioon maastikukujunduses (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Eesti Maaülikool
Vormi-kompositsiooni-ja värvusõpetus
Referaat
Kompositioon maastikukujunduses
2008
1 Sisukord
1.Ruum ja vorm...............................................................................................................................3 1.1 Ruumi mõiste ning määratlus.................................................................................................3 1.2 Välisruum................................................................................................................................3 1.3 Põhivormid..............................................................................................................................3 1.4 Vormi tajumine........................................................................................................................3 2.Kujundusvõtted maastikukujunduses............................................................................................4 2.1 Kompositsiooni mõiste, põhilised kujundusvõtted- ja vahendid..............................................4 2.2 Proportsionaalsus ja mastaabilisus.........................................................................................4 2.3 Faktuur ( tekstuur ).....................................................................................................................4 2.4 Sümmeetria ja tasakaal...........................................................................................................5 2.5 Rütm........................................................................................................................................5 2.6 Kontrast ...................................................................................................................................5 2.7 Domineerivus ..........................................................................................................................5 2.8 Värvus.....................................................................................................................................6 2.9 Valgus.....................................................................................................................................6 2.10 Perspektiiv............................................................................................................................7 2.11 Vaated..................................................................................................................................7 2.12 Sümbolid..............................................................................................................................8 3. Kombineeritud vormidel põhinevad kujundusteemad.................................................................8
1.Ruum ja vorm 2 1.1 Ruumi mõiste ning määratlus
Ruumil ei olegi ühtegi kindlat definitsiooni, aga seda võib ette kujutada kui objektide vahelist tühimikku, mida saab konkreetselt määrata läbi kolme mõõtme. Maastikuarhitektuuris on ruum maastikuelementidega piiritletud ala. Iga inimene tunnetab ruumi erinevalt. Ruumi tajumisel tuleb arvestada ajaga , mis muudab muljet ümbrusest.
1.2 Välisruum
Ruumid jaotuvad sise- ja välisruumideks. Hooneteväline, inimesi ämbritsev ruum, jaotub tinglikult tänu reljeefile, taimestikule ning hoonestusele väiksemateks osaruumideks. Ruum maastikul võib olla määratud läbi looduslik või tehislike objektide. Sõltuvalt nende objektide paiknemisest tekivad tinglikult ruumi sulgevad pinnad (ekraanid), mida võib kokkuvõtvalt nimetada aluspinnaks, püstpinnaks ehk seinaks ning pealispinaks ehk laeks . Välisruum võib olla avatud, poolavatud või suletud. Kriitiline kõrgus on inimese keskmise silmade kõrgus( ca 1,5m). Mida kõrgemal on vaatepunkt , seda kõrgem peab olema ruumi piiritlev ekraan. Avatud ruum on ruum, millel on tajutav piirjoon, millel on ühendus maastikuga , näiteks raba . Poolavatud ruum on ühest küljest avatud ja samas küljest nähtaalt seotud ala, näiteks jõeorg. Suletud ruum on püstpindade ja laega piiratud ruum. Ruumi piiritlevate objektide suurusest sõltub ruumi kuju. Ruumi piiritlevad pinnad võivad olla ruumi osaliselt või täielikult sulgevad. Osaliselt sulgevad ruumid on piiritletud, kuid säilub nähtav side sulgeva pinna taha jääva ruumiosaga. Täielikult sulgev pind on näiteks akendeta majasein.
1.3 Põhivormid
Ümbritsevaid objekte iseloomustab väliskuju ehk vorm. Seda saab kirjeldada läbi mõõtmete. Vorme on kolme gruppi : punkt ja joon, pinnad, kehad. Punkti mõõtmeid pole võimalik määrata. Maastikul on punkt mõni koonduv objekt, näiteks üksik puu järve taustal. Joon on kaht punkti ühendav sirglõik. Joon võib kulgeda ruumis seaduspäraselt või seaduspäratult. Seaduspäraseks nimetatakse joont, mida saab kirjeldada matemaatiliselt,

Vasakule Paremale
Kompositioon maastikukujunduses #1 Kompositioon maastikukujunduses #2 Kompositioon maastikukujunduses #3 Kompositioon maastikukujunduses #4 Kompositioon maastikukujunduses #5 Kompositioon maastikukujunduses #6 Kompositioon maastikukujunduses #7 Kompositioon maastikukujunduses #8 Kompositioon maastikukujunduses #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kjah Õppematerjali autor
kompositsiooni referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Maastikukujunduse võtted ja vahendid

Referaat Juhendaja: Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 1.Ruum ja vorm....................................................................................................................... 4 2.Kujundusvõtted maastikukujunduses................................................................................... 5 3.Kombineeritud vormidel põhinevad kujundusteemad........................................................... 8 4.Kokkuvõte............................................................................................................................ 9 5.Kasutatud kirjandus:........................................................................................................... 10

