Kirjandus Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal
ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Arenes seltskondlik suhtlemine ja avardus silmaring. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Igal rüütlil oli oma südamedaam kellele pühendas ta oma vägiteod. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Tekkis rüütlikirjandus. Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Trubaduurid Rüütlikirjanduse õitseng algas Lõuna-Prantsusmaal lüürikaga, mille loojaid nimetati trubaduurideks. Trubaduurid (teada u 500, kuulsaid u 409)olid oma maailmanägemisega kutselised luuletaja, kes olid nii sõnade kui viisi autorid, sest lüürikat esitati muusika saatel. Nende ettekandmine oli auväärne asi. Kuna anonüümsete rahvalaulikute asemele astunud trubaduuride luule oli muusikast lahutamatu siis algas ka ilmaliku muusika areng.
Nad võisid ise olla aadlikud, piiskopid, aga ka kaupmehed ja käsitöölised. Iga trubaduuri ülesandeks oli oma lauludega oma daami võluda ja tema ülistamisel teisi laulikuid ületada. Iseloomustus - Väljendas elurõõmu, teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg, nauding. Luulel oli teadlik püüe tehnilise täiuslikkuse poole. Lihviti hoolega oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. Minnesang - Saksa rüütliluule nimetus ja lauliku nimetus minnesinger. Esindaja Tannhäuser, kelle luule sisalas palju autobiograafilisi andmeid. Parodeerib ka eputamist ja võimatuid nõudmisi rüütlile. Hispaania luule silmapaistvamaid esindajaid - Jorge Manriqe Rüütliromaan - Prantsusmaal, 13. - 14 sajandil. Iseloomustus - Enamasti värsivormilised, esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi pärimusi või legende. Põhilised teemad armastus ja sõda. Fantastilise elemente pidi olema. Rüütlel sooritas oma kangelastegusid isikliku au ja
maailmavaadet..Kujunes välja rüütlikirjandus(kurtuaasne e.õukonnakirjandus)mis ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali.. Rüütlikirjandus mitte ainult ei jäädvustanud rüütlite elu ja kombestikku, vaid oli ise nende aktiivne kujundaja.Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus.Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kodumaa nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajoones daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Kõige viljakam oli rüütlikirjandus Prantsusmaal.Kujunesid välja uut tüüpi aadelkonnast pärit laulikud., keda kutsuti o Põhja-Prantsusmaal truväärideks o Lõuna Prantsusmaal trubaduurideks Rüütlikirjanduse liigid 1. Jutustuslikud värssteosed.Rüütliromaan 2. Lüüriline luule.Rüütliluule. Rüütlikirjanduse teemad: o Armastusteema. o Rüütlite kombestiku ja elunormide kujutamine. Tähtsus. 1. Keskaegne kirjandus kaotas anonüümsuse
ajaloolisteks raamatuteks, õpetusraamatuteks ja rohvetiraamatuteks. Vana-Testamendi põhilised teemad on maailmaloomine, usunduse areng, pattulangemine, veeuputus ja Kaieni ning Abeli lugu. Uue-Testamendi peamised teemad on Jeesus Kristusest kui lunastajast, peamiselt rõõmusõnumid. 4) Mis keeles need osad olid? Vana-Testament oli algselt kirja panud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. 5) Mis on apokriiva raamatut? Need on salajased piibli osad, mida kirik pole pühakirjaks kuulutanud, aga mis kuuluvad piibli tervikvaäljaandesse. 6) Miks on piibli tõlkimine igat kultuuri rahva jaoks oluline? Kuna piibel oli paljude jaoks suur loomeläte. Seal oli palju erinevaid kirjanduszanreid koos ning just see on muutunud ta eriliseks. See oli selle keele arngu jaoks väga suure rolliga. See aitas arendada konkreetset keelt. Saadi väga palju aimu erinevast kirjanduszanritest ja see aitas arendada kirjandust edasi
aupaiste. Sega vastuolus tollase kirjandustraditsiooniga. · Igatsus kaotatud ühtsuse järele toob sisse motiive rahvaluulest, paganlikkust. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. · Võitlus polovetsidega on õilis ja seda võimendavad loodus, loomad ja taimed. · Eepos vajus erandliku teosena kauaks unustuste hõlma, trükiti 19. sajandi alguses alles uuema vene keele tõlkes. 4. Keskaja rüütlikirjandus (Parzival) (XIIXIII sajand ) · Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. · Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. · Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks · Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka
Vanim keskaegne eepika. Iiri saagad, islandi eepika Vanim keskaegne eepika Haridust hinnati Roomas. Eeskuju võeti kreeklastelt. Haridust peeti oluliseks. Naised ei käinud koolis. Hariduse osatähtsus vähenes keskajal. Kirjaoskajad inimesed olid siis vaimulikud, mungad. Tegid ülestähendusi, ümberkirjutisi. Uusi tekste kirjutati, aga vähe. Suurimad varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valkonda. Müüdid ja muinasjutud säilisid Euroopa äärealadel (Iirimaa, Island). Kirik ei suhtunud müütidesse hästi ja need kuulutati valeks. Nende asemel püüdsid vaimulikud edasi kanda jumalasõna müütide jms asemel. Äärealadel säilis folkloor paremini. Iiri saagad Iiri saagad kujunesid välja 2-7. sajandil. Iiri laulikud ja lauluvestjad olid filid, kes jäädvustasid müüte, uskumusi ja sugukondade genealoogiat. Teine laulikute rühm oli bardid, kes esitasid ülistuslaule kangelastele ja valitsejaile muusika saatel. Filide ja
Euroopa kirjanduse aluseks. Luule vanim vorm on töölaul, mis kujunesid tööprotsessi saatvatest ja oma rütmiga reguleerivatest häälitsustest. Töölaulust arenes tavandilaul, kus kujutati miimiliselt inimese tööd-tegevust ja ühiskondliku elu hetki. Viljeldi kalendaarseid tavandilaule, millega tähistati looduse pöördepunkte, nt kevade algus. · Keskaja kirjanduse varasele arengule avaldas katoliku kirik suurt mõju: palju algperioodi teoseid kiriklikku päritolu. Kiriku rüpes tekkis kultuslik draama. Varane historiograafia ja didaktiline kirjandus järgisid ladinakeelse kloostrikirjanduse eeskuju. · Antiigil oli otsene mõju kirjandusele, nt varases rüütlilüürikas on Ovidiuse mõjud; rüütliromaanide ja jutustuste eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M
tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (18901946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920). aktsentueeriv värsisüsteem vt rõhuline värsisüsteem. akrostihhon luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel.
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
