Kirjand raiskamine võtab tulevikult võimalused (6)

Ükskõik milline raiskamine võib meile elus mingil hetkel kätte maksta. Mõtlematu ja edaspidisega mitte arvestades tegutsemine võib kaasa tuua selle, et kahetseme seda ise või on keegi teine selle peale pahane. Olgu siis tegemist ande, aja või loodusvarade raiskamisega.
Mida lähemale kevad ja kooli lõpetamine jõuab, seda rohkem näen oma klassikaaslaste seas seda, kuidas toimub ande raiskamine. Pärast põhikooli lõppu tegid inimesed valiku ja tulid gümnaasiumisse. Keegi ei sundinud neid sellist valikut tegema. Selle asemel, et õppida, tegeletakse terve kooliaasta lustimisega. Tulles gümnaasiumisse, peaks oma annet siiski kasutama. Praeguses eas peaks juba selge olema, et õppimine toimub enda, mitte õpetaja või lapsevanema jaoks. Teada-tuntud tõde on, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Vaadates ringi kaasõpilaste seas, näen neid andekaid inimesi. Väga kurb on, et kõik inimesed ei kasuta võimeid ära ja raiskavad neid. Kooli tulek on mõne õpilase jaoks teisejärguline. Toimub päevade ja nädalate kaupa puudumine, millele tuuakse põhjuseks haigestumist. Minu meelest on see rumalus – tegemist on pikaajalise nähtusega nimega laiskus.
Sügisel tuli meile uus kultuuriloo õpetaja, kes ütles, et igal oinal on oma mihklipäev. Kooli lõpuni on 3 nädalat jäänud. Terve kooliaasta andekust ja aega raisates on tekkinud olukord, kus õpilasel on terve õppeaasta jooksul üks positiivne kursusehinne. Ande raiskamine on see, kuna õpilane on andekas. Nädalate kaupa puudumise järgi tuleb ta kooli ning oskab kõike tunnis olles ja hiilgab oma teadmistega. Kasutamata jätmata teadmiste kõrval raiskab ta ka oma aega. Kui teised õpilased kevadel klassi lõpetavad, siis temal tuleb hakata gümnaasiumi lõpetamisega ka järgneval aastal vaeva nägema. Aasta otsa on õpetajad meile südamele pannud kooli eduka lõpetamise. Kuid mis kasu sellest rääkimisest on, kui inimene teeb ikka seda, mida tahab ja mis meelepärasem on. Sel ajal, kui inimesed tegelevad millegi muuga , peab see õpilane tegelema gümnaasiumi lõpetamisega. Kui aga juba gümnaasiumis käimine tekitab sellist laiskust, siis mis toimub edaspidises elus. Praegu küll toimub loobumine lõpetada gümnaasium koos oma klassikaaslastega, kuid edaspidises elus võib see raiskamine maksta meile valusalt kätte.Tagajärjed ei pruugi kohe näha olla, kuid kindlasti need järgnevad. Sellise laiskusega võidakse sulgeda enda uks ülikooli ja edukale elule.
Igapäevaühiskonnas olen näinud ka loodusvarade raiskamist. Järjekordselt võib tõestada, et võtame tulevikult osa võimalusi ära. Üks võimalus, mille enda tulevikust kaotame, on puhas elukeskond. Raiudes mõtlematult troopilist vihmametsade piirkonda, mida peetakse Maa „kopsudeks“, tekitame iga päevaga aina rohkem ohtu, et keskkond saastub. See aga tingib ka selle, et võtame endalt võimaluse elada. Suurlinnades sureb iga aastaga aina rohkem inimesi õhusaastatusse. Taoline olukord on tekkinud jällegi seoses raiskamisega. Kui korralikult järele mõelda, siis saaksime elada ka ilma sedasorti raiskamiseta. Ei saa kasutada mõtteviisi, et pärast meid tulgu või veeuputus. Raisates praegu ära taastumatud loodusvarud, võtame võimaluse järgnevatel põlvkondadel samasuguseid hüvesid kasutada. Meie raiskamise tõttu peab tulevikus välja mõtlema alternatiivseid võimalusi samaväärsete võimaluste kasutamiseks. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on tülikas ja ebamugav. Praegune priiskamine võtab tulevikult võimaluse sama edukas ja mugav olla. Aastate pärast võib õhk palju saastatum olla ning meid võivad energiakriisid tabada.
Raiskamisega sulgeme uksi võimalustega meie tänases ja homses ühiskonnas. Tagasilöögid võivad näha olla kohe, kuid võimalus on, et need avalduvad alles mõne aasta pärast. Kõige kurvem on vaadata pealt seda, kuidas inimesed ei kasuta oma potentsiaali. Mõtlematute tegudega võime oma edaspidiselt elult palju võimalusi ära võtta. Kuna elame kõik samamoodi ühel planeedil, siis peaksime proovima sama edukad olla, mitte mingi eluperioodil alla andma. Raisates praegu võimalusi, ei pruugi neid enam tulevikus tekkida. Kõik on kinni tahtmises ja selles, mida oleme ise nõus tuleviku heaolu nimel ette võtma.