100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kribukas
Õppematerjali autor
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.Antiik-Kreekas oli orjanduslik ühiskond. See kujunes välja 8.-5. sajandil e.m.a. Ning see oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklaste arvates oli see loomulik ja jumalate poolt nii määratud. Nii ei pidanud kreeklased ise füüsilise tööga tegelema, vaid said oma kõik aja suunata vaimsetele pingutustele, milleks oli arhitektuur,kirjandus, matemaatika, geomeetria ja peamiselt filosoofia.Vähestele inimestele oli see ebanormaalne ja need kes astusid välja orjade eest, neid peeti koheselt imelikeiks
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik ? Vana-Kreeka oli antiik maa, kus oli orjanduslik ühiskond, mis kujunes välja 8.-5. Sajandil eKr . Tol ajal oli see tüüpiline ning kreeklased pidasid seda normaalseks . Nad ei pidanud ise füüsilist tööd tegema ja nii said keskenduda oma vaimsetele tegevustele . Kuid oli vähe selliseid inimesi, kes olid nõus orjade eest seisma , sest ei pidanud orjandust õigeks. Selliseid inimesi peeti ebanormaalseteks .Kas orjanduslik demokraatia oli tõesti täiuslik ? Pole teada kui palju orje tegelikult olemas oli, aga kindlasti oli neid tohutult palju. Enamus osa orjadest moodustasid barbarid , kes olid võõrsilt sisse ostetud . Orjad pidid tegema kõiksugu tööd , isegi orjade lapsed olid orjad .Orjadel puudus enamik õigusi . Õnneks oli seadusi, mis keelasid orje teadlikult tappa . Samas polnud need seadused täiuslikud ning kreeklased said sellest mõnevõrra mööda vaadata
kõige suurem riik . Heloote oli seal suhtarvuna rohkem , heloodid olid spartas enamuses , neid on peetud kõige suuremaks mittevabade kihiks klassikalises kreekas. Ateenas olid orjad eraomanduses vallasvaraga võrdsustatud objektid, kes olid enamasti võõrad, mittekreeklased. Heloodid olid reeglina kohalikud maaelanikud ning nad ei olnud eraomandis, vaid olid riigi omanduses. Orjade funktsionaalsusest on ka ateenalaste puhul räägitud. Väidetavalt demokraatia arenes tänu orjusele, kus ateenalased ei pidanud tegelema igapäevaste töödega, vaid said arendada poliitikat ja religiossete toimingutega. Helootide õiguslikolukord segane. Ateenlasi ajas segadusse see, kuid orjad said olla kreeklased ( heloodid olid koralikud mittevõõrad) ning ka see kui Messenia orjad vabanesid massiliselt. Heloodid jäid täielikult kohalikuks elanikkonnaks. Neid ei tohtinud müüa või vahetada vaid võis loovutada vaid koos maaga,
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba mees, abielus, austama oma vanemaid
sündmus, mida nim tema poliitiliseks ümbersünniks. Naastes Kreekasse teda soojalt vastu ei võetud ja ta hakkas maad rändama. Ta kirjutas teose ,,Maailma ajalugu", kus olevat kokku 40 raamatut millest säilinud 5. Ta käsitleb sündmusi vahemikus _______ eKr. Ta ei olnud vaid ajaloolane vaid oli ka ajaloo filosoof. Ta oli üks esimesi autoreid, kes väitis et ajaloos on kindlad seaduspärasused. Nendena ta tõi välja nt: vastandite pidev vaheldumine (valitsemisvormid demokraatia ja monarhia) ja selle, et kõik ühiskonnad teevad ajaloos läbi kindlad faasid: tekkimine, kasvamine, lagunemine, tagasi pöördumine algusesse. Ta leidis et Rooma poolt alistatud rahvad on kooskõlas üldiste looduse seaduspärasustega ning sellest saavad kasu ka alistatud rahvad ise. Oma teoses vaatleb ta Roomaajalugu koos teiste Vahemere rahvaste ajalooga. Rooma ajalugu käsitleb ta 3saj lõpu ja 2saj I poole osas.
Mileetos hävitati. 490 saatis Pärsia kuningas Dareios mereretke Kreekasse, mis sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480 tungis Kreekasse Pärsia kuningas Xerxes hiigelväe ja suure laevaastiku eesotsas. Pärsia laevastik purustati Salamise lahingus. Pärsia maavägi sai kreeklastelt lüüa ja tõrjuti maalt välja järgmisel aastal. Klassikalise Kreeka hiilgeaeg V sajandil Orjandus Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Orje oli palju (täpsemat hulka pole andmete puudusel võimalik kindlaks teha). Nende hulgas oli nii võlgade katteks orjusse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisse ostetud barbareid. Viimased moodustasid aga enamuse. Aegamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades nii
Mileetos hävitati. 490 saatis Pärsia kuningas Dareios mereretke Kreekasse, mis sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480 tungis Kreekasse Pärsia kuningas Xerxes hiigelväe ja suure laevaastiku eesotsas. Pärsia laevastik purustati Salamise lahingus. Pärsia maavägi sai kreeklastelt lüüa ja tõrjuti maalt välja järgmisel aastal. Klassikalise Kreeka hiilgeaeg V sajandil Orjandus Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Orje oli palju (täpsemat hulka pole andmete puudusel võimalik kindlaks teha). Nende hulgas oli nii võlgade katteks orjusse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisse ostetud barbareid. Viimased moodustasid aga enamuse. Aegamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades nii
ROOMA Itaalia greograafilised olud ja elanikkond Vahemeremaade hulgas kesksel kohal paiknev Apenniini poolsaar kandis juba vana-ajal Itaalia nime. Kogu poolsaart läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes on vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud ja sopiline nagu Kreekas. Seetõttu pöörasid Itaalia elanikud põhitähelepanu põlluharimisele, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja tegelesid meresõiduga vähem, kui kreeklased. Itaalia geograafiline ühtsus lõi siin paremad eeldused ühtse riigi tekkeks, kui Kreekas. Kuna Itaalia on kolmest küljest piiratud merega, siis sattusid sealsed rahvad Vahemere kesk- ning lääneosas oma kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. Eriti suur oli kreeklaste mõju. VIII – VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille seas suurimad olid Ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid