Kohv - uurimustöö (8)

Kuressaare Gümnaasium
Kohv
Uurimustöö
Koostaja : Kerten Palumets
10c klass
Kuressaare 2009

Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………………………....3
1. Kohvi ajalugu……………………………………………………………………..4
2. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost……………………………………………..6
3. Kuulus kohvijooja Honore de Balzac …………………………………………..9
4. Kohvi mõju inimesele…………………………………………………………..10
4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi?........................................................11
4.2 Kellele kofeiini ei soovitata ?…………………………………………………………..12
5. Huvitavaid fakte…………………………………………………………………13
6. Kohvijoomine minu klassis…………………………………………………….17
7. Meelespea kohvi valmistajale…………………………………………………19
8. Retseptid………………………………………………………………………...20
Kokkuvõte…………………………………………………………………………..22
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………….23

Sissejuhatus
Tänapäeval tarbitakse maailmas tohutul hulgal kohvi. Kohvi tarbimine maailmas kasvab iga päevaga. Peaaegu iga inimene alustab oma päeva tassi kohviga, see annab meile erksuse, mida hommikul on hädasti tarvis. Käibe poolest jääb kohvi alla ainult naftatööstusele.
Idee teha uurimustöö just kohvist , tuli vestluses oma emaga, kui üritasin leida teemat, millest uurimustöö teha. Kuna ma ise joon kohvi päris palju (hommikul ja siis päeval mõni tass või siis rohkem), otsustasingi teha oma uurimustöö just kohvist.
Korraldasin oma koolis ka küsitluse, kus minu peamiseks eesmärgiks oli, selgitada välja, kui paljud küsitletutest üldse joovad kohvi ja kui palju nad kohvi nädalas tarbivad.
Minu tööle aitasid kaasa paljud inimesed, kellele tahaksin avaldada siiramad tänud: ema, vend, isa ja kõik need inimesed, kes osalesid minu küsitluses.

1. Kohvi ajalugu

Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrikas piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ja ta otsustas ka ise neid marju proovida. Ta avastas, et need marjad andsid talle uut jõudu ja energiat.
Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad kuulsid sellest hämmastavast marjast ja hakkasid neid kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Nad panid marjad vette, sõid need ära ja jõid ka vedelikku, et palve ajal üleval püsida.  Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast . Tumerohelised lehed on 10-15 cm pikad ja 4-9 cm laiad . Õied on jasmiinilõhnalised,  valged ja aromaatsed.
Viljad on värvuselt säravpunased, lihakad kuni 1,5 cm pikkused, sisaldades kahte seemet (kohviuba). Ühelt puult võib saada 4-5 kg vilju.Esimese saagi annab kohvipuu 4-6 aastaselt. Saaki koristatakse mitu korda aastas ja seda seni, kuni puu saab 25 aastaseks.
http://www.gurmans.ee/index3.php?l=tg&id=14&lng=est&grupp=69&toode=73 (09.02.09)
Kindlalt