autor arendada puhkemajandust mitte Saaremaal vaid hoopiski teises Eestimaa otsas, Lõuna-Eesti regioonis. Lõuna-Eesti regioon on väga heterogeenne. On piirkondi, kus talvel saab nautida suusamõnusi ning samas ka piirkondi, kus suvel mõnuleda veeääres päikse käes. Parim võimalus kinnisvara arendamiseks ja tulu saamiseks on siis, kui need kaks oleks võimalik omavahel kuidagi ühendada. Sellest lähtuvalt valis selle töö autor arendustegevust arendada Peipsi rannikul Kasepääl. Kasepää vald asub Jõgeva maakonnas, kust paljud käivad Tartu linna tööle. Kasepää konkreetsemalt asubki poole tunnise sõidu kaugusel Jõgevalt, tunnise autosõidu kaugusel Tartust ja pooleteisetunnise autosõidu kaugusel Narvast. Seetõttu on sealne piirkond küll eraldatud suurematest keskustest, ent ometi on kõik käe-jala juures. Kasepää vallas on kaheksa küla. Asutustest on lasteaed, külapood, infopunkt, kaks muuseumi ja mitmed palvelad
Discover Peipsi (01.08-02.08.2019) Kristi Vichterpal TK17 Day 1 Timetable 09:00 Picking up in front of Radisson Blu hotel 11:20 Avinurme Workshop ,,cooking bigbread" 12:00 - Aarde villa(Lunch) 13:30 - Alatskivi castle 14:30 Kolkja Old believers musem 15:40 Ambulatory ( art gallery) 17:30 Check-in Nina`s Kordon Guesthouse and dinner Cooking bigbread · Includes: cooking bread, breadmaster gives tips how to do real handmade bread. · Sheering secrets how to get bread nice and fluffy · Everyone can bake their own bigbread. Day 2 · 09:00 - Breakfast in Guesthouse · 10:15 Nina Lighthouse · 10:45 Kasepää old believer`s Prayer house · 11:30 - Kallaste outcrop · 12:20 Kolkja fish and onion restaurant · 15:30 Tallinn airport Bus · Bus- MB Sprinter 20 seats · Equipment CD stereo, electrical windows, air cond...
Kallaste keskkonnaseisundi analüüs Koostaj a: Kristofer Seppel Juhendaja: Merrit Shanskiy Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ülevaade piirkonna hetkeseisundist.......................................................................4 Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses....................................................6 Looduskaitse........................................................................................................... 7 Kalapüük................................................................................................................. 8 Turism..................................................................................................................... 8 Kokkuvõte............................
PEIPSI RANNIK ÜLDANDMED: Eesti pikima rannajoonega (30km) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud Luited Soostunud Nt: Kauksi Nt: Kasepää Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud PEIPSI JA PEIPSI RANNIKU TEKE Peipsi areng algas mandrijää taandumisega järvenõo lõunaosast põhja suunas. A...
Peipsi koostöö keskus Millal ja miks organisatsioon loodi? 1993 – “Peipsi Järve Projekt “ 2000 – “Peipsi Koostöö Keskus“ Eesmärk: keskkonnaprobleemide lahendamine Eesti-Vene piirialal. Sihtgrupp: suunatud selle piirkonna inimeste eluolule (uute oskuste ja teadmiste saamine). Organisatsiooni strateegilised arengusuunad: 1. Kogukonna arengu toetamine 2. Keskkonnateadlikkuse tõstmine (info jagamine oma tegemiste kohta) 3. Piiriülene- ja arengukoostöö (loodushariduslikud projektid Moldovas, Armeenias) Informatsiooni jagamise viisid: Õppematerjalide pakkumine Õppepäevade korraldamine Loodusharidusprojektide kirjutamine ja juhtimine Internetipõhised mängud, viktoriinid Näitus Peipsi järve elu tuba koostöös Kasepää valla ja Peipsi Infopunktiga Erinevad infovoldikud, käsiraamatud, CDd, DVDd. 2014 aasta ettevõtmised: 1) Projekti nimi: Eesti-Läti-Vene koostööprojekt „People with Natur...
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
sajandi lõpus. Peale Eestimaa liitmist Venemaaga ning sõjasadama ehitamise lõpetamist Paldiskisse jäid nende järglased elama Tallinna piirkonda. 1807. aastal ehitati Tallinnasse vanausuliste palvemaja. 18. sajandi algul tegutses Räpinas mõnda aega vanausuliste klooster, mis aga hävitati 1722. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Aastast 1740. on andmeid vanausuliste palvemaja avamisest Kükital, andmeid on veel palvemajadest 19. sajandi alguses: Kasepääl, Kallastel, Mustvees, Varnjal, Piirissaarel ja Kolkjal. Vanausulised ei tunnistanud Vene Keisririigi ametlikku riiklikku õigeusku. 18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Ehitati mitmeid palvemaju. Novgorodist Eestisse põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati.
ELULUGU: Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus. Tema isa oli rätsep. 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis ning 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastal 1911 töötas ta õpetajana Tormas Võtikvere ministeeriumikoolis, 19121918 õpetajana ja juhatajana Kasepää vallas Raja küla ministeeriumikoolis ning 19191927 Kärstna algkooli juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi...
Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................. 2 Üldiseloomustus......................................................................................................... 2 Asukoht...................................................................................................................... 3 Tartumaa metskond....................................................................................................... 5 Üldinfo........................................................................................................................ 5 Looduslikud tingimused.............................................................................................. 5 Jõgevamaa metskond..............................
Avatuks jäi vaid Kasepää palvemaja. • Nikolai II andis 17.04.1905 välja usuvabaduse seaduse • 17 saj. lõpp – Narva ümbrus, Alutaguse • 18 saj. algus – Peipsi veer ja Lõuna-Eesti (Räpina ümbrus) • 1710 – esimene klooster Räpina lähistel (Konstantin Fjodorov, kloostri ülem läks üle uude usku, klooster hävitati 1722) • 1740 – Kükita palvemaja 19 saj. algus – palvemajad Tallinnas, Tartus, Kasepääl, Kallastel, Mustveel, Varnjas, Kolkjas, Piirikülas Ikoonikunst • Vaimne puhtus kunstis • Eriti hinnatud fedossejevlased (G.Frolov) • Puitalus (pärn ja mänd) • Munatempera • Taust – rõivad – katmata kehaosad – detailid ja heledused rõivastel, näol jm osadel Фролов(1854-) Одигитрия. Было много учеников, была своя школа, где
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Nimi LÕUNA- EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2013 2 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................3 1 Põlvamaa..............................................................................................................................4 1.1 Eesti Maanteemuuseum................................................................................................ 4 1.2 Mooste mõis..................................................................................................................4 1.3 Piusa koopad.................................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Triin Pärkma Vanausulised,setud ja Võrumaa Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus (Vanausuliste ajalugu ja kultuur Eestis)..........lk 3 2. Vene vanausulised Eestis......................................................lk 4-5 3. Setud......................................................................................lk 5-6 4. Võrumaa................................................................................lk 7 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................lk 8 Vanausuliste ajalugu ja kultuur eestis Vanausulised on 17. sajandil Vene Õigeusu Ki...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. ...
stop_id stop_code stop_namestop_lat stop_lon zone_id alias stop_area 23443 4420001-1 26-Jul 59.36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936 ...
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurend...
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
Jõgeva maakonna vallad Sündinud Vald ettevõtted Jõgeva vald 5 Kasepää vald 3 Pajusi vald 1 Pala vald 4 Palamuse vald 3 Puurmani vald 3 Põltsamaa vald 4 Saare vald 0 Tabivere vald 6 Torma vald 3 10 32 kesk loodud ettevõtete arv ühe valla koht 3.2 Põlva maakonna vallad ...
rahvatantsijad. Pala vald on üks tantsijate arvu poolest rikkamaid omavalitsusi kogu Jõgevamaal. Tantsijatel olid seljas Kodavere kihelkonna rahvarõivad. Esimesele Pala valla tantsupäevale lisas omamoodi vürtsi äikesevihm (Lukas: 2007). Pala vald tõi Jõgevamaa ellu uue traditsiooni Peipsi-äärsed tantsupeod. Tantsutraditsioon on sealses kaunis paigas aastaid au sees olnud. Liikuma utsitatakse juba lasteaialapsi. 93. Möödunud laupäeval Kasepääl toimunud Kalevipoja Kala ja Veefestivalil autasustas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Kodukaunistamise Ühenduse korraldatud konkursi ,,Kaunis Eesti kodu" võitjaid. Üht kauni kodu omanikku, pajusilast Heino Suttingut teatakse Jõgevamaal eelkõige kui videoentusiasti (Mägi: 2007). Mustvees ja Kasepääl peeti möödunud laupäeval kolmandat Kalevipoja Kala- ja Veefestivali. Festival algas puu istutamisega Mustvee kultuurikeskuse parki. Kasepääl käis
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
annaabi.ee 
