RÜÜTLIKIRJANDUS ehk KURTUAASNE (pr cour
-õukond)
KIRJANDUS
(pr k courtois -
peenekombeline, viisakas)
12. sajandil muutus
aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse,
neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi
olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate
vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper , õiglane
ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis
kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes
robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sputnikgirl
Õppematerjali autor
armastuse käsitlus oli kahepoolne nagu tolleaegne maailmapiltki: 1. õrnõhkav rüütliluule 2. rahvapärane veidi labane luule. Romaane kirjutati 13-14saj proosa vormis, teema sõdimine ja armastus. Sai aluse geldi müütidest, rääkisid peamiselt Briti kuningast Arturist ja 12 rüütlist, nimetatakse ümarlaua romaanideks. Rändlaulikud ja rüütlilaul Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12
ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Arenes seltskondlik suhtlemine ja avardus silmaring. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Igal rüütlil oli oma südamedaam kellele pühendas ta oma vägiteod. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Tekkis rüütlikirjandus. Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Trubaduurid Rüütlikirjanduse õitseng algas Lõuna-Prantsusmaal lüürikaga, mille loojaid nimetati trubaduurideks. Trubaduurid (teada u 500, kuulsaid u 409)olid oma maailmanägemisega kutselised luuletaja, kes olid nii sõnade kui viisi autorid, sest lüürikat esitati muusika saatel. Nende ettekandmine oli auväärne asi. Kuna anonüümsete rahvalaulikute asemele astunud trubaduuride luule oli muusikast lahutamatu siis algas ka ilmaliku muusika
Artur oli õilsuse, vapruse ja halastuse eeskuju. "Graali lugu" jutustab noormehest, kes kujuneb rüütliks elukatsumustes. Graal on maagiline ese. Karikas risitilöödud Jeesuse verega. Keldi folklooril põhinevad arvukad romaanid Tristanist ja Isoldest. Traagiline armastuslugu. Rüütliromaane muudeti oma suva järgi . Loodi palju variante, mille paljud episoodid on püsima jäänud rahvamuinasjuttudesse. Linnaluule ja -romaan - Tekkis 13. sajandil linnades. Kellele? Linnakirjandus väljendas nn. 3 seisuse ehk kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodananike huve. Iseloomustus - Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö. Kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs. Kujutatakse ka argielu ja selle labaseid ja inetuid külgi. Linnakirjandus oli keskaja kirjanduse kõrgeim, viimane arenfutase. Vana usulistest eelarvamustest, puudusid kangelased ja peenutsemine ning püüe elu ilustada. Autoritel oli asjalik ja kriitiline hoiak
on osvad sepad. Ja saatuse valdjataridest nornidest. Puuduvad läbinisti head ja halvad tegelased..Surmavaen ja kättemaks on tavaline,milles puudub halastus. Samas ei puudu kõlbelised väärtused-tarkus, mõõdukus, kaine meel, ettenägelikkus ja sõprus. "Vanema Edda"kangelaslaulude aines on suures osaspärit Lõuna Saksa aladelt.,sarnane 13.saj.loodud "Nibelungide lauluga." Edda lauludes puudub riim, rütm saavutati tänu rõhkudele ja alliteratsioonile. 1.3.Anglosaksi eepos "Beowulf" keskaja üks vanemaid käsikirju (10.saj.alguspool) ja rajaneb iidsetele lugulauludele.Käsikiri pärineb Inglismaalt, kuid sündmused hoopis Taanis ja Lõuna Rootsis.Kangelane Beowulf on Lõuna Rootsi vägilane ja hilisem kuningas, kuid ei ole ajalooline isik.Teos on tunduvalt leebem kui islandi eepika.Rohkem kui 3000 värssi sellest, kuidas kanglane võitleb lohedega. Erinevalt teistest tuntumais eepostest ei ole siin tegu jumalate ja kangelastega vaid
· Alati on paha tegelane, kelle hävitama · Erinevad läbielamised peab, või keda takistama peab · Rüütlikultuur · Peategelane on peaaegu alati positiivne ja hea, igal kangelasel on üks nõrk külg · Palju tegemist vaprusega · Üks põhikangelane · Üldjuhul kangelane hukub lõpus · Vastandatakse positiivset ja negatiivset · Autor on anonüümne Rüütlikirjandus e kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Courtous peen, viisakas, seltskondlik elu, käis ainult õukonnas Hakkas arenema Lääne-Euroopas rüütlite õukondades 11.saj., eriti mõjukas oli 12.saj. Hakati sel ajal rüütliks lööma. Aristokraatia. Rüütlikirjandus on õukonnakirjandus: õukonna normid, peened kombed, ideaalid. Teemad olid üsna piiratud Ainestik ja teemad: · Armastus · Avantüürid seiklused, ise ronitakse jama sissse vms
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne
Pereväärtused (naised-lapsed kloostrisse). Epiteedid puuduvad. Haakub rohkem ajalooga. Konkreetsem ja vähem uhkustamist. Rahvust ülistav teos (juudid lollid, hispaanlased kavalad). 5. Saksa kangelaslaul “Nibelungide laul” „Nibelungide laul“ - Franz Fühmann Rahvuslik element puudub. Ei kõneleta otseselt Saksamaast. Sündmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi või Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rüütlikirjandus ja leitakse, et „Nibelungide laulus“ on põimunud vanad traditsioonid ja ka rüütlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on võidelnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tänu sellele saanud surematuks (üleloomulik joon), aga pärnalehe jälg abaluude all oli tema ainus nõrk koht (Achilleuse kand – ühine joon antiigiga). Ta oli Burgundia kuningapoeg, sai Nibelungide varanduse lohe käest. Varandusega sai kaasa needuse,
ristiusk. · Barbarite hõimudel, kes said Lä-Euroopa valitsejaiks pärast rännet, oli juba arenenud rahvaluule kujunes hilisema Euroopa kirjanduse aluseks. Luule vanim vorm on töölaul, mis kujunesid tööprotsessi saatvatest ja oma rütmiga reguleerivatest häälitsustest. Töölaulust arenes tavandilaul, kus kujutati miimiliselt inimese tööd-tegevust ja ühiskondliku elu hetki. Viljeldi kalendaarseid tavandilaule, millega tähistati looduse pöördepunkte, nt kevade algus. · Keskaja kirjanduse varasele arengule avaldas katoliku kirik suurt mõju: palju algperioodi teoseid kiriklikku päritolu. Kiriku rüpes tekkis kultuslik draama. Varane historiograafia ja didaktiline kirjandus järgisid ladinakeelse kloostrikirjanduse eeskuju. · Antiigil oli otsene mõju kirjandusele, nt varases rüütlilüürikas on Ovidiuse mõjud; rüütliromaanide ja jutustuste eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid