Samuti sõna kasupere asemel kasutatakse väljendeid hoolduspere või asenduspere. Võimalused vanemliku hoolitsuseta lastele Laps paigutatakse asenduskodusse või perekonnas hooldamisele, kui ta on orb või jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja talle ei ole leitud eestkostjat või teda ei ole lapsendatud. Lapsendamine. EV perekonnaseaduse järgi on lapsendamine juriidiline protsess, mille tagajärjel tekkivad lapsendaja ja lapsendatu vahel kõik perekonnaseaduses sätestatud vanema ja lapse õigused ning kohustused e sugulussidemed. Lapsendamisega kaasnevad kõik samad õigused ning kohustused, mis bioloogilise lapse sünnil. Lapsendamisotsuse saab langetada ainult kohus. Lapsendada saab : - orbe; - lapsi, kelle vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud; - lapsi, kelle vanemad on eeskosteasutusele andnud kirjaliku nõusoleku lapsendamiseks. (Perekonnaseadus, 1994: §78) Eestkoste. EV perekonnaseaduse järgi kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tsehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega
Igal lapsel on õigus tasuta ja kohustuslikule haridusele algtasemel. Need kolm sätet ja veel teisigi on kirjutatud "Lapse õiguste deklaratsioonis". Ükski laps ei saa endale valida perekonda, kuhu ta sünnib ning millistes tingimustes kasvab. Küll aga saab ja peab ühiskond reageerima, kui on näha ülekohut. Seda enam, kui tegu on nii väikeste ilmakodanikega, et nad ise ei oska ega teagi veel abi küsida. Kui on näha, et peale abi pakkumist olukord lapse jaoks ei muutu, ei jää enam muud üle, kui laps lastekodusse võtta. See aga ei tähenda, et nüüd on kõik lapse probleemid lõppenud. Võib isegi juhtuda, et laps astub vihma eest räästa alla. Kodustest probleemidest saadakse jagu, aga mõnedelgi võib nüüd peavalu hakata tekitama olukord lastekodus. Referaadis tahangi saada paremat ülevaadet, mis moodi käib laste vanemate juurest ära võtmine,milline on nende elu selles asutuses ning suhtumine meelemürkidesse ja
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.....................................................
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel........................................................
..........................................................................................11 2.1. Jagamatu tähelepanu..................................................................................................11 2.2. Lapsele pühendatud aeg............................................................................................ 12 2.3. Lugemine koos lapsega.............................................................................................13 2.4. Raamatute tähtsus lapse mängumaailmas................................................................. 13 2.5. Peretraditsioonid........................................................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Suure osa oma aktiivsest ajast veedab laps väljaspool kodu ja perekonda. Sellest hoolimata
Töösisu - 10/3(liiga palju alapealkirju)
Kasutatud kirjandust parasjagu.
Tööüldine iseloomustus - liiga lühike.
Diplomitööks 25 lehte = Referaadi/kursusetööga.
Tulemus 10/4 - kehvavõitu(kui see oli sinu täieulatuses diplomitöö)
Kõik kommentaarid