Kompa
thumbnail
11
doc

Maastiku kujundamine

Juhendaja: dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Referaat ,,Maastiku kujundamine" põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine" (Eesti Põllumajandusülikool. Keskkonnakaitse Instituut. Tartu: 2003). Referaadis käsitletakse maastikukujunduses esinevaid kompositsioone ja rajatisi ja väikevorme, nendega kaasnevaid probleeme ja lahendusi. 3 Kompositsioon maastikukujunduses Ruumi mõistet ei ole võimalik üheselt defineerida. Mõiste ruum jaotatakse kaheks- abstraktseks ja tajutavaks. Abstraktne ruum on matemaatiliselt eksisteeriv ning aitab kirjeldada ja mõista füüsilist ruumi. Tajutav ruum sõltub inimese varasematest kogemustest ning kultuuriruumist kus ta hetkel elab. Ruumi neljas mõõde on aeg. Ruume jaotatakse kaheks: sise- ja välisruumideks. Siseruumid jäävad hoonetesse ning väliruumid jäävad hoonetest välja

Maastiku kujundamine
thumbnail
12
docx

Maastiku kujundamine referaat

asümeetrilist tasakaalu. Esimesel juhul saavutatakse tasakaal poolte vormiosade täieliku võrdsusega. Asümeetriline kompostitsioon on see, kui vormiosa on omavahel enamvähem samad ,,visuaalselt raskuselt". Inimene tajub lihtsalt mõistetavat rütmi, seega ka lihtsamaid ridu, selle pärast välditakse komplitseeritud meetriliste ridade ja geomeetriliste jadade kasutamisel keerukaid elementide vaheldumise kombinatsioone. Maastikukujunduses ei kasutata rütmi kuigi tihti just matemaatilise täpsusega ning vormi täpse kordumisega, vaid mingi elemendi, vaate või motiivi rütmilise kordamisega. Nt vabakujulises kompositsioonid sisalduv rütm peab olema väljendatud kaudselt ja tajutav pigem alateadlikult. Kontrast, valgus ja värv Kontrast on üks efektiivsematest võtetest kompositsiooni loomisel. Kontrastseid paare saab luua igasuguseid vormi omadusi kasutades, jälgides vaid, et valitud

Loodusõpetus
thumbnail
4
doc

Kompositsioon ja erinevad mõisted.

Kompositsioon tähendab koostamist, seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist. Kompositsioon on kunstiteose vormiline ülesehitus. Kompositsioon loob terviku, mis hõlmab * kujutise asetust, * omavahelist ruumilist ja pinnalist paigutust ning * suhet ümbritsevaga Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis ühendatakse üheks lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: joonkompositsioonid (frontaalkompositsioon) pinnakompositsioonid mahulised ja ruumilised kompositsioonid Komponeerimise kaudu luuakse vormi ja selle üksikute osade vahel seos arvestades kuju, suurust, värvi, faktuuri, valgust. Joonkompositsioonides iseloomustatakse jooni sageli kui jõulisi, naiselikke, rangeid, sujuvaid, rahutuid jne. Joonte abil saab pilku suunata, joone mõju saab suurendada kui kasutada ?

Kunst
thumbnail
32
doc

Kompositsioon ja värviõpetus konspekt

VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1

Kunst
thumbnail
8
doc

Kompositsioon

Kuressaare Ametikool Ärikoolituse osakond Arvutiteeninduse eriala Referaat: Kompositsioon Juhendaja: Maila-Juns Valdre 3.1 Väljendusvahendid: Tekstuur (ld. textura ­ kude, ühendus) koostisosade omadustest tingitud ehituslaad, lähedane mõistele faktuur; kunstis viitab peamiselt teose vormi (näiteks välispinna) omadustele pind 1) Ruumi kahemõõtmeline osa või kahemõõtmeline kujund. 2) Asjade väliskiht (pealmine kiht). 3) Tasapinnalise kunsti alus. joon Ühe mõõtmega vorm. Suurema tähtsusega jooned on on sirgjoon ehk sirge, mis tähistab põhilisi orienteerumissuundi; regulaarne kõverjoon on ring. Mõistest "joon" tulenevad mõisted "pind", "keha" jm. Punkt Rangelt võttes saab sellega tähistada üksnes asukohta pinnal või ruumis, kuna on lõpmatult

Kunstiajalugu
thumbnail
8
doc

Kompositsioon

Kompositsioon KOMPOSITSIOON tuleb ladinakeelsest sõnast "composito", mis tähendab koostamist , seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist. Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: · joonkompositsioonid · pinnakompositsioonid · mahulised ja ruumilised ko

Meedia
thumbnail
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja

Kunstiajalugu




Kommentaarid (1)

Doorway profiilipilt
Doorway: Aitas natukene
13:35 09-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun